Lõputööd (TK)

Sirvi

Viimati lisatud

Näitamisel1 - 20 180-st
  • NimetusAvatud juurdepääs
    Laovarude määratlemise tugiprotsessi kaardistamine ja optimeerimine
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-17) Maisalu, Raigo; Laid, Marika-My
    Lõputöö „Laovarude määratlemise tugiprotsessi kaardistamine ja optimeerimine“ eesmärk oli analüüsida rahvusvahelise kontserni tütarettevõtte laovarude määratlemise tugiprotsessi ja leida lahendusi selle optimeerimiseks. Selle saavutamiseks kaardistati olemasolev protsess, viidi läbi vaatlus raiskamiste tuvastamiseks, mõõdeti iga etapi ajakulu ning loodi tulevikuvisioon, mis kõrvaldab raiskamised ja eemaldab väärtust mitte lisavad etapid. Laovarude määratlemise tugiprotsess hõlmab koostööd vanemostja, vanem tarneahela planeerija ja tarneahela planeerija vahel. Vanemostja koostab laovarude aruande, pärast mida loob vanem tarneahela planeerija laovarude aruande põhjal töödokumendi. Töödokument modifitseeritakse, valideeritakse ja korrigeeritakse ning saadetakse e-maili teel kõigile tarneahela planeerijatele, kes omakorda määratlevad igale nende vastutusalas olevale materjalile vastutava toote. Protsessi analüüs tõi välja olulised ebatõhusused AS-IS protsessis. Laovarude aruande koostamisel ilmnes vanemostja töös ootamist ning oskusteabe raiskamist. Töödokumendi koostamisel esinesid töödokumendi modifitseerimise ning vastutava tarneahela planeerija andmete valideerimise ja korrigeerimise etappides vead ja üleliigsed liigutused. Vead tulenesid laovarude aruande esitamisest Microsoft Exceli formaadis. Sellises formaadis andmete esitamine võib märkimisväärselt suurendada inimlike eksimuste võimalust, eriti juhtudel, kui andmeid kogemata kustutatakse või muudetakse. Materjalidele vastutava toote määratlemise käigus tekkisid üleliigsed liigutused „vananenud“ staatustega materjalide määratlemisel, kuna informatsiooni otsinguid tehakse erinevates andmebaasidest. Analüüsist tulenevad järeldused näitavad, et laovarude määratlemise tugiprotsess on ebatõhus ja vajab optimeerimist. Vigadele kalduv manuaalne andmetöötlus kahjustab protsessi täpsust ja tõhusust. Automatiseerimine ja töövoogude sujuvamaks muutmine võiksid vähendada neid vigu ja dubleerimisi, parandades laovarude haldamist ning vähendades töötajate tööaega. Parendussoovitused hõlmavad: • Andmehalduse automatiseerimine: tarkvaralahenduste rakendamine andmete kogumise, analüüsi ja aruandluse automatiseerimiseks vähendavad manuaalset tööd ning sellega kaasnevaid potentsiaalseid vigade teket ning säästab aega. • Info tsentraliseerimine: tsentraliseeritud platvormi väljatöötamine materjalide ja toodete sidumiseks tagaks tarneahela planeerijatele täpsele teabele kiire ligipääsu, vähendades viivitusi. Nende soovituste rakendamine aitab organisatsioonil parandada laovarude määratlemise tugiprotsessi tõhusust, võimaldades töötajatel organisatsioonile suuremat väärtust lisada ning kulusid vähendada. Edasised väljakutsed sisaldavad tulevikuvisiooni rakendamise tulemuste jälgimist, eesmärgiga saada täpne ülevaade protsessi efektiivsuse paranemisest ning läbi viia täiendavaid vaatlusi, et tuvastada, analüüsida ja kõrvaldada uues protsessis potentsiaalseid esinevaid raiskamisi.
  • NimetusEmbargo
    Aiamajade pakkeliini efektiivsuse tõstmine ettevõttes Baltic Log Cabins OÜ
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-21) Kunnberg, Mari; Valm, Tiit
    Lõputöö koostati aiamaju tootva ettevõtte Baltic Log Cabins OÜ põhjal kus oli probleemiks individuaaltootmise tõttu pakkeliinil vähene paindlikus tootmisplaani tõstmiseks kuna liigne käsikirjas kirjeldatud järjestikuste operatsionide arv muutis väljaõppe kuni 1 kuu pikkuseks. Kuna emafirmast tuli korraldus 2024 aasta kolmanaks kvartaliks tõsta nädala tootmismaht 750 m³ peale, tuli leida lahendus tootmisplaani täitmiseks. Emafirma poolt tuli ettepanek dubleerida olemasolevat individuaalset pakkeliini ja ehitada selleks eraldi tootmishoone. Kohalik juhtkond otsustas kulude vältimiseks vooltootmise juurutaimse kasuks, kuna selline süsteem ei eelda juurdeehitist ega lisatööjõudu, aga samas oleks eelduste kohaselt teinud asendusinimeste väljaõppe nii palju lühemaks, et see ei oleks tootmisplaani tõusule takistuseks. Seega oli lõputöö eesmärgiks pakkeliini üleviimine vooltootmisele. Vooltootmisele üleminekuks viidi kõige populaarsema toote, E10-4030TM-45, näitel läbi erinevad mõõdistusi ja vaatlusi, et jagada pakkimise protsess operatsioonideks millele sai leitud sooritusajad. Operatsioonide grupeerimiseks ja tasakaalustamiseks leiti taktaeg ja koostati tabelvormis tasakaalus pakkimisjuhend. Tasakaalustamine andis võimaluse kogu protsessi jagada 6 töökeskuse vahel ja igale töökeskusele jäi sooritada keskmiselt 7 operatsiooni, individuaalselt pakkides võis operatsioonide arv varieeruda 35-80 vahel. Kui uue pakkimisjuhendi järgi tuli õpetada asendustöötajaid komplekteerima keskmiselt 7 erinevat detaili, siis selgus, et 4.-5. tsükliks oli pakkeliini tempo taastunud. Juurutamist alustati töötajatele muudatuste eesmärgi ja uue süsteemi tutvustamisega pärast mida viidi läbi pakkimisjuhedi alusel esmajuhendamine, lepiti kokku tagasiside andmise vorm, ehk töödejuhataja sai iga partii puhul ühe ekstra pakkimisejuhendi, kuhu võis teha vajalikke märkusi ja partii lõppedes liikus parandusettepanekutega juhend kontoriss. Peamisteks parendusteks oligi detailide järjekorra kohandamine, et pakend saaks väiksem või liiniäärne materjalipaigutus oleks mugavam. Pakkeliini tulemusi monitooriti päevaraportite alusel ja kuvati igapäevaselt ja ka iganädalaselt nädala ja kuu lõpptulemusi ning analüüsiti koos töödejuhatajate ja tootmisjuhiga. 2024. aasta vooltootmise tulemusi võrreldi 2022. ja 2023 aasta efektiivsusnäitajatega. Kuu keskmine toodangu maht tõusis võrreldes 2022. aastaga 34% ja võrdluses 2023. aastaga 24%. Ühes tunnis toodetud kuupmeetri näit paranes võrreldes 2022. aastaga 23% ja võrdluses 2023. aastaga suurenes näitaja 12% võrra. Kui eelnevalt kahelt markerilt oodati tõusu, siis näitaja tööjõukulu toodetud kuupmeetri juures sooviti näha langust, et eeldada vooltootmise positiivset mõju pakkeliini efektiivsusele. 2024. aasta esimese nelja kuu keskmine langes võrreldes 2022. aastaga 21% ja 2023. aastaga võrreldes 16%. Kui puhkuste periood välja arvata on vaadeldavas perioodis töötajate kogu arv terves ettevõttes kõikunud 5-6 inimese võrra. Vastavalt töö eesmärgile sai ettevõttes Baltic Log Cabins OÜ üle mindud vooltootmisele ja selle tulemusena parandatud märkimisväärselt efektiivsusnäitajaid, millest võime ka järeldada, et asendustöötajate väljaõpe ei ole enam takistuseks tootmismahu tõstmisel. Tuleviku tarvis toodi ettepanekuna välja standardiseerida detailide paigutus paki kihis ja koostada igale kihile visuaalne plaan vähendamaks pakkimise vigu ja lühendamaks veelgi väljaõppe aega. Teise ettepanekuna sooviti visualiseerida ka iga toote liiniäärne materjalipaigutus ja ülekoormuse vähendamiseks leida võimalusi raskete detailide tõstmiseks.
  • NimetusAvatud juurdepääs
    Standardse moodul lintkonveieri kasutus- ja hooldusjuhendi koostamine Varson Systems OÜ näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-14) Kuurmaa, Tarmo; Truver, Anna
    Käesolevas lõputöös "Standardse moodul lintkonveieri kasutus- ja hooldusjuhendi koostamine Varson Systems OÜ näitel" arendati välja praktiline juhend, mis parandab lintkonveieri kasutamise ja hooldamise tõhusust Varson Systems OÜ-s. Töö eesmärk oli luua standardiseeritud ja kasutajasõbralik juhend, mis vastab konkreetse ettevõtte vajadustele ning tagab masinate ohutu ja optimaalse kasutamise. Juhendi koostamise protsessi käigus koguti põhjalikult teavet konveierisüsteemide paigaldamise, seadistamise, igapäevase kasutamise ja korrapärase hoolduse kohta. Valminud juhend käsitleb lintkonveieri ohutut käsitsemist, tuues esile potentsiaalsed ohud ja vajalikud ettevaatusabinõud, mis aitavad vältida tööõnnetusi. Samuti selgitatakse juhendis samm-sammulisi protseduure lintkonveieri efektiivseks ja turvaliseks kasutamiseks, aidates seeläbi kaasa masinate pikema eluea saavutamisele ja paremale toimimisele. Lisaks on juhendis täpsustatud perioodilisi hooldustoiminguid, mis on hädavajalikud masina töökindluse ja pikaajalise kestvuse tagamiseks. Hooldusjuhised on koostatud viisil, mis muudab need kergesti järgitavaks nii kogenud tehnikutele kui ka uutele töötajatele. Juhendi koostamisel arvestati kasutajate ja tehnikute tagasisidega, mis aitas tuvastada kitsaskohti ja parendusvajadusi olemasolevates juhistes. See tagasiside oli aluseks juhendi sisu kohandamisel, et see vastaks võimalikult hästi kasutajate vajadustele ja parandaks tööprotsesside sujuvust. Töö käigus tehtud järeldused ja ettepanekud on suunatud juhendi kasutusvõimaluste laiendamisele ning edaspidiste probleemide lahendamisele. Järelduste põhjal soovitatakse ettevõttel korrapäraselt juhendit uuendada, arvestades tehnoloogia arengut ja töötajate tagasisidet. Samuti rõhutatakse vajadust täiendkoolituste järele, mis aitaksid töötajatel juhendi sisu paremini mõista ja rakendada. Kokkuvõtvalt on lõputöö tulemusena valminud juhend oluline ressurss Varson Systems OÜ-le, aidates kaasa ettevõtte tööohutuse, efektiivsuse ja masinate hoolduse parandamisele. Selge ja põhjalik juhend on suurepärane vahend nii uute töötajate väljaõppeks kui ka kogenud tehnikute teadmiste värskendamiseks.
