Lõputööd (TK)
Kollektsiooni püsilink (URI)
Sirvi
Viimati lisatud
Nimetus Avatud juurdepääs Toote disainist tulenev toodetavus sõiduki lisaakukasti näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-15) Soikka, Sander; Kase, AndresTootedisaini lahendused on tänapäeval olulise tähendusega, sest tooted pole mitte ainult keerulised, vaid ka nende tootmisprotsess on suuremahulisem ning keerukam. Selleks, et tootjatel oleks võimalik jõuda toote prototüübist masstootmiseni ja kaugemalegi on vaja tootmist ja tootedisaini optimeerida, kaasates protsessi nii insenerid kui ka disainerid. Kogu tootmisprotsess peab olema hästi läbi mõeldud, et oleks võimalik kulusid optimeerida ja tootmist lihtsustada. Tootedisain loob ettevõtetele konkurentsieelise ja on üheks olulisemaks tõukejõuks tulemuslikkusel. Tänapäeval on tootedisainist saanud peamine vahend toodete eristamiseks tiheda konkurentsiga turul. Seetõttu käsitleti töös ka tootedisaini olulisust ning selle nelja dimensiooni: esteetika, funktsionaalsus, sümboolika ja ergonoomilisus. Samuti käsitleti kolme erinevat tootedisaini planeerimisprotsessi tüüpi, milleks on DFM, DFA ja DFMA. Need metoodikad aitavad mõista, kuidas on võimalik tootearenduses kulusid kokku hoida ning tagada konkurentsieelis ning parem kvaliteet. Töös kirjeldati nende metoodikate rakendamise erinevusi, eelised ja puuduseid. Autori huvi oli neid metoodikaid siduda ka valitud uurimisobjekti ehk sõiduki lisaakukasti tootmisprotsessiga ning leida metoodikate rakendamise kasutegureid ja miinuseid. Töö autor uurib toote disainist tulenevat toodetavust sõiduki lisaakukasti näitel ettevõttes AT&G OÜ. Töös kasutatavad andmed on kogutud autori poolt ettevõttes teostatud mõõtmete tulemusena ning ettevõtte antud sisendist. Töö metoodika osas on kõigepealt leitud sõiduki lisaakukasti detailide töötlemisele kuluv aeg igas tootmisetapis. Seejärel on leitud operatsioonietappidele vastavad töötasud ning leitud seadmete kulu, mille järel oli võimalik leida operatsioonide kogukulu. Tootmisetappidele kuluvat aega ning kogukulu leidis autor nii väikeseeria tootmise kui ka masstootmise korral. Väikeseeria tootmise korral on arvestatud, et toodetakse neli lisaakukasti ning masstootmisel 100 lisaakukasti. Selleks, et hinnata tootmisoperatsioonidele kuluvat aega on leitud tootmisvood ehk ajad, mille jooksul tootmine jõuab lõpuni. Selleks, et leida toote omahind, tuli leida kõigepealt lisaakukasti 48 erineva detaili maksumused, arvestades seejuures ka detailidega, mida on akukastil rohkem kui üks. Sama protsess tuli läbi viia ka masstootmise korral. Selleks, et hinnata millise aja jooksul tuleb kliendi nõudluse täitmiseks tooteid toota, leidis autor taktajad. Samuti leiti tsükliajad, mis näitavad, kui palju võime kulutada aega ühe tootmisoperatsiooni peale ning aitab tootmisprotsessi paremini planeerida. Töös leitakse ka mõlema tootmise korral minimaalne töötajate arv seadmete teenindamiseks ning liini tasakaalustamise efektiivsus. Väikeseeria tootmistulemused näitavad, et ettevõttel on võimalik tooted õigeaegselt valmistada. Autori teostatud tootmisvoo tabelist joonistub ilusti välja, et tootmisvoo kestus on 28,5 tundi ehk 3,6 päeva, mis on väiksem kui planeeritud tööaeg 5 päeva. Taktaeg väikeseeria tootmise korral on 10 tundi/ ühe lisaakukasti kohta. Kui autori poolt teostatud tootmisvoog ühe lisaakukasti tootmisel andis ajakuluks 9 tundi, siis taktaja põhjal saab teha järelduse, et tegelik tootmisaeg on kiirem. Autor leidis, et tsükliaeg on 2,25 tundi, selle aja jooksul tuleb teostada üks tootmisoperatsioon. Minimaalseks töötajate arvuks leidis autor 5 inimest ning liini tasakaalustamise efektiivsus on 104%. Autor leidis, et toote omahind on väikeseeria tootmisel 1672,32 eurot. Masstootmise puhul on tootmisvoo pikkuseks 505 tundi ehk 63,1 päeva, mis on samuti väiksem kui planeeritud tööaeg 90 päeva. Taktaeg masstootmise korral on 7,2 tundi/ ühe lisaakukasti kohta. Seda on 2,8 tundi vähem, kui väikeseeria tootmisel. Autor on leidnud masstootmise tsükliajaks 0,09 tundi ehk 5,4 minutit. Kuna iga operatsiooni jaoks on nii vähe aega, siis võib järeldada, et praeguse võimsuse juures ei ole võimalik protsesse korralikult teostada ning praagi osakaal võib suurneda. Kokkuvõtvalt saab järeldada, et ettevõttel ei ole sellist võimsust, et masstootmist hetkel rakendada ning samas ei ole ka nii suurt nõudlust hetkel. Minimaalseks töötajate arvuks leidis autor 181 inimest ning liini tasakaalu efektiivsuseks 99,75%. Seega vajaks ettevõte enne masstootmist väga suurt ettevõtte laiendust ning tööle tuleks võtta väga palju inimesi. Väiksemate koguste tootmine on ettevõtte jaoks lihtsam, nii paljude komponentidega (48 detaili) toote puhul oleks tootmiskiiruse tõstmine ning laienemine keeruline. Ühe lisaakukasti omahind masstootmise puhul on 1450,16 eurot, mis on väiksem, kui väikeseeria tootmisel. Töö tulemused ja järeldused annavad ülevaate, milline tootmine on ettevõtte jaoks