  • NimetusEmbargo
    Robot versus operaator detaili vahetusoperatsiooni käigus Radius Machining OÜ näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-16) Uibo, Madis; Truver, Anna
    Antud lõputöö eesmärk oli tuvastada, kas ettevõtte Radius Machining OÜ tootmises oleks detaili vahetusoperatsiooniks mõistlik kasutada operaatorit või tõsterobotit. Oma igapäevases tootmises kasutab ettevõte Lean metoodikat. Radius Machining OÜ omab tööstusrobotit, mida igapäevaselt tootmises ei kasutata. Samal ajal mõjuvad pidev oskustööjõu puudus ning kiirelt kasvavad palgakulud negatiivselt tootmisvõimekusele. Uurimustöö sisuks oli erineva suuruse ja keerukusega partiide detaili vahetusoperatsiooni protsessi tulemuste analüüsimine. Vaatluse all olid oma olemuselt erinevad toodetavad artiklid, mille puhul võrreldi vahetusoperatsiooni teostamist nii roboti kui ka operaatoriga. Lõputöö käigus otsiti vastust küsimustele, kas detaili vahetusoperatsiooniks on kuluefektiivsem ja kiirem kasutada operaatorit või robotit ning kas töö teostaja mõjutab toote kvaliteeti. Uurimustöö küsimuste adresseerimiseks sai välja valitud kolm täiesti erinevate parameetritega ettevõttes Radius Machining OÜ töödeldavat toodet. Vaadeldavate valmistoodete detaili vahetusoperatsioone teostati nii roboti kui ka operaatoriga ning tulemusi analüüsiti põhjalikult. Tulemuste paremaks interpreteerimiseks sai loodud MS Exceli baasil tööriist, mis aitas arvutada iga vaadeldud partii puhul koguse, millest alates oli roboti kasutamine detaili vahetusoperatsiooniks mõistlikum operaatori kasutamisest. Kõigi analüüsitud artiklite puhul oli kogu partii puhul kuluefektiivseim kasutada detaili vahetusoperatsiooniks robotit. Tööriist võimaldas leida ka kogu partii tootmiseks kuluva aja. Lisaks selgus, et kõigi valimis olnud tööde puhul teostas detaili vahetusoperatsiooni kiiremini operaator, pika seadistusaja ja ühetaoliste liigutuste tõttu oli roboti tööaeg pikem. Peale selle võimaldas analüüs välja selgitada, et töö kvaliteeti mõjutas teostaja vaid kõrgete kvaliteedinõuete puhul - operaator suutis, erinevalt robotist, käidelda detaile kriimu vabalt. Uurimustöö tulemusena saab soovitada Radius Machining OÜ-l kasutusele võtta tööstusrobot, et hoida tootmisega seotud kulusid madalamal ning kasutada vabanenud operaatorite tööjõudu muudes tootmisprotsessi osades. Abistava vahendina soovitab lõputöö autor ettevõttel kasutusele võtta ka uurimustöö raames loodud tööriist.
  • NimetusAvatud juurdepääs
    Tööohutuse ja töötervishoiu juhtimine ning ohutuskultuur ettevõttes Lantmännen Unibake Estonia AS
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-16) Zimmer, Madis; Kranich, Kaie
    Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli kirjeldada ettevõtte Lantmännen Unibake Estonia AS Saue näitel tööohutuse- ja töötervishoiu juhtimise strateegiaid ning ohutuskultuuri. Töö eesmärgi saavutamiseks kasutati erinevate meetodite kombineeritud uurimus. Kvantitatiivsete meetoditena kasutati ankeetküsimustikku ning sisuanalüüsi tegemisel dokumendivaatlust. Kvalitatiivse meetodina kasutati poolstruktureeritud eksperdiintervjuud. Uurimistöö ülesandeks oli: • Kirjeldada empiirilise uuringu läbiviimist, metoodikat ja tulemusi. • Analüüsida ettevõtte Lantmännen Unibake Estonia AS tööohutusjuhtimist puudutavaid dokumente. • Analüüsida tööohutusspetsialistiga läbi viidud eksperdiintervjuu vastuseid. • Analüüsida küsimustike põhjal töötajate arusaamu ning hoiakuid tööohutusjuhtimisest ning ohutuskultuurist. Dokumendianalüüsi käigus uuriti ja analüüsiti ettevõtte Lantmännen Unibake Estonia AS tööohutusjuhtimist puudutavaid dokumente ning meetode. Intervjuu abil saadi lisaks dokumendianalüüsile selgitused ja ülevaade erinevatest tööohutusjuhtimist korraldavatest meetoditest ning strateegiatest. Küsimustik koosnes autori poolt koostatud küsimustest, mille eesmärgiks analüüsida töötajate arusaamu ning hoiakuid tööohutusjuhtimisest ning ohutuskultuurist vastavalt ametikohale. Dokumendianalüüsist selgus, et ettevõte rakendab erinevaid meetode ja strateegiaid tootmise ning töökeskkonna ohutumaks muutmiseks. Tööõnnetuste ja haldamiseks on kasutusele võetud ettevõtte jaoks välja töötatud LIA-System, kus toimub kõikide ohujuhtumite haldamine kuni probleemide lahendamiseni. Lisaks rakendatakse ISO standardeid, täidetakse seadusandlusest tulenevaid nõudmisi ning Ohutuse Arengukava (Safety Development Plani) abil hallatakse kogu tööohutuskorraldust ettevõttes – erinevaid meetode, hindamisi, koolitusi. Autori läbi viidud küsimustikest selgus, et ettevõtte kõige suuremaks ohuteguriks peeti protsentuaalselt istuvat tööd, tööd arvutiga, sundasendeid ja stressi. Lisaks peab enamik Lantmännen Unibake Estonia AS töötajaid ohutusjuhtimist väga oluliseks ning soovitakse jätkuvat ohutusteadlikkuse tõstmist läbi koolituste. Intervjuust töökeskkonnaspetsialistiga selgus, et tööohutusega tegeletakse süvendatult igapäevaselt. Rakendatakse erinevaid strateegiaid sealhulgas motiveeritakse töötajaid kaasa mõtlema ja kõigi huvides töökeskkonda ohutumaks muutma. Töötajate 28 ohujuhtumite arvukust mõjutab ka ennetamatu inimfaktor. Sageli eiratakse juhiseid, jäetakse kasutamata õiged isikukaitsevahendid. Juhtub õnnetusi, mida ei saa ka ennetavaid vahendeid kasutades ära hoida. Ettevõte Lantmännen Unibake Estonia AS investeerib ohutusjuhtimisse nii aega kui raha, mistõttu inimeste ohutusteadlikkus tõuseb pidevalt ning seeläbi peetakse oluliseks ka ohujuhtumitest teada andmist. See omakorda võib olla ka põhjuseks, miks ohujuhtumite arv on jätkuvalt tõusvas trendis. Kuna ettevõtte ohutusjuhtimise eesmärk on tulevikus ohtusid ära hoida, siis täiustatakse pidevalt ohutusjuhtimist. Seeläbi hoitakse ära raskemad õnnetusjuhtumid, mis on nii ettevõttele kui ka riigile kordades kulukamad. Tehnoloogia areng ning töökeskkonna pidev muutumine, on suureks väljakutseks igale tööandjale. Hästi korraldatud ohutusjuhtimine on määrava tähtsusega ning aitab kokku hoida kulutusi. Inimese tervis on hindamatu väärtusega. Igal aastal juhtub ettevõtetes nii surmaga lõppevaid kui ka väiksemaid terviseriske põhjustavaid tööõnnetusi. Lisaks töötajate tööiseloomust tingitud haigestumisi. Kannatanute ravi toob nii riigile kui ka ettevõttele kaasa suuri kulutusi. Ettevõtte kohustus on tagada ohutu töökeskkond. Välja tuleb töötada ettevõttesisesed meetmed ja strateegiad ning jälgida nende rakendamist. Riskide hindamine aitab tuvastada nende mõju töötajate tervisele. Hinnata tuleb riskide tõsidust, sagedust ja tõenäosust. Hindamise järel tuleb välja töötada meetmed nende vähendamiseks või kõrvaldamiseks. See hõlmab tehnoloogilisi muudatusi, koolitusi ning sobivate isikukaitsevahendite kasutamist. Lõpuöö eesmärgid said täidetud. Lõputöö koopia edastatakse peale kaitsmisel esitamist ka ettevõttele Lantmännen Unibake Estonia AS.
  • NimetusAvatud juurdepääs
    Kaablijuhendite koostamise automatiseerimine ettevõtte X näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-16) Sukonko, Aleksandr; Truver, Anna
    Lõputöö keskendub kaablijuhendi koostamise automatiseerimisele ettevõtte X näitel. Autor toob välja võimalused, kuidas seda protsessi saaks automatiseerida, et muuta see tõhusamaks ja vähendada inimlike vigade ohtu. Esiteks tuli uurida, kuidas kaabli koostamine toimub tootmisliinil. See hõlmas protsessi analüüsi alates materjali saabumisest kuni lõpptoote valmimiseni ja kõiki vahepealseid etappe. Teiseks oli vaja uurida, kuidas kaablijuhendid tootmisliinil koostatakse. See hõlmas dokumentide analüüsi, mis olid vajalikud tootmisprotsessi sujuvaks toimimiseks. Kolmandaks oli püstitatud ülesanne töötada välja tööriist, mis võimaldab kaablijuhendi koostamist automatiseerida. See tööriist peaks võimaldama tõhusamat ja kiiremat kaablijuhendite koostamist, vähendades samal ajal inimlike vigade riski ja suurendades üldise tootmisprotsessi tõhusust. Tööriista väljatöötamine põhines Excel’i VBA-l, mis võimaldas automatiseerida mitmeid korduvaid ülesandeid kaablijuhendi koostamisel ning kiirendada andmete sisestamist, vormindamist ja analüüsimist. Lisaks tagas Excel VBA andmete täpsuse. Uurimise käigus analüüsiti nii kaabli kui ka kaablijuhendite koostamise meetodeid ja protsesse ettevõttes X. See hõlmas nii teoreetilist uurimist kui ka praktilisi intervjuusid ettevõtte töötajatega, kes tegelevad iga päev kaablijuhendite koostamisega. Kokkuvõttes võib öelda, et lõputöö eesmärk on saavutatud. Tööriist on välja töötatud Excel VBA abil, mis võimaldab kaablijuhendi koostamist automatiseerida. See tööriist integreeriti ettevõtte X juhendite koostamise protsessi, võimaldades kiiremat, täpsemat ja efektiivsemat juhendite koostamist. Automatiseerimise tulemusena vähenes inimvigade oht ning suurenesid tootmisprotsessi üldine tõhusus ja tootlikkus.
  • NimetusAvatud juurdepääs
    Puidu hööveldamise efektiivsuse tõstmine ettevõtte X näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-15) Ruut, Jaanus; Truver, Anna; Lavin, Jaak
    Lõputöö oli ajendatud vajadusest uurida ja lahendada planeerimata seisakute põhjused puidu hööveldamise protsessis, et tõsta seeläbi höövelduspingi OEE taset. Autor kogus andmeid, analüüsis protsesside kitsaskohti ja töötas välja parandusmeetmed, et tõsta protsessi efektiivsust ja vähendada raiskamist, tuginedes Lean‒filosoofia põhimõtetele. Kvantitatiivne analüüs, mis viidi läbi ettevõtte X höövelduspinkide puhul, tuvastas perioodiliselt madalad seadme kasutamise efektiivsuse näitajad ja pikad seisakute ajad. Lisaks tuvastati Global Reader programmis seisakute dokumenteerimata jätmine. Vaatluste ja analüüsi käigus identifitseeriti peamised takistused efektiivsuses, milleks olid raiskamised logistikale ning uue seadme õppimisele kuluv aeg. Autori poolt rakendatud parandusmeetmete hulka kuulusid Global Reader programmi andmete täiendamine, seadistuskaartide kasutuselevõtt ja lõikuripeade märgistamine. Kontrollfaasis rakendati logistika efektiivsuse tõstmiseks Lean‒tootmise põhimõtteid, kus hööveldamisega samal ajal transporditi töötlemisse minev materjal puhvertsooni. Tulemuseks oli, et kontrollfaasi vaatluste järgselt suudeti saavutada 13% parem töötulemus võrreldes eelnevaga, näidates seeläbi höövli töömahtude suurenemist. Kokkuvõttes tõestas autor, et süsteemsete parandusmeetmete ja Lean‒tootmise põhimõtete rakendamine on suurendanud OEE tulemust märkimisväärselt 25%, vähendades samas seisakute arvu 3%. OEE näitaja tõus 39%-lt 64%-le on märgatav paranemine. Kuid Lean‒filosoofia järgi on pidev areng oluline. Seetõttu tegi autor ettepanekuid protsessi edasiseks parendamiseks. Eesmärk on saavutada ja ületada 70% stabiilne OEE tase: • Global Reader programmi täiendamine Operaatori vaatega, mis tagab tööprotsesside täpsema jälgimise ja katkestuste analüüsi. • Rakendada 5S meetodit, alustades höövelduspingi ümbrusest ja teraruumist, aidates luua paremini organiseeritud töökeskkonda, mis tõstab nii tootmise kvaliteeti kui ka töötajate rahulolu. • Tõhustatud masinate efektiivse hooldussüsteemi (TPM) ja kindlaksmääratud hooldusgraafiku väljatöötamine, mis ennetab seisakuid ja pikendab seadmete tööiga. • Siselogistiku ametikoha loomine, et hallata ja optimeerida materjalivoo protsesse, mis tagavad vajalike materjalide kiire ja õigeaegse kättesaadavuse kõigil tööpinkidel. See roll keskendub materjalide sujuvale ja tõhusale liikumisele läbi tootmisüksuste. Lisaks vähendab ooteaegu ning suurendab sellega tootmisüksuste jõudlust ja tulemuslikkust. • Pöörata tähelepanu hööveldusseadme seadistamise täiustamisele, mis kujutab endast loogilist, ent töömahukat jätku käesolevale lõputööle. Töö käigus tehtud parenduste alusel on võimalik edasi liikuda seadistusaegade optimeerimisele, protseduure standardiseerides ja lihtsustades läbi SMED‒metoodika. Toetudes Six Sigma DMAIC‒mudelile viis autor läbi eduka protsessiparenduse, kinnitades mudeli efektiivsust praktilises rakenduses, mis on tõestatud mudeli tõhustust ka varasemates akadeemilistes uurimustöödes. Antud lähenemisviis võimaldas süstemaatiliselt tuvastada ja kõrvaldada tootmise ebatõhususe põhjused, tõstes seeläbi protsessi üldist toimivust. Autori arvates on Six Sigma DMAIC-mudeli kasutamine tootmisprotsesside parandamisel äärmiselt oluline ja rakendatav, sest see pakub tööstussektori spetsialistidele, kes soovivad protsesside efektiivsust tõsta, väärtuslikke teadmisi ja praktilisi lahendusi. Mudeli rakendamine võimaldab mitte ainult ebatõhususe põhjuste süsteemset tuvastamist ja kõrvaldamist, vaid ka protsesside jõudluse märkimisväärset tõhustamist. Autor tõstab siiski esile, et mudeli tõhusus ei sõltu üksnes sellest endast. Mudeli edu määravad organisatsiooniline kultuur ja töötajate pühendumus. Pidevad parendustegevused on mudeli edukaks rakendamiseks kriitilised.
  • NimetusAvatud juurdepääs
    Tootmislogistika automatiseerimine AGV robotite rakendamise teel ettevõtte MS Balti Trafo näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-16) Reinart, Volmer; Kase, Andres
    Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli pakkuda ettevõttele MS Balti Trafo praktilisi juhiseid AGV robotite integreerimiseks tootmislogistika protsessi, mille tulemusena saab ettevõte vähendada tööjõuressursi raiskamist ning seeläbi kasutada enda kvalifitseeritud tööjõudu rohkem väärtust lisava töö teostamisel. Eesmärgi üheks olulisemaks punktiks oli ettevõtte protsesside jaoks sobiliku AGV roboti ostusoovituse tegemine. Eesmärgi saavutamiseks teostas töö autor mitmeid uuringuid, analüüsis tulemusi ning tulemuste põhjal andis oma hinnangu ja esitas selle põhjal enda ettepaneku. Uuringu läbiviimiseks kasutas autor avatud allikaid ning tugines ettevõtte protsessidest tulenevatele sisemistele andmetele, toetus varasemale töökogemusele tootmisjuhina ja praegusele töökogemusele selles ettevõttes protsessiinsenerina. Kõige selle põhjal suutis töö autor anda kaalutletud ja põhjaliku ettepaneku roboti soetamiseks. Esimese sammuna asus töö autor välja selgitama ettevõtte MS Balti Trafo vajadusi seoses tootmisligistika automatiseerimisega AGV robotite juurutamise teel. Sel eesmärgil korraldas autor informatiivse koosoleku ettevõtte juhtkonnale, mille raames tutvustas AGV robotite kasutamise võimalusi ning erinevate robotite sobivust ettevõtte spetsiifiliste protsesside ja töökeskkonnaga. Koosoleku jaoks valmistas autor ette põhjalikud juhendmaterjalid, mis kirjeldavad üksikasjalikult AGV robotite olemust, nende ülesehitust, erinevaid robotite variatsioone ning nendega kaasnevaid süsteeme. See materjal aitas tõsta juhtkonna teadmiste taset ning valmistada neid ette teadlike otsuste tegemiseks. Koosolekul juhtis töö autor arutelu, esitades olulised küsimused ja juhtides tähelepanu ettevõtte spetsiifilistele nõudmistele nagu ruumilised piirangud, töötajate ohutus ja tootmisprotsessides kasutatava kauba laad. Koosoleku käigus analüüsiti erinevaid robotitüüpe, nende manööverdusvõimet ja integreeritavust olemasolevate süsteemidega. Lõpuks valisid koosoleku osalejad konsensuse teel protsessi jaoks sobilikuks robotiks Mir 250 platvormroboti, mis paistis silma oma kompaktsuse, paindlikkuse ja võimega toime tulla ettevõtte logistika- ja tootmisnõuetega. Autor jäädvustas koosolekul tehtud otsused ja valmistas ette järgmised sammud roboti integreerimiseks ettevõtte tootmislogistika protsessi. See teostatud koosolek näitas, kuidas töö autor viis läbi süstemaatilise uurimis- ja otsustusprotsessi, tagades, et juhtkonna valikud põhineksid kindlatel teadmistel ja ettevõtte tegelikel vajadustel. Järgmiseks kaardistas töö autor põhjalikult ettevõtte tootmislogistika protsessi, et mõista kauba liigutamiseks kuluvat tööjõu ressurssi, tuvastada kasutatavaid liikumisteid, transporditava kauba tüüpi, liikumise sagedust, kauba mahtusid ja kaalu. Eesmärgiks oli saada sügavam ülevaade praegustest tootmislogistika protsessist ning tuvastada potentsiaalsed takistused AGV robotite integreerimisel. Tootmislogistika protsessi kaardistamiseks dokumenteeris töö autor kõik tootmislogistika protsessi sammud, alates tootmistellimuse loomisest kuni selle täitmiseni. Autor kirjeldas detailselt igat etappi, mis andis tervikliku pildi kauba liikumisest kogu ettevõttes. Seejärel koostas autor protsessi voodiagrammi, mis aitas mõista kauba liikumist samm sammult ja nende etappide omavahelist sõltuvust. Voodiagrammi eesmärk oli lihtsustada protsesside mõistmist ja tuvastada protsessis olevad pudelikaelad. Andmete kogumiseks lõi töö autor struktureeritud tabeli, mida täitsid ettevõtte osakondade töötajad viie järjestikuse päeva jooksul. Tabelisse kanti andmed kauba liikumise kohta, sealhulgas transportimiseks kulunud aeg, kauba kaal, transpordiviisid ja kaasas olnud tootmislehed. See süstemaatiline andmekogumine võimaldas koguda täpset informatsiooni protsessi efektiivsuse ja kauba liikumise kohta. Pärast andmete kogumist analüüsis töö autor saadud informatsiooni, kasutades Exceli pöördtabeli funktsiooni. See analüüs tuvastas logistilised pudelikaelad, keskmised kauba liikumise ajad, kauba kaalud, tööjõuressursi kulu ja enamkasutatavad transpordiviisid. Analüüsist saadud teave aitas AGV robotite efektiivse marsruudi ja tööaja kavandamisel, aitas hinnata millistes osakondade ja kaupade puhul robotiseerimisest maksimaalne kasu saadakse ning millist tüüpi robotit oleks mõistlik kasutada. Kolmandaks koostas töö autor tootmisettevõtte MS Balti Trafo põhjaliku asendiplaani, mis andis visuaalse ülevaate tootmishoone olulistest komponentidest, nagu