kasulik ning kas masstootmine oleks võimalik kui nõudlus kasvab. Lisaks eelneval saab antud töö tulemusi ning järeldusi kasutada ka järgnevate uuringute aluseks. Ettepanek edasisteks uuringuteks oleks uurida võimalusi tooteprotsessi automatiseerimiseks, et kiirendada ja tõhustada tootmist. Kuna aga automatiseerimisega kaasneb üsna palju kulusid, võiks uurida, kuidas automatiseeritud protsessid aitaksid kiirendada tootmist ning leida selle tasuvus. Uuringu täiustamisel võiks uurida ja leida ka allhangete kasutamise eelise ja tasuvuse, kus AT&G OÜ teostaks vaid kooste ning tehnilise kontrolli.Nimetus Piiratud juurdepääs 5S rakendusplaani loomine Rimeeda OÜ tootmistehasele(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-22) Jakobson-Reinla, Kulla; Kase, AndresKäesoleva töö eesmärgiks oli Rimeeda OÜ tehasele 5S rakendusplaani loomise läbi näidata, kuidas saab tootmist tehases muuta veelgi efektiivsemaks ja firma eesmärkidele ja vajadustele vastavaks. Samuti pakkuda välja lahendusi, kuidas 5S rakendusplaani realiseerida tootmist katkestamata. Lisaks veenda juhatust ka seda kasutusele võtma, näidates neile, et 5S rakendamiseks ei peatu töö tehases ning selle rakendamisel on palju kasutegureid. 5S on parim viis luua tehases korrapärane süsteem ja seda seal ka säilitada. Selle abil saab kiirendada tootmisprotsessi, tõsta töötajate ja klientide rahulolu, motiveerida töötajaid töökohta parendama, vähendada praaki ja raiskamist ning luua turvalisem ja puhtam töökoht. Rakendusplaanis on väljatoodud ülesanded, mida on vaja täita süsteemi kasutusele võtuks ning väljatoodud ka tooted, mida oleks vaja soetada süsteemi töösse panekuks. Uus süsteem aitaks luua visuaalselt kergemini hoomatava töökeskkonna, kus on uuel inimesel kergem sisse sulanduda. Töökoha märgistamine aitab töötajatel paremini leida tööriistu ja materjale, mis omakorda kiirendab töö protsessi ning samas ka tagada kasutusel olevate tööriistade tagasipanekut sellega. Seeläbi tõstetakse tootmist. Esmalt viiakse läbi töötajatele koolitus ning seejärel peab kogu meeskond sorteerima vajaliku ebavajalikust töökohal. Kui töökohalt on ebavajalik eemaldatud järgneb sellele visuaalne markeerimine ja asjadele kindlate kohtade loomine. Tööriistadele luuakse kindlad sildistatud kohad ning tehas teibitakse erinevat värvi teipidega eraldamaks visuaalselt töötamise/töökohtade tsoone. Töökohal korra säilitamiseks on töötajatel iga tööpäeva lõpus 10 minutit aega koristamiseks ning nende häid tulemusi premeeritakse kvartali lõpus rahalise summaga. Juhtumiuuringute abil, mis on tehtud tehastes, kus on 5S rakendatud saame järeldada, et süsteemi rakendamine tõstaks tootlikkus vähemalt 10% ning ka töötajate motiveeritust, mis omakorda aitavad kaasa kliendirahulolu tõusule ja kaebuste vähenemisele. Rakendamisega võivad kaasneda probleemid, kui töötajatel puudub piisav koolitus ning, juhatusel puudub otsene suhtlus tehases töötavate inimestega. Selle vältimiseks on rakendusplaanis toodud välja rakendamisele eelnevad koolitused ning rakendamisele järgnevad koosolekud, mis toimuvad kord kvartalis. 5S rakendamine Rimeeda OÜ tehases aitab kaasa tehase eesmärkide täitmisele.. Toetudes juba läbiviidud juhtumisuuringutele, võib eeldada, et 5S rakendamine tõstaks ka antud tehase efektiivsust ning võimaldaks maksimeerida töötajate ja masinate tööd ning vähendada raiskamist. Seeläbi aitaks see täita ettevõtte eesmärke, milleks on olla loodusäästlikum ja kokkuhoidlikum. Süsteemi rakendamist toetab ka asjaolu, et selle elluviimiseks ei ole vaja teha tootmises katkestusi, mis tõttu ei pea muretsema, et tehases peatuks tootmine.Nimetus Piiratud juurdepääs Mööblitootmise standardiseerimise mõju projektipõhises tootmises OÜ SunShip Interiors näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-19) Laansalu, Andreas; Reinok, AnneliKäesolevas lõputöös käsitles autor eritellimusmööbli tootja OÜ SunShip Interiors tootmisprotsessides leiduvaid probleeme ning keskendus tootmise ettevalmistusprotsesside standardiseerimisele ja nende mõjule tootmise tõhususele, mis oli ka lõputöö eesmärgiks. Standardiseerimisteooria allikate läbitöötamise käigus selgus, et tootmise tõhusamaks muutmisel on tööprotsessides standardite loomine ja nende täitmine väga oluliseks osaks. Standardid aitavad luua selgema töökeskkonna ning tagavad parema toote kvaliteedi. Standardite loomise eesmärgiks on teha tööd ilma vigadeta õigesti kohe esimesel korral. Need aitavad tõsta ettevõtte protsesside tõhusust ja kokku hoida ressursse. OÜ SunShip Interiors tootmise ettevalmistusetappides esinevaid probleeme on autor kaardistanud projektijuhina töötades aastatel 2018–2023. Ettevõte pakub klientidele väga paindlikku teenust, mis omakorda on raskendavaks asjaoluks protsesside standardiseerimisel. Erinevate projektide juhtimise käigus leidis autor, et tootmise ettevalmistusprotsesside standardiseerimisega oleks võimalik ohjata ettevõtte paindlikkuse piire ja tagada protsessides toimuvate tööülesannete selgem informeeritus. Tootmise ettevalmistusprotsessid, mida lõputöös käsitleti, on kinnitusjoonised, tootmisjoonised ja spetsifikatsioonid. Kinnitusjooniste põhilisemaks probleemiks on kliendi ebapiisav informeeritus. Selles protsessi osas pakkus autor välja viis jooniste esitamise standardit. Standardid, mis parandavad kinnitusjoonistes kliendi jaoks olulise info olemasolu ja loetavust, puudutavad muudatuste tabelit, värviliste piltide loetavust ja mõõdistamise funktsionaalsust. Need standardid aitavad luua kinnitusjooniste vastavuse kliendi soovidele. Tootmisjooniste tegemiseks annab see korrektsema sisendi, nii et kohe esimese korraga oleks võimalik teha korrektne detailne joonis. Standardid, mis aitavad vähendada konstruktorite tööaega ja materjali kulu ning lihtsustavad oluliselt paindlikkusega kaasnevate muudatuste tegemise mõju, puudutavad materjali optimeerimist ja detailsusastet kinnitusjooniste faasis. Tööaja kokkuhoid tekib kinnitusjoonistele kuluva aja lühenemisega. Näiteks joonised, mida seni on tehtud kolm päeva, oleks standardite kehtestamisel võimalik valmistada ühe päevaga. Mitme erineva plaatmaterjali tüübi kasutamise asemel aitab optimeerimine kokku hoida toormaterjali kulu ühe projekti raames 30%. Näiteks on lamineeritud 20 mm paksuse puitlaastplaadi keskmine hind 170 eurot ja kui arvestada ühe projekti kuluks 10 plaati, annaks see ettevõttele kokkuhoidu 510 eurot. Materjalide optimaalne kasutus on ettevõtte konkurentsis püsimiseks väga oluline. Tootmisjooniste põhilisemaks probleemiks on vajaliku info puudumine. Autori poolt on välja pakutud viis standardit, mis aitavad parandada tootmisse mineva informatsiooni loetavust ning funktsionaalsust. Need viis standardit käsitlevad tehniliste jooniste mõõdistamisreegleid, lõigetel edastatava info selgust, ühist materjali tingmärkide kasutamist, jooniste loetavust ja spetsifikatsioonitabeli esitamist tootejoonise esilehel. Viimane standard on ka üks suuremaid muudatusi, mis puudutab seni esitatud koondatud infoga spetsifikatsioonitabeli standardiseerimist. Detailide info edastamisel tuleks lähtuda iga tööoperatsiooni spetsiifikast ning see tuleks esitada koos tootmisjoonisega. Konstruktorite töö tuleks korraldada nii, et nad ei täidaks spetsifikatsiooni enam käsitsi. Tooted konstrueeritakse kõik joonestusprogrammis, kus saab spetsifikatsioonitabeli tekitada automaatselt ning seda on võimalik lisada otse joonisele. Konstruktorite tööaega saab senisest tõhusamalt ära kasutada läbi automatiseerimise ja täpsema alginfo sisendi. Selliselt peaks projekti tootmise ettevalmistuse saama valmis viie päeva asemel kolme päevaga. Tootmise erinevate protsesside jaoks täpsem tööülesannete kirjeldus tõhustab kõige rohkem puurpingi ja CNC operaatorite ning tislerite tööaega, mis võib tänu sellele olla kuni 40% võrra lühem. Kokku hoitud aeg tagab ettevõttele projektide tähtajas püsimise ja tõstab klientide silmis ettevõtte usaldusväärsust. Projekti detailide töötlemisel, milleks kulub praegu keskmiselt kaks päeva, kulutab operaator pool ajast detailide töötluste selgeks tegemisele ja programmide seadistamisele. Seda ajakulu annab pakutud standarditega vähendada. Katkestatud tööprotsess võib tisleritel ebaselge info tõttu tõsta tööajakulu 30 minutilt kuni kahe tunnini. Selged ja üheselt arusaadavad joonised võimaldavad tisleritele tõhusama tööajakasutuse, mis võib tõsta nende tootlikkust kuni poole võrra. Tõhususe prognooside täpsema ülevaate ja parema pildi saab standardite lõpliku juurutamise teel. Lõpetuseks saab tööst järeldada, et projektipõhise tootmise standardiseerimine on ettevõtte konkurentsis püsimise suhtes väga vajalik samm, aidates mitmes tootmisprotsessi osas tõhusust tõsta.Nimetus Avatud juurdepääs Kliendikeskne tootearendus koerte vihmajope näitel ettevõttele Jd_pups OÜ(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-15) Pedaja, Melita; Traumann, AdaKäesolev lõputöö on koostatud teemal kliendikeskne tootearendus koerte vihmajope tootmisprotsessi korraldamisel ettevõttele jd_pups OÜ. Lõputöö eesmärgiks oli välja arendada tekstiilmaterjalist toode, millega saab koer vihmase ilmaga õue minna. Selleks, et arendatav toode oleks võimalikult praktiline ning koeraomanikule vajalike omadustega, viidi läbi tootearendus kasutades kliendikeskse tootearenduse etappe. Lõputöö esimeses osas on antud teoreetilistele allikatele toetudes ülevaade tootearendusest ning tootearenduse protsessist. Samuti kirjeldatakse kliendikeskset tootearendust ja selle meetodi kuute olulist etappi. Viimases osas keskendub autor uurimismetoodika avamisele. Lõputöö empiirilises osas koostati küsitlus kasutades kliendikeskse tootearenduse meetodit, mis viidi läbi kaheksa inimesega personaalselt intervjuu stiilis. Vastajate hulka kuulusid koerte riiete tootja, koerakooli treener, koerajuht, kenneli juht ja koeraomanikud. Küsitlus koosnes kolmest avatud küsimusest – mis meeldib praeguste turul