osakonnad, liikumisteed, kauba laadimisalad, robotite laadmisjaamade asukohad ja robotite liikumistrajektoorid. Esimene samm oli robotite liikumisraja kavandamine. Autor määras asendiplaanil robotite liikumisraja ja suuna. Liikumisrada kavandati ühesuunalisena, arvestades olemasolevate käiguteede ja uste laiusega, robotite nõutava liikumisraja laiusega ning töötajate ohutusega. Järgnevalt tähistas autor asendiplaanil kauba transportimise tornriiulite asukohad. Tornriiulite asukohad valiti vastavalt hetkel kasutuses olevatele kauba ladustamisaladele. Viimase sammuna paigutas autor asendiplaanile robotite automaatsed laadimisjaamad. Laadimisjaamade joonestamisel võttis autor aluseks Mir 250 roboti laadimisjaama mõõtmed. Laadimisjaamade asukohad planeeriti tootmishoone kolmesse erinevasse paika, robotite liikumistrajektooride äärde. Viimase etapina asus töö autor valima sobivat robotit MS Balti Trafo tootmislogistika protsessi tarbeks, eesmärgiga automatiseerida ja tõhustada kauba liikumist ettevõttes. Valiku tegemisel otsis autor vastuseid töö algfaasis esitatud uurimisküsimustele, mis käsitlesid töökeskkonda, tööülesandeid, tööaega, transporditava kauba laadi, navigeerimistehnoloogiat, süsteemi integreeritavust ja jätkusuutlikkust. Need küsimused aitasid täpselt kindlaks määrata, millised robotite tehnilised ja funktsionaalsed omadused on ettevõtte jaoks esmatähtsad. Roboti valimise esimeseks sammuks oli ettevõtte juhtkonna poolt eelistatud Mir 250 platvormroboti sobivuse hindamine. Sobivuse hindamisel arvestas töö autor ettevõtte protsesside iseärasusi ja töökeskkonnast tulenevaid tehnilisi nõudeid. Robot pidi suutma transportida kaupa tornriiulite abil, mis tulenes juhtkonna koosoleku arutelu põhjal tehtud järeldustest. Sellele vaatamata otsustas töö autor otsida alternatiive, et valik ei oleks langetatud ainult ühe isendi põhjal. Teise kandidaadina valis töö autor Omron Automationi toodetud LD 250 roboti, mis vastas sarnastele kriteeriumidele kui Mir 250 robot. Töö autor koostas mõlema roboti võrdlustabeli, mis sisaldas tehnilist dokumentatsiooni ja spetsifikatsioone, et objektiivselt hinnata nende sobivust ettevõtte vajadustega. Võrdlustabeli põhjalik analüüs näitas, et kuigi Mir 250 robotil oli mitmeid eeliseid, osutus Omron LD 250 sobivamaks, arvestades selle pikemat eluiga, madalamat hinda, paremat vastupidavust, sobivust kitsamatesse töökeskkonna tingimustesse, ning sõidukoridori laiuse nõudeid. Lõpuks, võttes arvesse kõiki kogutud andmeid ja teostatud analüüse, soovitas töö autor ettevõttel MS Balti Trafo soetada Omron LD 250 platvormrobot koos tõstemooduli ja robotile sobiva tornriiuliga. See valik põhines töökeskkonna nõuetel, roboti elueal, hinnal ja tehniliste omaduste sobivusel ettevõtte protsessidest tulenevatest nõudmistest. Töö autor esitas oma soovituse põhjalikult, tuues välja kõik asjakohased põhjendused, mis toetasid Omron LD 250 roboti valikut. Kokkuvõtteks võib öelda, et töö autor suutis edukalt täita lõputöö eesmärgid, pakkudes ettevõttele MS Balti Trafo praktilisi juhiseid AGV robotite integreerimiseks tootmislogistika protsessi. Autor viis läbi mitmeid uuringuid ja analüüse, tuginedes nii avatud allikatele kui ka ettevõtte sisemistele andmetele, mille tulemusel jõudis töö autor teadliku ja põhjendatud soovituseni sobiliku AGV roboti soetamiseks. Autori metoodiline lähenemine ja süsteemne analüüs tagasid, et ettevõtte juhtkonna otsused põhinesid kindlatel teadmistel ja tegelikel vajadustel. Töö käigus selgitatud asjaolud ja tehtud ettepanekud aitavad ettevõttel vähendada tööjõuressursi raiskamist ja suunata kvalifitseeritud tööjõudu rohkem väärtust lisavatele ülesannetele, mis kokkuvõttes aitab kaasa ettevõtte efektiivsuse ja produktiivsuse suurendamisele.
  • NimetusEmbargo
    Toote „Back Plate“ tootmisprotsessi tõhustamine Casemet OÜ näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-16) Markvart, Gerd; Ruslan, Raid
    Lõputöös "Toote 'Back Plate' tootmisprotsessi tõhustamine Casemet OÜ näitel“ analüüsib autor antud toote võimalusi võtta kasutusele ühe tüki voog, parandada ergonoomikat ja tõsta tööõnne (operaatorite rahulolu). Autor selgitab ühe tüki voo eeliseid partiipõhise tootmise ees. Projekti mõõdikuteks oli riskianalüüsi üldtulemus ,mis vähenes (positiivne) antud töö tulemusena 14 punkti. Teiseks mõõdikuks oli liini tootlikus mis suurenes 3.77 tk/h 4.26 peale tk/h ehk parendus oli 13 %. Lisaks vähenes erinevate tootmisetappide (töövahede) arv 11-nelt neljale. Seega paranes töö ergonoomika, vähendades kummardamist ja ladustamist. Lõputöö praktilises osas ehitas autor välja ühe tüki voo liini, muutes sealhulgas ka Casemet OÜ väike koostu osakonna asendiplaani. Lisana on parendatud tootmisprotsess ka ergonoomilisem ja operaatoritele mugavam - see kõik väljendub suurenenud tööõnnes. Kasutades erinevaid timmitud tootmise tööriistu 5S, Kaizen (parendused väikeste, kuid järjepidevate sammudena)– mõtlemist on võimalik saavutada nii kuluefektiivsem tootmine kui ka samas olles operaatorile mugavam ja ergonoomilisem. Kokkuvõttes loeb autor projekti väga edukaks ja kasumlikuks nii ettevõttele kui ka operaatoritele.
  • NimetusAvatud juurdepääs
    Tasuvuse hindamine Tarmetec OÜ näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-13) Markus, Aivar; Noorväli, Helle
    Äriettevõte eesmärk on alati omanikele kasumi teenimine. Alljärgnevalt võetakse kokku, kuidas on uuritav ettevõte Tarmetec OÜ tulnud toime aastate 2019-2022 väga keerulises majandusruumis. Tuleb välja, et nelja aastaga on kogu ettevõtte müügitulu suurenenud 39,9% ehk oli 2022. aastal 36,2 miljonit. Kõige suurema müügitulemuste kasvu erinevatest tegevusvaldkondadest tegid roostevabast seadmete müük (49,5%) ning autode lisavarustuse müük (44,7%). Roostevabast terasest toodang läheb pea kõik ekspordiks Saksamaa erinevatesse haiglatesse ja hooldekodudesse. Põhiline müügitulu Eestisse (aastal 2022 oli selleks 7% kogu müügitulust) tuleb autode lisavarustuse müügist. Viimase tõusule aitas kaasa suuresti Eesti Vabariigi valitsuse otsus kehtestada autodele registreerimise maks, mis andis tõuke suuremale autode läbimüügile. Müügitulu püsis koroona tervisekriisi ajal samal tasemel 2019. aasta tavapärase majandusaastaga. Energiakriisi ja suuremahulise sõja ajal müügitulu vaid kasvas. Tulu teenimise eesmärgid tuleb teha ka kulusid. Kulu on põhjendatud vaid siis, kui kulu on tehtud investeerimise/kasumi suurendamise eesmärgil. Uuritava ettevõtte suurimaks kulukohaks on toormaterjal. Ajavahemikul 2019-2022 suurenesid ettevõtte kulud toormaterjalile 96,2%. Eurodes teeb see 8,7- lt miljonilt 17-le miljonile. Õnneks õnnestus energiakriisist ja sõjast tingitud suur toormaterjali hinnatõus enam jaolt klientidelt kätte saada. Musta metalli toormaterjal osteti kõik ennem sõda Ukrainast ja Venemaalt. Nüüd tuleb ka suurema hinnaga Poolast. Enne rentaablusnäitajate arvutamist oli vajalik teostada kasumiaruande kirjete muutuste analüüs: horisontaalne- ja vertikaalne analüüs. Verikaalanalüüsi puhul võetakse 100 % müügitulu ning uuritakse kasumiaruande kirjete muutusi aastate lõikes ja esitatakse protsentides. Uuritava ettevõtte puhul tegid suurima muutuse (kasvu) valmis- ja lõpetamata toodangu varud. Aastal 2020 oli see langenud nulli ehk müüdi maha kõik mis toodeti. Kuid koroona tervisekriisi lõppedes ja energiakriisi ajal tõusid varud 4,6 protsendipunkti võrra müügitulust. Sellest saab järeldada, et toodeti palju lattu ja ei suudetud toodangut realiseerida. Vertikaalanalüüsist selgub, et ettevõttel on kulunud toorainet ja materjale aastal 2019 ühe müügitulu euro teenimiseks 53 senti. Kuid aastaks 2022 on ühe euro teenimiseks vaja juba kulutada toorainet 63 senti. Mitmesugused tegevuskulud on nelja aasta jooksul vähenenud 2,7 protsendipunkti võrra, mis viitab sellele, et ettevõte on leidnud kokkuhoiukohti. Põhiliselt on sellele kaasa aidanud tootmise automatiseerimine ja digitaliseerimine, mille tulemusel tõusis tootlikkus. Kasumiaruande horisontaalanalüüsist jääb kõige enam silma aastal 2021 suur muutus valmis- ja lõpetamata toodangu varu. Võrreldes eelmise aastaga tõusis see 5590%. Müügitulu küll tõusis, aga kõike maha müüa ei suudetud. Koroona tervisekriisi ajal vähenesid nii ärikasum kui ka puhaskasum. Kuid energiakriisi ja sõja ajal pöördusid mõlemad tõusule. Aastal 2021 tõusis puhaskasum 125% ja 2022. aastal veel 70%. Kuna ettevõtte müügitulu ja kasum muutusid uuritavatel aastatel päris suures mahus, siis muutusid ka ettevõtte tasuvuse näitajad. Müügikäibe ärirentaablust uurides selgus, et aastal 2019 teenis ettevõte 7,7 senti iga müügist teenitud euro pealt. Koroona kriisi ajal langes see juba 5,1 sendi peale. Aga esimesel sõja-aastal tõusis juba 11 sendi peale, mis on väga suurepärane näitaja. Müügikäibe puhasrentaablus püsis uuritavatel aastatel samas suurusjärgus müügikäibe ärirentaablusega. Müügikäibe puhasrentaablus erineks enam müügikäibe ärirentaablusest kui omanikud omale rohkem dividende maksaksid. Kuid ettevõtte rahapoliitika on üles seatud nii, et investeeringuteks peab olema vähemalt 10 miljonit eurot vaba raha. Aastal 2022 teenis ettevõte 11,5 senti igalt müügikäibe eurolt. Tarmetec’ i puhaskasum aastal 2020 langes võrreldes eelneva aastaga 33,5% ning keskmine koguvara aga tõusis, siis vähenes ka 2020. aasta koguvara puhasrentaablus uuritava ajavahemiku kõige madalamale tasemele ehk 8%-le. Järelikult on tervisekriis avaldanud mõju 2020. aasta koguvara puhasrentaablusele ning aastal 2020 investeeringud tootmise automatiseerimisele (soetatud robotid). Energiakriis ning Venemaa sõda pole koguvara puhasrentaablusele mõju avaldanud. Aastal 2022 on iga ettevõtte varadesse investeeritud euro toonud puhaskasumit 22,1 senti. Ettevõte suurendas oma kasumit ajavahemikul 2020-2022 282%. Keskmine omakapital on seejuures uuritavatel aastatel vaid kasvanud (36,4%). Kui omakapitali puhasrentaabluse heaks näitajaks loetakse 15%, siis Tarmetec’ il on see näitaja jäänud allapoole sellest piirist vaid aastal 2020. Tavapärasel majandusaastal 2019 oli see 16,1 % ning sõja aastal juba 25,6%. Näitaja nii suur tõus aastal 2022 on autori arvates tingitud ettevõtte suurest toormaterjali varust. Nimelt müüdi Venemaa sõja ajal Ukrainas 2022. aastal odavat toormaterjali juba selleaegsete kõrgemate toormaterjali ostuhindadega. Uurides ettevõtte varude käibekordajat selgus, et varude käibekordaja on püsinud uuritavate aastate lõikes samal tasemel. Jäänud vahemikku 4,7-5,1 korda. Tulemus on mõnevõrra kehvem, kui teoorias välja tood hea tulemuse piir 6 korda. See on tingitud sõjast, sest sõja ajal toormaterjali kättesaamisega on tekkinud raskusi, siis on mõttekas omada natuke suuremat toormaterjali varu. Tarmetec’ i iga varu all kinni olev iga euro produtseeris umbes 5 eurot müügitulu. Aastaks 2022 jõuab ettevõtte varade käibekordaja 1,79%. See tähendab, et iga varasse paigutatud euro teenis aastal 2022 1,79 eurot müügitulu. See kasin tulemus on ka tingitud ettevõtte rahanduspoliitikast. Hoitakse arvel vaba raha investeeringuteks. Varade käibekordajat saaks suurendada autori arvates investeerides päikesepaneelidesse. Pikas perspektiivis suurendaks see investeering puhaskasumit. Autori arvates võiks ettevõte suurendada oskustööliste palkasid, mis aitaks ettevõttel püsida konkurentsivõimelisena ja jätkata samal kursil. Autori arvates said sissejuhatuses püstitatud eesmärk ja ülesanded täidetud.
  • NimetusEmbargo
    Kasespooni kuivatus- ja sorteerimisliini tootlikuse suurendamine Kohila Vineer OÜ näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-15) Lokkota, Juhan; Kase, Andres
    Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli suurendada kasespooni kuivatus- ja sorteerimisliini tootlikkust läbi protsesside kaardistamise, analüüsimise ja LEAN põhimõtete rakendamise Kohila Vineer OÜ-s. Protsesside parenduste analüüsimisel ja läbiviimisel toetus autor kogutud tootmisandmetele, avalikele avatud allikatest pärinevatele teadmistele ja autori enda kogemusele ettevõttes. Esmalt andis autor ülevaate tootmisprotsessi kaardistamise põhimõtetest, mis aitavad mõista, kuidas ja mis eeldustel leida tootmisliinil kitsaskohtasid. See järel töötas autor läbi nii seadmete tootja poolsed kui ettevõtte sisesed kasutus- ja tööjuhendid, kui ka puidu ja seal hulgas spooni kuivatamise kohta tehtud uurimused ja allikad, leidmaks erinevusi erinevates juhistes. Autor annab ülevaate erinevatest LEAN tööriistadest. Lisaks kokkulepitud tööriistadele, mida rakendatakse või lähiajal hakatakse ettevõttes rakendama, näitas autor ka erinevaid meetodeid, mis aitavad lihtsustada erinevate protsesside kaardistamist ja läbi selle teostada protsessiparendusi. Järgmiseks alustas autor erinevate kuivatus- ja sorteerimisliini andmete kogumisega ja läbi nende analüüsi tootmisprotsessi kitsaskohtade kaardistamisega. Osade leitud kitsaskohtade eemaldamiseks pidi autor koostöös kvaliteediosakonnaga lähtuma nii seadmete tootja- kui kasutajapoolsetele juhenditele ja teada olevatele parameetritele. Teiste kitsaskohtade eemaldamiseks pidi aga autor suunduma liinile ja seal reaalset tööd jälgides ning kohati filmides kaardistama teatud tööprotsessi, leidmaks juurpõhjust, mida hakata eemaldama. Analüüsimise ja kaardistamise käigus rakendati erinevatest LEAN põhimõtetest tulenevaid võtteid. Samaaegselt protsesside analüüsimise ja kaardistamisega alustati ettevõttes LEAN tööriistde 5S, kaizen ja SMED rakendamisega, mis kõik lõid suure eelduse positiivsete muudatuste rakendamiseks kuivatus- ja sorteerliini töös. Lõputöö raames rakendati täielikult kuivatus- ja sorteerimisliinil 5S ning kaizen, SMED rakendamine jäi veel töösse. Töö raames valmistati ette TPM ja TWI rakendamist kuivatus- ja sorteerimisliinil, nende LEAN tööriistade käiklaskmine jääb käesoleva töö raamest välja. Kokkuvõttes võib öelda, et lõputöö täitis püstitatud eesmärgi läbi seatud ülesannete täitmise. LEAN põhimõtete ja tööriistade rakendamine ettevõttes ja erinevate protsesside kaardistamine ja analüüs on muutnud Kohila Vineeri kuivatusliini tootmisprotsessid efektiivsemaks. Vaadates tulemusi peale muudatuste rakendamist 6-kuulise perioodi jooksul on lühikeste seisakute osakaal varasemaga võrreldes enam kui 16% vähenenud, see omakorda vähendas madala niiskussisaldusega spoonilehtede osakaalu ligemale 25%. Samuti on suurenenud kuivatist otse tootmisesse liikuva materjali kogus ligemale 14%, sedme töövalmidus kogu ajast on suurenenud 7% ja ühtlasi on ka suurenenud kuivatusliini toodangu maht ligemale 9%. Viimase protsessilise muudatuse tulemusi hinnates 3-kuulise perioodiga enne ja pärast on WET materjali osakaalu vähenenud 35% ja normaal niiskussisaldusega lehtede osakaal on suurenenud ligemale 11%. Alates esimese muudatuse rakendamisest on 2024. aasta esimese kvartali tulemused võrreldes 2020. aastaga paranenud märkimisväärselt. Antud perioodil on läbi LEAN tootmise põhimõtete rakendamise ja kuivatusprotsessi parenduste suurenenud kuivati tootlikkus 43% ja otse tootmisesse liikuva materjali osakaal rohkem kui 44%. Sellele on kaasa aidanud lühikeste seisakute osakaalu vähenemine 33% ja läbi selle suurenenud seadme tööaeg 39%. Autor jätkab tegevusi kuivatus- ja sorteerimisliinil veelgi paremate tulemuste saavutamiseks.
  • NimetusEmbargo
    Steriilsete ühekordsete endoskoopide ärisuuna protsesside vastavuse ja toimimise tagamine juhtimissüsteemis
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-14) Lokkota, Janne; Kase, Andres
    Käesoleva lõputöö teemaks on steriilsete ühekordselt kasutatavate endoskoopide ärisuuna protsesside vastavuse ja toimimise tagamine juhtimissüsteemis. Käesoleva lõputöö eesmärgiks on läbi viia tegevused, et oleks võimalik hinnata steriilsete ühekordselt kasutatavate osakonna protsesside vastavust ja toimivust Karl Storz Video Endoscopy Estonia OÜ juhtimissüsteemis. Autor otsustas antud teemal tegevusi teostada, kuna steriilsete ühekordselt kasutatavate endoskoopide tootegrupp ja tegevussuund on ettevõttes uus ning ettevõte vajab erinevatel tasanditel kindlust, et ärisuunas toodetud tooted vastavad nõuetele ning protsessid on ärisuunas toimivad. Töö esimeses peatükis tutvub autor kvaliteedi- ja protsessijuhtimise üldiste teoreetiliste lähtekohtadega. Teises peatükis tutvustab autor ettevõtet, mis kasutab teoreetiliste lähtekohtade rakendamiseks kvalitatiivseid meetodeid. Kolmandas peatükis teostab autor teooriat, viies läbi siseauditi protsessi uuendamise koos selle juurde kuuluvate dokumentidega ning viib läbi keskkonnajuhtimissüsteemi välisauditi vastuvõtmisega seotud tegevused. Lõputöö tulemusena on resertifitseerimise käigus tehtud ettevõttele välishindamine ning ettevõttele on omistatud ISO 14001:2015 sertifikaat järgmiseks kolmeks aastaks. Juhtimissüsteemis on võimalik sisemiselt hinnata steriilsete ühekordselt kasutatavate endoskoopide ärisuuna protsesside vastavust ja toimivust. Lõputöö raames tehtud ettevalmistused on olulised tegevused ettevõtte eesmärkide saavutamise suunas, mis aitavad tagada patsientide ohutuse ja meditsiiniseadme efektiivse kasutamise. Autor on valmis jätkama tööd selle nimel, et tulevikus veelgi paremaid tulemusi saavutada. Lõputöö on olnud edukas ning autor on saavutanud positiivseid tulemusi, mis aitavad kaasa ettevõtte eesmärkide saavutamisele. Autor on saanud väärtuslikke kogemusi ja teadmisi, mis aitavad edaspidi sarnaste väljakutsetega paremini toime tulla.