olevate vihmajopede juures, mis ei meeldi ja mis võiks olla parem. Küsitlusest lähtuvalt võeti kokku tarbija vajadused ning kõiki 18 vajadust hinnati viie palli süsteemis. Tarbija probleemide lahendamiseks on oluline teisendada vajadused parameetriks. Saadud küsitluse tulemustest oli võimalik luua sihtspetsifikatsioon koos parameetritega, kokku saadi 10 erinevat parameetrit. Järgnevalt viidi läbi konkurentsianalüüs selleks, et tutvuda turul saada olevate vihmajopedega. Valituks osutus neli sarnast vihmajopet, kõik erinevatelt tootjatelt. Eelnevalt loodud sihtspetsifikatsiooni alusel tehti konkurentsianalüüs. Järgnevalt hinnati vajaduse olulisust, konkurentsianalüüsis valitud nelja vihmajopet kui ka arendatavat uut toodet. Järgmisena vaadati üle eelnevalt loodud sihtspetsifikatsioon, et teha vastavad muudatused ning luua lõplik sihtspetsifikatsioon koos valitud väärtusega. Konkureerivate toodetega võrdlusest oli võimalik välja tuua arendatava toote parameetritele sobivad väärtused. Viimasena koostati Gemba analüüs, mille käigus jälgiti uuringus osalenud koeraomanikku koos koeraga ühel vihmasel jalutuskäigul kasutades vihmajopet. Vaatlust analüüsides oli võimalik välja tuua reaalsed võtmeprobleemid. Viimane peatükk keskendub järeldustele ja ettepanekutele ettevõttele koerte vihmajope tootearendamiseks. Varasemalt kogutud andmete põhjal oli võimalik koostada kliendi toimise mudel, milles oli võimalik välja tuua kliendi peamised vajadused ja võtmeprobleemid ning tingimused nende probleemide lahendamiseks. Kogutud andmete põhjal oli võimalik välja tuua kaks olulist võtmeprobleemi, mis peavad arendataval koerte vihmajopel olema: konstruktsioon ja materjali funktsionaalsus. Konstruktsioon peab tagama alt lukuga lahtikäiva vihmajope ehk looma lihtsa riietamise. Vihmajope materjal peab olema nii vetthülgav kui ka mustust hülgav, et õuest tulles ei peaks seda kohe masinas pesema, vaid oleks võimalik lihtsalt kuivatades või lapiga puhastades kiirelt vihmajope puhtaks saada. Lõputöö raames ei tehtud valmis vihmajopet töömahu tõttu aga ettevõttele on võimalik esitada ettepanekud, mida peaks vihmajope arendamisel silmas pidama. Lõputöö täitis oma eesmärki, sest kõik vajalikud kliendikeskse tootearenduse etapid said vihmajope tootearendamisel läbi viidud ning ettevõttele sai esitada ettepanekud vihmajope arendamiseks. Kõige olulisem on, et toetudes reaalsetele tarbija väljatoodud probleemidele on võimalik luua konkurentsivõimeline toode.Nimetus Avatud juurdepääs 5S rakendamine K-Print OÜ-s(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-18) Oras, Helen; Raid, RuslanLõputöö eesmärgiks oli valida töökoht, kus rakendada esimesena 5S metoodikat, kaardistada antud töökoha hetkeolukord ja teha muudatusettepanekud. Lisaks muudatusettepanekutele oli eesmärk ka tutvustada läbi viidud muudatusi ja tulemusi. Läbi analüüsi osutus valitud töökohaks Heidelberg CX102-5+LX2 trükimasin, mille puhul oli analüüsis võimalik eeldada enim tulu. Hetkeolukorda kaardistades tulid juba visuaalselt välja erinevad puudujäägid ning need kajastusid ka seisakunumbrites – töökeskkond ei olnud efektiivne ning vaja oli rakendada muudatusi. Muudatusettepanekud loetlesin üles läbi 5S metoodika ehk siis ettepanekud, kuidas sorteerida, korda seada, särama panna, standardiseerida ja säilitada. Tulemused olid suures plaanis positiivsed ning läbi viidi mitmed tegevused läbi 5S võtme. Tulemused on kuvatavad ka pildimaterjalina ning paika on pandud erinevad reeglid, kuidas olukord säilitada või parendada. Tulemused on positiivsed ning antud muudatused kajastusid ka seisakuaegades, seisakuajad võrreldes juuli 2023 vähenesid aprill 2023 ca 17% ning rahaline võit on 3400 eurot (maha ei ole arvatud juurutamise kulu). Nagu eelnevates peatükkides mainitud, on 5S tehnoloogia pidevalt arenev ning seega ei saa kindlasti antud projekti lõppenuks lugeda. Kuigi antud töö keskendus trükimasina juures 5S tehnoloogia rakendamisele, siis järgmise 3 kuu jooksul on plaanis rakendada antud tehnoloogia juba järgmise tööjaama juures – MHK stantsi juures.Nimetus Embargo Boonussüsteemi loomine ja juurutamine Thermory AS näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-18) Kesküla, Kärt; Kase, AndresPalgasüsteem on välja töötatud struktureerituna, et määrata kindlaks töötaja põhipalk, mis põhineb nende ametikohal, kogemustel ja haridusel. Tavaliselt pakuvad palgasüsteemid võimalusi palga tõusuks, mis on seotud töötaja individuaalse arengu ja saavutustega organisatsioonis. Boonussüsteemid on lisatasud, mida makstakse töötajatele nende panuse eest organisatsiooni eesmärkide saavutamisel või konkreetsete ülesannete täitmise tehastes. Boonussüsteemid on loodud selleks, et julgustada ja motiveerida töötajaid saavutama eesmärke, mis aitavad kaasa organisatsiooni edule. Boonusskeemid võivad olla seotud nii individuaalse kui ka meeskonna saavutustega. Tulemuste ja kvaliteedi põhine boonussüsteem on arenenud selliselt, et see mõõdab