  • NimetusAvatud juurdepääs
    Ühetükivoo põhise tootmiskulgemisviisi juurutamine Legrand Estonia OÜ näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-16) Lang, Merle; Kase, Andres
    Lõputöö eesmärk oli juurutada ühetükivoo protsess Legrand Estonia OÜ Keila tehases asuva elektriautode laadimisjaamade osakonna, kodulaadijate töökeskuses. Vajadus protsessi muutmise järgi tekkis müügiennustuse kahekordistumisest. Projekti läbiviimine oli oluline, sest eelnevalt leidus protsessis palju erinevaid raiskamisi ja läbi viidud kaizen nädala raames tuvastati mõningaid kitsaskohti. Esialgne protsess oli üles ehitatud partiipõhisele tootmisele, kus üks või kaks inimest koostasid otsast lõpuni terve laadija ning edasi liikus see testimisse. Partiipõhise tootmisprotsessi puhul on raiskamised kerged tekkima ning antud lõputöö raames läbi viidud uurimused näitasid, et enim raiskamisi tekkis komponentide ootamisel, tööriistade otsimisel ja liigset kõndimist oli palju erinevate töölaudade vahel. Sellise protsessi puhul oli väga raske ka uusi töötajaid välja õpetada, sest etappe oli vähe ning kestsid kaua. Palju tuli töötajatel meelde jätta ja koostamisjuhendid venisid pikaks. Autor keskendus ühetükivoo protsessi juurutamisele, mille eesmärk oli eemaldada kõik ülal mainitud raiskamised ja teha protsess efektiivsemaks. Selleks viis autor koos erinevate üksuste esindajate ning tootmistöötajatega läbi kaizen nädala, kus põhieesmärk oli välja selgitada koostamisprotsessis aset leidvad, väärtust lisavad tegevused, mõõdistada nende aeg ning seejärel tasakaalustada, et iga töölaud saaks sama ajaga hakkama. Taktiajaks sai määratud 7 minutit ning selle tulemusena läks ka uute töötajate väljaõpe oluliselt lihtsamaks, sest edaspidi saab töötajaid õpetada töölaua kaupa. Autoril tuli luua ka uued tööjuhendid, mis olid ühe leheküljelised, põhiliselt pildiga, kus näidatud milline peab konkreetsel töölaual olev toode välja nägema ning märksõnadega juurde mainitud tähtsamad kriteeriumid. Autor uuris ka teist levinumat kulgemisviisi nagu JIT meetod, kuid sellise tootmisprotsessi ühed eeldused nagu tööjõu kvalifikatsiooon ja täpse nõudluse prognoosimine pole veel päris heal tasemel, sest väga raske on olnud leida sobivat tööjõudu ning maailmas toimuv (sõjad, haigused) ja ehitusturu langus Skandinaavias on teinud raskeks ennustada nõudlust toodete järele. Seetõttu on autori hinnangul hetkel parimaks lahenduseks ühetükivoo protsess. Lõputöö raames sai autor arendada oma oskuseid AVIX tarkvara kasutamises, et veelgi paremini tulevikus teostada mõõtmisi ning exceli kasutusoskust, et ka tulevastes projektides olla kesksel kohal PULL komponentide analüüsimistel. Tänaseks on saabunud ka uus liin ja seal peal on tehtud tööd natuke üle kuu aja ning juba on näha esimesi korrektseid tulemusi. Efektiivsus on tõusnud 40 %, mis annab osakonna uueks efektiivsuseks 95 % ning uue põrandaplaaniga hoidsime kokku 15 m2 tootmispinda. Autori hinnangul on lõputöö tulemus väga hea, sest antud protsess on saanud heakskiidu juhtkonna poolt ning ka töötajad on selleks omaks võtnud ning kui töökeskuses on inimesi vähem kui 9, suudavad nad ise edukalt tasakaalustada kõikidel laudadel tehtavad tegevused ning keegi ei oota tühja laua taga tööd. Ühtlasi aitas antud projekt kaasa hea sõna levitamisele, sest projektis osalenud töötajad on julgustanud tehase teisi töötajaid uuendusi mitte kartma.
  • NimetusEmbargo
    Palmse Mehaanikakoda OÜ värviliini protsessi analüüs ja parendus
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-13) kaldma, urmas; Kase, Andres
    Kaasaegses dünaamilises majanduskeskkonnas on iga ettevõtte jaoks ülimalt oluline omada ettenägelikku lähenemist ning olla teadlik oma äritegevuse seisundist. See hõlmab mitte üksnes finantsandmete jälgimist, vaid ka ettevõtte üldise efektiivsuse hindamist, võttes arvesse erinevaid sidusrühmi, nagu töötajad, omanikud, kliendid ja koostööpartnerid. Ettevõtte juhid peavad järjepidevalt analüüsima ettevõtte finants- ja tulemusnäitajaid ning mõistma praegust olukorda, et ennetada situatsiooni, kus ebasoodsad tulemused võivad põhjustada ettevõtte tootmismahtude vähenemist ja klientide kadumist turul. See võib hõlmata strateegiate ülevaatamist, operatiivsete protsesside kohandamist või muude meetmete võtmist, et ettevõtte jõudlus oleks jätkusuutlik. Sellise stsenaariumi vältimine on äärmiselt oluline, kuna selle tagajärjed mõjutavad kõiki osapooli negatiivselt. Töötajad võivad kaotada töökoha, omanikud võivad kaotada investeeringuid, kliendid võivad kaotada teenuse või toote ning partnerid võivad kaotada ärisuhteid. Seetõttu on oluline, et ettevõtte juhtkond tegutseks vastutustundlikult ja jälgiks pidevalt ettevõtte tulemusi, et tagada pikaajaline jätkusuutlikkus ja kõigi osapoolte heaolu. Diplomitöö eesmärk on analüüsida ja pakkuda välja soovitusi Palmse Mehaanikakoda OÜ värviosakonna tootlikkuse ja meeskonnatöö efektiivsuse suurendamiseks, kasutades Lean metoodikat. Esimese sammuna on oluline mõista Lean-filosoofiat ja selle põhimõtteid, mis keskenduvad väärtusvoogude optimeerimisele, raiskamise vähendamisele ning pidevale täiustamisele. Selleks püstitas autor endale kaks uurimisülesannet: 1. Analüüsida Palmse Mehaanikakoda OÜ värviliini ning selle tootlikkust kasutades kombineeritud analüüsi meetodeid. 2. Parendada ettevõtte Palmse Mehaanikoda OÜ värviliini läbilaskevõimet, tagades sellega sujuv tootmine ning õigeaegsed tarned klientidele. Töö esimeses osas keskendub uurimisautor Lean-metoodikale ning selle rakendatavusele ettevõtte värviliinil. Teiseses peatükis annab autor üksikasjaliku ülevaate ettevõtte põhitegevusest, värviliini tehnoloogiast ning ettevõtte töökorraldusest. Kolmandas peatükis pööratakse tähelepanu empiirilise uuringu metoodikale, hõlmates nii kvalitatiivset kui ka kvantitatiivset lähenemist. Kvalitatiivne uuring süveneb detailsetesse kirjeldustesse ja tõlgendustesse ning kvantitatiivne uuring tugineb numbrilistele andmetele ja statistilistele analüüsidele. Viimases osas esitatakse empiirilise uuringu järeldused, mis tuginevad uurimistöö käigus kogutud andmetele ja nende tõlgendamisele. Järeldustes võetakse kokku peamised leiud ning arutletakse nende tähtsuse üle uurimisvaldkonnale. Lisaks sellele pakub autor välja parendusettepanekuid, mille eesmärk on täiustada uurimistöö praktilist rakendust. Juhtimis- ja meeskonnatööga seotud probleemide uurimisel avastas töö autor mitmeid kitsaskohti, näiteks suhtlusprobleemid, ebapiisav tagasiside, ebakompetentne juhtimine või konfliktid meeskonnas. Sellised tegurid võivad oluliselt mõjutada töökeskkonda ja töötajate motivatsiooni, mis omakorda võib avaldada negatiivset mõju tootlikkusele ja üldisele töökvaliteedile. Analüüsi tulemustest lähtuvalt tegi diplomitöö autor Palmse Mehaanikakoda OÜ juhtkonnale värviliini läbilaske võime parandamiseks järgmised ettepanekud: • Kasutusele tuleb võtta tehnoloogilised uuendused nagu digitaalne kronomeeter, mis on ühendatud liini tarkvaraga mille kasutuselevõtul annab ajalise arusaama operaatoril konveieri laadimisel. • Luua lokaliseeritud kliimasüsteem, mis on mõeldud konkreetsele piirkonnale, jahutades pooltooteid, et tootmisprotsess liiguks sujuvamalt. • Võtta kasutusele LEAN-metoodika, mis aitab vähendada raiskamist ja suurendab protsesside efektiivsust. • Kaasata rohkem töötajaid muudatuste tegemise protsessi ja anda neile võimalus protsesse tõhustada. See aitab vähendada töötajate vastuseisu muudatustele ning suurendab nende motivatsiooni, kuna juhtkond näitab huvi ja võtab töötajate arvamusi kuulda. • Lisaks peaks ettevõte investeerima töötajate koolitamisse ja arendamisse, et tagada Lean-metoodika põhimõtete mõistmine ja rakendamine igapäevases töös. Oluline on luua ka süsteemne tagasiside andmise ja vastuvõtmise süsteem, et toetada pidevat õppimist ja täiustamist. Kokkuvõttes leiab töö autor, et diplomitöö püstitatud eesmärk on saavutatud ja uurimisülesanded on täidetud. Lean-meetodi rakendamine koos kaasaegsete tehnoloogiate kasutuselevõtuga aitaks parandada värviliini osakonna pooltoodete viimistluse efektiivsust. Lean-metoodika rakendamine värviliini osakonnas on pikaajaline protsess, mis nõuab pühendumist ja järjepidevust kogu organisatsioonilt. Kuid sellega kaasnevad suured eelised, sealhulgas suurenenud tootlikkus, parem toodete kvaliteet ning tõhusam ressursikasutus, mis omakorda aitavad ettevõttel saavutada jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise positsiooni turul.