nii kvantitatiivseid tulemusi, nagu toodetud ühikute arv, kui ka kvaliteedinäitajaid, nagu defektide määr. See süsteem on kavandatud nii, et see tunnustab ja premeerib töötajaid, kes toodavad kvaliteetset tööd ja saavutavad kõrged tootlikkuse tasemed. See süsteem on edasi arenenud, et kaasata ka ohutuskoefitsiente, mis premeerivad töötajaid, kes järgivad ohutusstandardeid ja -protokolle. Lõputöö eesmärk saavutati osaliselt. Kogu protsessi vältel toimusid arutelud ja koosolekud. Nagu varem mainitud, ei ole lihtne luua läbipaistvat süsteemi kogu tehase jaoks. See on keerukas protsess, mis hõlmab mitte ainult üksikut individuaali, vaid ka teisi kolleege, sealhulgas tootmisjuhti, tehasejuhti ja personalijuhti. On kindel, et edaspidi liigutakse plaaniga, millest on varem kirjutatud, ehk kõik tehase töötajad saavad kasu efektiivsusest ja hakatakse rohkem tähelepanu pöörama kõigele, mis on seotud tööohutuse ja töökeskkonnaga.Nimetus Embargo Mobire Eesti AS kahjukäsitluse osakonna protsesside kaardistamine ja töö efektiivistamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-15) Losnikov, Maksim; Joosep, Simmo; Lavin, JaakLõputöös käsitletakse Mobire Eesti AS kahjukäsitluse osakonna protsesside kaardistamist ja töö efektiivistamist. Lõputöö autor annab ülevaate protsesside kaardistamise ja töö efektiivistamise teooriast, Mobire Eesti AS tegemistest ning täpsemalt antud ettevõtte kahjukäsitluse osakonna tegevustest. Lisaks kaardistatakse peamised kahjukäsitluse osakonna protsessid ning muudetakse osakonna töö efektiivsemaks. Antud lõputöö autor kirjeldab, milleks on protsesse vaja kaardistada, kuidas on need organisatsioonile kasulikud. Samuti toob autor välja kolm enamlevinud protsesside kaardistamise viisi ning selgitab mida antud protsessid täpsemalt visualiseerivad ning mis on nende viiside eesmärgid. Töö efektiivistamise peatükis on kirjeldatud täpsemalt, mis on kitsaskohad, kitsaskohtade eritüübid ning kuidas kitsaskohti teadvustada ning nende potentsiaalsed lahendused. Mobire Eesti AS üldtutvustus annab ülevaate, millega ettevõtte tegeleb täpsemalt, kuidas on ettevõtte kasvanud läbi aastate ja milline on positsioon turul võrreldes konkurentidega. Mobire kahjukäsitluse osakonna peatükk selgitab osakonna töötegevust, statistikat ning töömahtude kasvust läbi aastate, leitakse osakonna kitsaskohad. Protsesside kaardistamisel iseloomustatakse kahjukäsitluse osakonna peamisi kahjujuhtumi tüüpe ning mis on iga juhtumi tüübi puhul tegevuskava, millised raskused tekkisid protsesside kirjapanemisel. Töö efektiivistamise peatükis kirjeldati, millised lahendused leiti antud osakonna kitsaskohtadele ja kuidas lahendused muutsid osakonna tööd efektiivsemaks. Protsesside kaardistamise ja töö efektiivistamisel kasutas lõputöö autor teooriaosas välja toodud meetodeid ning rakendas neid Mobire Eesti AS kahjukäsitluse osakonnas. Protsesside kaardistamine ja kitsaskohtadele lahenduste leidmine muutsid osakonna tööd efektiivsemaks ja sujuvamaks. Kahjuhaldamise platvormi kaks kitsaskohta vajavad edaspidi siiski lahendamistNimetus Embargo Tootmisliinil efektiivse materjalivoo kujundamine ettevõtte Stoneridge Electronics AS näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-17) Siska, Aivar; Raid, RuslanLõputöö eesmärgiks oli tootmisliinil materjalivoo parendamine läbi efektiivsema asendiplaani loomise. Eesmärgi saavutamiseks kaardistati tööjaamade omavahelised seoses, millest selgus, et tootmisprotsess algab kahe alamkoostu loomisega, mis ei ole üksteisest sõltuvad ning nende alamkoostude liitmisel liigub komplekteeritav toode ühes voos. Tootmiseks vajalike materjalide ülevaate saamiseks kaardistati kasutusel olevad materjalid ning pakendid, milles need tarnijatelt saabuvad. Sellest selgus, et kasutusel on 46 erinevat komponenti, millest 17 esineb igas toote konfiguratsioonis. 22 komponendi puhul on võimalik kasutada tarnijapoolset pakendit tootmisalas. Materjalivajaduse arvutamiseks leiti tööoperatsioonide tsükliajad. Leiti, et tootmisliin on võimeline tootma 29 toodet tunnis ning selgus, et sellises tempos on kliendi nõudlus rahuldatud. Liini taktajaks määrati 124 sekundit. Kliendi taktaeg oli 154 sekundit. Materjalivajaduse põhjal määrati pakendid komponentidele, mille tarnijapoolseid pakendeid pole võimalik tootmisalas kasutada. Kokku võeti kasutusele 8 erinevat pakendit. Selgus, et neljas tööjaamas on vajalik sagedamini materjali tarnida. Uue asendiplaani väljatöötamisel arvestati, et etteseatud tingimusi. Tööjaamade vahele jäi piisavalt ruumi, et fikstuuridega sõita ning et operaatoritel oleks mugav. Loodi transpordikoridorid, et laooperaatorid saaksid tööjaama tagant materjali tarnida. Seisakute vältimiseks loodi kolm eraldiseisvat segmenti. Tootevahetuse hõlbustamiseks ja pooltoodete mugavamaks hoiustamiseks tekitati erilahendused flow rack’ide näol. Lisafikstuuride hoiustamiseks kasutati ära tootmisala seinaäärne osa, mis muidu seisaks tühjana. Uue asendiplaaniga vabastati 26% väärtuslikku tootmispinda, kokku 23,5m². Autori hinnangul on lõputööle seatud eesmärk täidetud. Väljatöötatud uus asendiplaan lahendab väljatoodud probleemid.Nimetus Avatud juurdepääs Sagedusmuunduri test operatsiooni tootlikkuse tõstmine Lean Six Sigma meetodeid kasutades(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-18) Kiselev, Ustin; Raid, RuslanLõputöös uuritakse Lean Six Sigma metoodika rakendamist, et parandada sagedusmuundurite testimise tootlikkust ABB AS Drives tehases Eestis. Uuring keskendub tuulemuundurite toodete testimise läbivusaegadele, alates kokkupandud kapi üleandmisest testimispiirkonda kuni muundurite valmimiseni. Eesmärgiks on tuvastada testimise läbivusaega mõjutavad tegurid ja pakkuda välja tõhusad, andmepõhised lahendused selle vähendamiseks, näidates DMAIC metoodika praktilist kasulikkust testimise läbivusaja vähendamise projektis. Lõputöö on jagatud kahte põhiosasse. Esimeses osas tutvustatakse Six Sigmat ja Leani, mis moodustab uuringu teoreetilise aluse. Teine osa keskendub projekti teostamisele ja ettevõtte poolt saavutatud kasu analüüsile, kasutades Six Sigma DMAIC projekti samme, mis juhivad parendusprojekti süstemaatilist teostamist. Uuringus tuuakse esile ABB AS Drives tehase sagedusmuunduri ebastabiilne testimisaeg, sest 29,4% tuulemuunduritest võtab rohkem aega kui 21-tunnine piir, mille eest kliendid on valmis maksma, mistõttu ettevõte kaotab kasumit. Uuringus seatakse peamiseks ärieesmärgiks vähendada konverterite testimise aega ja vähendada 21-tunnist ülempiiri ületavate testide arvu. Lean Six Sigma analüüsi põhjal on esitatud mitu soovitust, sealhulgas tarkvara uuendamine, breaking chopper testi täiustamine, testimisprotsessi sammude optimeerimine, lahtiste osade jälgitavuse parandamine ja sagedusmuunduri raami visuaalse kontrolli sammu ümberpaigutamine. Nende paranduste rakendamine peaks hinnanguliselt säästa umbes 2,4 tundi testimise aega muunduri kohta. Ettepanekud kiideti heaks ja rakendati vastavate funktsioonide omanike poolt. Nende paranduste tõhususe kinnitamiseks kasutatakse kahe valimi t-testi, et võrrelda vana protsessi ja uue protsessi keskmist testimise aega. Test näitab testimise aja statistiliselt olulist vähenemist, mis kinnitab seega rakendatud paranduste edukust. Projekt saavutas oma eesmärgi, vähendades keskmist testimise aega 20,94 tunnilt ligikaudu 18,05 tunnile, mis tähendab kokku 2,89 tunni või 14% paranemist. Uuringus jõutakse järeldusele, et LSS DMAIC protsess on selles kontekstis tõhus ning rõhutatakse vajadust sobiva töövahendi valiku ja kvaliteetse LSS-koolituse järele, et sellised projektid oleksid edukad.Nimetus Avatud juurdepääs Projektipõhiste elektripaigaldiste valmimise teostuse kontroll ja juhtimine ettevõtte KH Energia-Konsult näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-15) Harak, Werner; Valm, TiitUuriti ettevõtte elektriehituse projektide juhtimist ning projektide valmimisega seonduvaid protsesse ettevõttes. Töö eesmärk oli välja selgitada millised on peamised kitsaskohad projektijuhtimise töös ning töödega seonduvalt. Proovida analüüsida probleemide põhjuseid ning leida neile ettevõttes rakendatavaid lahendusi. Töö koostamiseks lähtus autor omandatud kogemusest ettevõttes töötades ning viies läbi küsitlused ettevõtte juhtkonna, osakonnajuhtide ning projektijuhtide tasemel. Lisaks analüüsiti ettevõtte projektijuhtimise protsesse ja nende korraldust ning võrreldakse seda levinud projektijuhtimise metoodikatega. Üheks oluliseimaks probleemiks on ettevõtte süsteemide vähene tugi projektijuhtimise tegevusele. Olemasolevad süsteemid toetavad küll igapäevaseid toiminguid kuid puudub ühtne süsteem ning raamistik. Iga projektijuht on usaldatud teostama töid oma varasema kogemuse ning harjumuse järgi. Selliselt aga ei saa garanteerida pidevalt muutuval ehitusmaastikul jätkusuutlikust. Teise põhilise probleemina ilmnesid projektijuhtide taseme ebaühtlus ning teostatavate tööde kaootiline metoodika. Selle parandamiseks pakub autor välja arendada ettevõttes projektijuhtide taseme tõstmiseks kindla koolituste kava, arendades nii individuaalseid kompetentse kui ka ettevõtte üldist taset. Teiseks uute projektimeeskondade komplekteerimisel kombineerida erinevaid projektijuhte ning projektijuhi abisid koos töötama. Jagades kogemusi ning teadmiseid on võimalik taaskord tõsta ettevõtte üldist taset ning arendada töötajaid individuaalsel tasemel. • Parandada juhtide individuaalseid kompetentse läbi töökorralduse ning täiendkoolituste programmi väljatöötamise • Tagada projektide teostamiseks vajalike sidusprotsesside toimivus ettevõttes o Hinnapakkumiste ja eelarve koostamine o Laomajanduse ja logistika haldamine • Tuvastada ja tagada projektijuhtidele vajalikud tarkvaralised abivahendidNimetus Avatud juurdepääs Tootmishallis töökeskkonna ja õhukvaliteedi parandamine õhupuhastussüsteemi täiustamise abil Estanc AS näitel.