  • NimetusAvatud juurdepääs
    Ettevõtte X tootmise planeerimise protsessi analüüs ja saavutatavad parendused
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-16) Härginen, Helina; Raid, Ruslan
    Tootmise planeerimine on oluline osa tootmisjuhtimisest, kuid võib ettevõtte eesmärkide muutudes jääda tihtipeale tähelepanuta. Tänapäeva ettevõtted peavad kohanema kliendi muutuvate soovidega ning vajadus uusi ja samas keerulisemaid tooteid toota esitab väljakutse nende planeerimisele. Iga lisanduv toode suurendab muutujate hulka, mille käsitsi haldamine osutub keerulisemaks ning vähendab täpsete tarnetähtaegade edastamist kliendile. Kaasaegsed tarkvaralahendused äriprotsesside planeerimiseks võimaldavad suurte andmemahtude korral oluliselt efektiivsemalt tootmist planeerida ning suurendavad ettevõtete digitaliseerimise taset. Lõputöö on läbi viidud ettevõttes X, kus tootmise haldamiseks soetatud tarkvara ei võimalda toime tulla üha suureneva andmete hulgaga. Tootmise planeerimine on muutunud keerulisemaks ning juhtkond näeb lahendusena kaasaegse ERP tarkvara soetamist. Lõputöö autor pakkus välja teema uurida ettevõtte X tootmise planeerimise protsessi, et leida võimalusi selle parendamiseks. Sellega seoses seati töö eesmärgiks: • tuvastada nõuded ettevõtte X vajadustele vastava ERP tarkvara funktsioonidele; • teha parendusettepanekud tootmise planeerimise protsessile. Töö eesmärgi täitmiseks rakendas töö autor andmete kogumiseks arendusuurimuse meetodit, et kaardistada planeerimiseprotsess. Töö autor vaatles seitset ettevõtte töötajat ning nende tööülesandeid protsessi erinevates etappides. Kokku tuvastati kuus erinevat etappi, mis olid otseselt seotud tootmise planeerimisega. Tootmise planeerimiseks kasutab ettevõte 15 erinevat MS Office faili ning tootmise ja materjali haldustarkvara Woodware. Ettevõtte planeerimiseprotsessi süsteem osutus keeruliseks Excel´i dokumentide süsteemiks, kus tootmisaegade väljaselgitamiseks ja tootmisest ülevaate saamiseks kasutatakse erinevaid tabeleid. Planeerimisprotsessi analüüsi etapis koostas töö autor kogutud info põhjal PFMEA, mis võimaldas kindlaks määrata suurima mõjuga probleemid. Tõrgete liigi ja mõju analüüsi käigus oli võimalik tuvastada planeerimisprotsessi kitsaskohad ning leida neile võimalikud lahendused. PFMEA käigus oli võimalik tuvastada lõputöö eesmärgiks seatud võimalikud parendustegevused ja ERP funktsioonid. Protsessi tõrgete ja liigi analüüsi käigus tuvastati 26 võimalikku vea esinemise moodust, mille tõrke suuruse hindamisel osutus ettevõtte X suurimaks riskiks ostuprotsessi keerukus. Kriitilise tähtsusega on tootmispartiide määramine ning automaatsete töökäskude loomine. Parendusettepanekutest osutusid olulisemateks vajadus määrata klientidele toodete tellimise miinimumkogused, võtta kasutusele pakkide skaneerimise süsteem tootmises ning leida moodused ostuprotsessi läbipaistvuse suurendamiseks. Töö tulemusena koostas autor nimekirja ettevõtte jaoks sobiva ERP tarkvara funktsioonidest ning parendusettepanekutest, mis täitis ettevõtte X juhtkonna poolt seatud eesmärgi. Töö autor peab edasiste sammudena vajalikuks: • selgitada välja ettevõtte teiste protsesside nõuded ERP funktsioonidele; • koostada võrdlev analüüs erinevatele ERP teenuse pakkujatele sobivaima lahenduse leidmiseks; • efektiivsuse tõstmise süsteemi loomine, nt kvaliteedijuhtimissüsteemi juurutamine, digiauditi läbiviimine digitaliseerimise rakendamiseks, kulusäästliku tootmise metoodikate süsteemne kasutamine. Töö käigus kasutatud protsessi tõrgete liigi ja mõju analüüsi meetod osutus kasulikuks meetodiks ettevõtte vajaduste hindamiseks ja olulisuse määramiseks, mida saab rakendada ka edaspidi. Lõputöö käigus saadud tulemused toetavad ettevõtte X arengut, et tõsta digitaliseerituse taset jätkusuutlikkuse tagamiseks ning leida võimalused protsesside efektiivsemaks muutmiseks.
  • NimetusEmbargo
    Paberivaba tootmise võimalikkus ja mõju ASSI AS näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-03) Hernits, Olavi; Kase, Andres
    Käesoleva lõputöö eesmärgiks sai seatud uurida paberivaba tootmise võimalikust ja sellega kaasnevat mõju ASSI AS näitel. Lõputöös uuriti, kas praeguste tehnoloogiliste vahenditega ja seadmetega oleks paberivaba tootmine üldse võimalik ning kui mitte, siis mis peaks tegema selleks ja lisaks mis seadmeid peaks juurde soetama. Kuna ettevõtte kasutab juba ERP süsteemi, mis on selle kõige alus, siis autor uuris välja, et antud süsteem toetab paberivaba tootmist ning selle seadistamine oleks kiire ja tasuta. Samuti toetavad ka tarkvarad ja paberivaba tootmisega seotud pingid. Hetkel puudu on ainult andmekandjad, mida autor analüüsis ja leidis sobiva võttes aluseks antud ettevõtet. Suuresti keskenduti paberivaba tootmise kasulikkusele firmas, millega kaasneks jooniste ja töökaskude digitaliseerimine, mis tooks kaasa protsesside vähenemise ning täpse info jõudmise operaatoriteni. Uuringu käigus selgus, et firma suudaks säästa 19,6 sekundit ühe joonise/töökäsu digitaliseerimisega kogu tootmise kohta. 2023. aasta andmete põhjal suudaks tootmine säästa 510 tundi. Samuti kahaneks ka märgatavalt keskkonnajälg, mida paberite printimine tekitab. Selgus et 2023. aasta paberite hulk, mis kulus töödokumentidele säästaks 1723.65 kg puitu ja vähendaks 248 kg jäätmeid. Uuriti ka väljakutseid, mis uue tootmiskorraldusega saabuks. Autori arvates oleks kõige keerulisem hakkama saada toodete õige aegse ja õigesse kohta liikumisega, millele autor pakkus välja omapoolse lahenduse. Lõpus tehti kuluanalüüs milles selgus, et firma saaks säästa 6 senti ühe paberi kohta, mis praegu kulub töödokumentidele. 2023. aasta andmete põhjal suudaks firma säästa 5237,28 eurot eurot. Selgitati välja ka autori poolt pakutavate andmekandjate kogus ning maksumus. Lähtudes lõputöö alguses seotud eesmärkidest arvab autor, et paberivaba tootmine antud ettevõttes on võimalik ja toob kaasa positiivset kasu. Kõik eesmärgid said lõputöös käsitletud ja lahendatud.
  • NimetusEmbargo
    Tootmisefektiivsuse tõstmine tootmisprotsessi muutmisega betoonelementide tootmishoones E-Betoonelement OÜ näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-14) Alliksaar, Jaanus; Lavin, Jaak
    KOKKUVÕTE Käesoleva lõputöö teemaks oli betoonelementide tootmise efektiivsemaks muutmine läbi tootmisprotsessi muutmise E-Betoonelement OÜ näitel. Selleks, et valida välja, millist tootmisprotsessi muuta, tehti “ajurünnak”, mille tulemusel valiti selleks ajaliselt kõige pikem protsess- toote valmistamise protsess. See protsess on neljast toote valmistamise protsessist kõige rohkem väärtus loova ning kõige töömahukama protsessiga. Püstitatud eesmärkidele leiti analüüsides otsitud vastused ja selgitati, kuidas suudetakse muudetud tootmisprotsessi kasutades seatud eesmärgid täita. Samuti kaardistati tekkida võivad piirangud, mis võivad hakata pärssima protsessi efektiivset toimimist. Piirangutele leiti lahendused nagu paranenud tsükliaeg, palgasüsteem toetab töötajat, kuna toodetakse rohkem tooteid päevas, siis on ka lisatasu suurem. Töökoha puhtuse ja heakorra säilitamiseks teostatakse igapäevaseid töökoha vaatluseid. Tootmisprotsessi muudatusena analüüsiti erinevaid toote valmistamise protsessi mudeleid. Kõige efektiivsemaks osutus järjestiku paralleelne tootmise mudel- kus mitu töötajat valmistavad üheaegselt mitut betoonelemendi. Sellel juhul saadi 4 toote valmistamisel tulemuseks 4,2 toodet päevas varasema 1,7 asemel. Selle juures on oluline tegevuste järjekord, kuna seda nõuab protsessi tehnoloogia. Kõige parem tulemus on saavutatav siis, kui analüüsi käigus leitud nelja keskmist betoonist seinaelementi valmistavad 5 töötajat. Sellisel juhul on koormus töötajatele kõige optimaalsem ja tekib kõige vähem seisakuid. Sobiva lahenduse välja valimisel mängis olulist rolli termin “toote tsükli aeg”. Seda seetõttu, et betoonelemendi valmistamise juures tekib tehnoloogiline seisak, kui betoon kivineb. Selleks, et see tehnoloogiline protsess vähem tööd häiriks, tuleb see planeerida töövälisele ajale. See saavutatakse, kui kasutame valitud uut protsessi Kuigi autoril oli soov jõuda antud protsessi muudatust katsetada ka praktiliselt, siis ei olnud see ajaliselt võimalik ja jätkutegevused on ettevõttes veel käimas.