(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-18) Kutkin, Dmitri; Siitan, PriitMinu lõputöö teema keskendub konkreetse töökeskkonna õhusaasteprobleemi lahendamisele metallitööstusettevõtte Estanc AS tootmishallides. Tehase tootmisosakonnas töötavad üle 100 töötaja, enamasti keevitajad ja metallitöötlemise lukksepad. Õhk tootmishallides on tugevalt saastunud ning olemasolevad õhupuhastuslahendused ei ole piisavalt tõhusad. Töötajad väljendavad sageli rahulolematust töökeskkonna õhukvaliteediga ning tunnevad muret oma tervise pärast. Alguses viisin läbi töötajate seas küsitluse eesmärgiga kinnitada probleemi tõsidust. Küsitluse tulemused näitasid selgelt tootmistöötajate rahulolematust õhu kvaliteediga tootmishallides, olemasolevate filtreerimissüsteemide ebaefektiivsust ning tõid välja õhupuhastuseseadmete puudused, mis vajavad parandamist. Minu uurimistöö hõlmas erinevate õhusaasteainete uurimist, nende mõju inimeste tervisele ja õhukvaliteedi nõudeid. Mõõtsin ka õhukvaliteedi taset Estanc AS-i tootmishallides. Kogutud andmete põhjal viisin läbi analüüs praeguse õhukvaliteedi olukorra kohta, mis kinnitas vajadust oluliste muudatuste järele õhufiltrisüsteemis. Lisaks sellele viisin läbi õhupuhastussüsteemide turuanalüüsi ning uurisin erinevaid tüüpe ja lahendusi selles valdkonnas. Uuringu käigus külastasin mitmeid metallitööstusettevõtteid, et uurida nende kogemusi õhukvaliteedi probleemide lahendamisel keevitustööde valdkonnas. Selle põhjal valisin mitu sobivat lahendust, sain mitu hinnapakkumist erinevate tarnijate käest valitud süsteemide kohta ning viisin läbi õhupuhastuse simulatsioonid. Lisaks teostasin valitud õhupuhastussüsteemide hindade ja omaduste võrdleva analüüsi. Kasutades kogutud andmeid ja kogemusi sarnaste süsteemide kasutamisest teistes ettevõtetes, töötasin välja ettepanekud Estanc AS-i tootmises vastuvõetava õhukvaliteedi saavutamiseks. Töötasin välja olemasolevate filtreerimissüsteemide ümberkonfigureerimise lahendust nende puuduste kõrvaldamiseks. Simulatsiooni kasutusel töötasin välja õhupuhastussüsteemide jaotamiseplaani tootmise keevitushallide alade täielikuks katmiseks ning põhjendasin täiendavate õhupuhastussüsteemide ostmise vajadust. Ma viisin läbi majandusliku otstarbekuse arvutused oma ettepanekute jaoks, arvutasin vajaliku investeeringute mahtu ning esitasin täiendava püsikulu ülevaade, mis on seotud minu pakutud lahenduste kasutuselevõtuga. Samuti tõin välja tootmise õhukvaliteedi parandusprojekti positiivsed aspektid. Ma arvan, et minu läbiviidud uurimistööl on kindel praktiline rakendus Estanc AS tootmishallide töökeskkonna parendamisel. Minu ettepanekud on ettevõtte juhtkonna poolt heaks kiidetud ja lähitulevikus alustatakse minu pakutud lahenduste rakendamisega. Õhukvaliteedi parandamine töökohal toob kahtlemata kaasa töötajate tervise parandamise ja elukvaliteedi tõstmise, mis on Estanc AS-i visiooni ja missiooni seisukohalt kindlasti oluline. Keevitusettevõtetes on õhu puhastamine oluline ja vajalik meede töötajate ohutuse tagamiseks ja töökeskkonna õhu kvaliteedi säilitamiseks. Keevitustöödel eralduvad mitmesugused kahjulikud ained ja aerosoolid, mis võivad meetmete võtmata jätmise korral avaldada negatiivset mõju töötajate tervisele. Siseruumide õhu filtreerimine ja lahjendamine tagab tervislikuma keskkonna kõigile töötajatele, mitte ainult keevitajatele, kes kannavad keevitamise käigus keevitusmaske vööventilatsioonisüsteemidega. See kehtib ka hooldustehnikute, koostajate, masinaoperaatorite ja meeskonnajuhatajate kohta. Õhupuhastussüsteem filtreerib sinise suitsu kohe ja see kaob filtrikangasse. Puhtama siseruumi eeliseks on ka vähem tolmuhoiuseid masinatel, mis tähendab vähem seiskamisaega ja madalamaid hoolduskulusid.Nimetus Embargo Segatud tolmu niiskuse optimeerimine PDCA meetodil(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-14) Nõmme, Keit; Reinok, Anneli; Raid, RuslanAntud lõputöö eesmärk oli selgitada välja kuidas vähendada niiskussisaldust segatud tolmus, et sellega vähendada tootmisse mineva savi üldist niiskussisaldust. Vähem niiskust suurendab energiatõhusust savi kuivatamisel järgmises protsessis, sest niiske koguse asemel saab saata tootmisse rohkem savi. Eesmärgi saavutamiseks kasutati töö autori poolt PDCA meetodit. Planeerimise etapis loodud meeskonnaga tuvastati kolm asukohta kus lisatakse vett ja lisaks toorsavi, mille kohta tehti niiskuse mõõtmised. Tehtud mõõtmistulemustest sai järeldada, et tolmu segu niiskus oli teistest suurem. Kuna tolmu segu niiskus mõjutab ka savi lõppniiskust enne kuivatusahju, võeti see Pareto printsiibi järgi fookusesse. Peale seda teostati tolmusegule põhjalikum mõõtmine, mille käigus kaardistati tolmu segu erinevad olekud. Suure niiskussisalduse vähendamise võimaluste otsimiseks tehti juurpõhjuse analüüs, millega tuvastati tolmu segu segamisel probleemid ja vastavalt tuvastatud kitsaskohtadele pidi meeskond probleeme lahendama. Peamiste probleemidena nägi meeskond veesurve