  • NimetusEmbargo
    Korkide pakkimise automatiseerimine AS Dale LD. näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-28) Ala, Erki; Kase, Andres
    Lõputöö eesmärgiks oli koostada eskiis automatiseeritud pakkeliinile ja saada sellele hinnapakkumine. Olles pakkeliini eskiisi koostamise protsessis analüüsinud tööjõu olukorda Dales ja sellega seotud kulusid ning vaadanud LEAN põhimõtetest lähtuvalt tootmise efektiivsust, leiab autor, et automatiseerimine on ettevõtte konkurentsivõime ja tuleviku seisukohalt kriitilise tähtsusega. Käsitsi pakkimisele kuluv ressurss ja tööjõu otsimisele kuluv aeg moodustavad olulise osa ettevõtte kuludest, mida oleks võimalik LEANi rakendamise ja pakkeprotsessi automatiseerimisega vähendada. Automatiseerimine aitab ka vältida ületootmist, reageerida kiireloomulisematele tellimustele ja parendada materjali planeerimist tootmises. Juurutatud SMED lahendus aitab küll kaasa sujuvamatele üleminekutele ühelt tootelt teisele, kuid inimtöö jõudlus seab suuremale tootlikkusele piirid ette. Kuna ettevõte tootmisüksus tegutseb ööpäev läbi, siis oleks tootlikkuse kasvuks ainus võimalus suurendada survevalumasinate arvu koos survevaluvormidega ning palgata lisatööjõudu. Antud lahendus oleks veelgi kulukam kui automatiseerimine. Siinkohal on oluline juhtkonna valmisolek muudatuste elluviimiseks ja töötajate kaasamiseks. Tuleb olla kursis uue tehnoloogia arenguga ja jälgida, kuidas käituvad teised samas tööstussektoris toimivad ettevõtted. Autori arvates ei pea tingimata olema tehnoloogliste uuendustega esirinnas, kuid sellele valdkonnale tähelepanu mittepööramine võib viia ettevõtte arengu langusesse, sest odavamate toodete nimel tuleb optimeerida tootmist maksimaalselt, et olla turul konkurentsivõimelisem. Kuigi tootmisteooriatega ollakse enamikus ettevõtetes kursis, arendavad ja kasutavad neid igapäevatöös vähesed. Pakkeliini eskiisi koostamisel ilmnesid toote iseärasused, millega on vaja automaatliini kasutamisel arvestada rohkem kui seni käsitsi pakkides. Nimelt on oluline saada korgid enne reastamist kõik õigetpidi (korgi kõrvad peavad asetsema selliselt, et need ei puutuks kokku kasti seinaga), et tööstusrobotil oleks võimalik neid pakkida. Selle probleemi lahendamiseks sai kavandatud harjastega pööraja, mis määrab ära korgi kõrvade asetuse enne rea moodustumist. Tööstusrobot peab korgid kasti pakkima kiht korraga, sest üksikult pakkides võivad korgid kastis vibratsiooni tõttu külili vajuda ja see takistab roboti edasist tööd. Automatiseeritud lahendus on ainuke alternatiivne lahendus käsitööle, mis aitab ettevõttel hoida kokku tööjõukulutuste arvelt. Eskiisi tegemisel jälgiti ka LEAN tootmise teooriaid rõhuasetusega raiskamiste vähendamisele, milleks antud juhul on peamiselt tööjõuga seotud protsessid, üle- ja alatootmine. Tootlikkuse vaatenurgast on käsitöö aeglane ja seni kuni korke pakitakse käsitsi, pole võimalik tootlikkust tõsta. Automatiseerimise ja uue survevaluvormiga on võimalik pakkimise tootlikkust tõsta 48%. Tänu esialgsele hinnapakkumisele oli võimalik arvestada tasuvusaeg võrrelduna inimtööjõukuludega, milleks kujunes 2,8 aastat. Ettevõtte juhtkond jäi autori poolt esitatud eskiisi ja tasuvusanalüüsiga rahule ning kiitis heaks projektiga seotud investeeringud. Autor soovib tänada Hendrik Rossi Aramet OÜ-st ja Ken Varikut Atemix tööstusautomaatika OÜ-st, kes suutsid autori soovid ja visiooni joonisele panna.
  • NimetusEmbargo
    ICD liini tarnetäpsuse tõstmise võimalused ettevõtte X näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2034-05-16) Turmann, Anella; Maripuu, Johanna; Popell, Janek
    Ettevõtte võimekus täita tellimusi kahjustusteta, õigeaegselt ja korrektselt mängib olulist rolli klientide rahulolus. Organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks on oluline mõõta ettevõtte tarnetäpsust. See võimaldab optimeerida kogu äriprotsessi ja avastada uusi võimalusi ettevõtte pidevaks täiustamiseks. Lõputöö eesmärgiks on ettevõtte X tarnetäpsuse parendamine ICD liinil, sest selle liini tooted hilinevad teiste tootmisliinidega võrreldes enim. Tarnetäpsus on ettevõtte X jaoks oluline, kuna see on otseselt seotud ettevõtte iga-aastaste eesmärkidega ning seda jälgitakse ja dokumenteeritakse igapäevaselt. Autor on lõputöös läbi viinud põhjaliku andmeanalüüsi ja kasutanud 5 MIKS-i meetodit, et tuvastada hilinemiste juurpõhjused. Tuginedes andmeanalüüsi tulemustele ja töö teoreetilistele alustele, toob autor töös välja erinevad võimalused ICD liini tarnetäpsuse tõstmiseks. Käesolev töö koosneb peamiselt neljast peatükist. Esimeses peatükis keskendutakse töö teoreetilisele taustale, mis hõlmab tarneahela ja selle juhtimise põhimõtteid, tarnetäpsuse olemust tootmisettevõttes ning selle mõõtmist ning erinevaid näiteid tarnetäpsuse tõstmise võimalustest. Teises peatükis tutvustatakse ettevõtet ja uurimismeetodeid. Kolmas peatükk annab ülevaate ettevõtte hetkeseisust ja 2023. aasta tarnetäpsuse tulemustest, samuti analüüsitakse tellimuste hilinemise põhjuseid läbi 5 MIKS-i meetodi. Neljandas peatükis käsitletakse tarnetäpsuse parendamise võimalusi, tuginedes töö teoreetilisele alustele ja praktiliste analüüside tulemustele. Töö eesmärgi saavutamiseks püstitati peamised uurimisülesanded, mille järeldused saab kokkuvõtvalt esitatada järgnevalt: • 2023. aasta viiel kuul jäi ettevõtte OTD tulemus keskmisest madalamaks, millest madalaim oli 81,13% ja kõrgeim 86,82%. Võrreldes iga kuu sissetulnud tellimuste arvu hilinenud tellimuste arvuga, polnud andmed suuremate järelduste tegemiseks piisavalt järjepidavad. Sellegipoolest oli aasta kõrgeim sissetulnud tellimuste arv 267 ja kõrgeim hilinenud tellimuste arv 50. • Enim hilinemisi põhjustas materjali puudus 114 korral, kuid autor seda lähemalt ei uurinud, sest antud põhjus oleks käesoleva lõputöö kontekstis osutunud liiga laiahaardeliseks. Teiseks ja kolmandaks hilinemise põhjustajateks olid testimise ja tootmise hilinemine, mida esines vastavalt 52 ja 49 korral. • 5 MIKS-i analüüsist selgus, et testimise hilinemise juurpõhjused olid normajast kiiremini tootmine ja inseneride ebapiisav tähelepanelikkus. Sealhulgas põhjustas tootmises hilinemist ootamatu ressursi langus ja ebapädevad montöörid. Tuginedes töö teoreetilistele osale ja andmeanalüüsile pakkus autor välja järgmised parendusettepanekud tarnetäpsuse tõstmiseks: • Paremini lahti kirjutada peamised hilinemisi põhjustavad juurpõhjused, et tulevikus oleks kergem hilinemisi analüüsida ja teha järeldusi parendusmeetmete sisseviimiseks. • Rakendada tootmise struktuurides paindlikkust ootamatu ressursi languse puhul, mis võimaldaks kohandada ettevõttel oma protsesse ja struktuure vastavalt vajadusele. • Pakkuda järjepidevat ja asjakohast väljaõpet inseneride töö kvaliteedi tõstmiseks. • Mõõta üle tootmise normajad õigeaegse ja täpse teave jaoks, et saavutada parem ja täpsem tootmisplaneerimine. • Motiveerida töötajaid läbi ühise tootmistiimi loomise, mis võimaldaks töölistel roteeruda erinevatel töökohtadel ja pakkuda vaheldust. Samuti tuleks pakkuda montööride efektiivsuse ja pädevuse tõstmiseks regulaarset ja asjakohast koolitust protsesside, tööriistade ja süsteemide kohta. Lähtudes lõputöö eesmärgist ja uurimisülesannetest on autor täitnud oma eesmärgi ning leidnud vastused püstitatud uurimisülesannetele, mis olid abiks töö läbiviimisel. Lisaks on autor töö järeldused ja parendusettepanekud ettevõttele edastanud.
  • NimetusAvatud juurdepääs
    Ettevalmistusala eraldamine põhitootmisest Windak OÜ näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-24) Teder, Danver; Reinok, Anneli; Lavin, Jaak
    Lõputöö esimene eesmärk oli kaardistada eraldatud alade tootlikkus. Selleks vaadeldi tootmisprotsesse projektialal koostades ja ettevalmistusalal koostades, et kindlaks teha kahe koosteaja erinevus ja hinnata ettevalmistusalal konveierliini moodulite koostamise ajalist mõju projektialale. Selleks mõõdeti ajakulu ning tehti arvutused ja parendusettepanekud. Lõputöö teine eesmärk oli hinnata pindalakasutust tootmises enne ja pärast. Selleks võeti aluseks tootmishoone planeering ning maksimaalsete projektide arv vastavalt tootmisalale ning hinnati ajalist tasuvust. Windak Grupis on kasutusel Jira Software ja Monitor ERP süsteem, et efektiivselt projekte juhtida ja varudel ning tootmisprotsessidel silma peal hoida. Kirjeldati Windakis kasutusel olevaid LEAN süsteeme ning hinnati nende implementeerimist. Nende teadmiste baasil ja kogutud andmete põhjal tehti analüüsid ning parendusettepanekud. Parendusettepanekud toetusid nii teoreetilistele kui ka empiirilistele tulemustele. Töö mõõdistamise ja hindamise vältel jälgiti töötajate puhtuse hoidmist ja tööülesannete täitmise korrektsust, et teada saada, kas töötajate tegevustest tulenevalt tekib ajalisi kadusid või esineb viivitusi tööprotsessides. Vaatluse käigus tehti ettepanek 5S-süsteemi paremaks juurutamiseks. Eraldatud alade mõõdistustest selgus, et eraldamise tulemusel tekiks 42 minutit ajalist võitu, kuid selle ala arvelt kaoks üks projektiala, mis muudetaks ettevalmistusalaks. Lõputöö eesmärgid said täidetud ning kõik lõputöö jooksul välja tulnud probleemid ja parendusettepanekud said juhtkonnale edastatud. 5S-süsteemi kitsaskohtade parenduseks koostas autor 5S-süsteemi juurutamiseks ja standardiseerimiseks 5S-standardi tootmisalale, et parendada heakorda ja tööriistade otsimise aega (vt Lisa 1).