kõikumisi, ebaühtlase tolmu kogust, vähe indikaatoreid seadistuseks ja seadistamise standardi puudumist. Kontrollimise etapis tehti uued kontrollmõõtmised, et selgitada välja tehtud parenduste efekt. Kontrollmõõtmistest tehtud analüüsist selgus, et parendatava sõlme variatsioon on väiksem kui enne projekti algust ja see näitab, et tehtud parendused on olnud edukad. Kuna probleemide lahendamine tõi tulemuse esimese korraga, siis ei olnud vajadust meetodi uuesti alustamiseks. Tulemuste standardiseerimiseks koostas autor juhendi, mille järgi saavad töötajad hoida olemasolevat taset kogu aeg ja tagada õige tulemus. Ettevõttesse kasutamiseks on juhend koostatud antud lõputöös tehtud tolmu mikseri seadistus juhendi ja tolmu segust niiskuse mõõtmise juhendi põhjal. Projekti eesmärk oli saavutada keskmiselt 25% niiskus tolmu segul, mis sai täidetud ning selle tulemusel langes ka kuivatusahju mineva savi üldine niiskussisaldus 32% peale. See andis võimaluse ahju saata suuremat kogust savi, sest niiskuse kaal asendus saviga. Ettevõte on ööpäevas suurendanud toodangu mahtu keskmiselt 135m3, mis teeb tootangu mahu kasvuks 13%. Kuus on võimalik ettevõttel toota 4050m3 rohkem kergkruusa, millest võib järeldada, et tootmisliin on muutunud energiatõhusamaks ja efektiivsemaks, sest sama energiakuluga saab rohkem toodangu mahtu. Ettevõttel on võimalik saada kasu suurema toodangu mahu müügi pealt, mida ei ole rahaliselt antud töös välja toodud. Meeskond loeb projekti õnnestunuks, sest eesmärk on täidetud ja ettevõttele on tekkinud otsene rahaline kasu.Nimetus Avatud juurdepääs Robotkeevituse tootlikkuse suurendamine Tarmetec OÜ näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-15) Lind, Helmer; Raid, RuslanLõputöö eesmärgiks oli leida ettevõtte Tarmetec OÜ musta metalli osakonna robotkeevitusseadmete madala tootlikkuse põhjused ja võimalikud lahendused. Püstitatud eesmärgi tähtsus seisnes aina süvenevas oskustöötajate puuduses ja hinnasurvest, mis tuleneb tööjõukulude ja energiahindade tõusust. Sellest tulenevalt on ettevõttel kasumlik suurendada toodete tootmise automatiseeritust. Eesmärgi saavutamiseks viidi läbi ettevõtte aruandluskeskkonnast pärinevate andmete analüüs, mille põhjal kaardistati olukord. Olukorra hindamisele järgnes uurimismetoodika rakendamine, milleks oli käesolevas lõputöös tööaja vaatlus. Antud tegevuste läbiviimise eesmärgiks oli tootlikkust mõjutavate tegurite väljaselgitamine. Uurimismetoodika rakendamisega tuvastati protsessis kolm suurimat raiskamist. Tuvastatud raiskamised olid seotud seadmete üldises seisukorra halvenemisest ja töökeskkonnas esinevatest puudustest. Raiskamiste eemaldamiseks protsessis keskenduti Lean juhtimismetoodikast tuntud 5-s tööriista rakendamisele. Parendusettepanekuna tehti TPM hooldussüsteemi kasutuselevõtuks vajaminevad ettevalmistused, mis lihtsustavad antud süsteemi rakendamist pilootprojektina ettevõtte robotkeevitusseadmetel. Kolmanda raiskamisena tuvastati tootmistehnoloogia puudused, mis põhjustasid seadmete ebaratsionaalseid seisakuid tööprotsessides. Raiskamise kõrvaldamiseks tehti parendusettepanek uute rakistusvahendite kasutuselevõtuks tööprotsessides. Lõputöö käigus saavutati eesmärgistatud tulemus, milleks oli kitsaskohtade väljaselgitamine, mis pärsivad osakonna robotkeevitusseadmete tootlikkuse kasvu ning toodi välja parendusettepanekud, mis suurendaksid robotkeevituse tootlikkust ettevõttes. Parendusettepanekute tulemuslikul rakendamisel on võimalik saavutada soovitud tulemus.Nimetus Avatud juurdepääs Õõnespaneelide tootmisliini efektiivsuse parendamine AS Framm näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-17) Suhhovski, Aleksei; Kase, AndresKäesoleva lõputöö eesmärgiks oli leida võimalusi AS Framm õõnespaneelide tootmisliini efektiivsuse tõstmiseks. Eesmärgi saavutamiseks tegi autor mitmeid uuringuid ja tõi välja oma ettepanekud. Uuringu läbiviimisel toetus autor nii ettevõtte sisestele andmetele ja avatud allikatele kui ka oma kogemusele ettevõttes. Esimese sammuna tegi autor vaatlusi, mis andsid tootmises toimuvatest tööprotsessidest reaalse pildi. Nimelt, töö käigus autor visualiseeris tootmisliini läbi tööpäeva jälgimise, olemasoleva tootmisprotsessi kaardistamise ja tööoperatsioonide tegevuste kirjelduse. See aitas analüüsida kogu protsessi, leida kitsaskohti ning hinnata, millises protsessi etapis oleks vajalik ja ka võimalik õõnespaneelide tootmise efektiivsust tõsta. Teise sammuna uuris autor Lean meetodit ja selle tööriistu, otsides sellist, mille abil oleks võimalik õõnespaneelide tootmise efektiivsust tõsta. Selleks luges autor mitmeid Lean süsteemi kajastavaid raamatuid ja artikleid ning seejärel analüüsis erinevate Lean tööriistade rakendamise võimalusi ja asjakohasust AS Framm ettevõttes. Saadud teadmiste ja kogutud andmete põhjal valis autor välja tema arvates kõige sobivamad tööriistad, mida saaks tootmisprotsessis rakendada selleks, et käesolevas töös püstitatud eesmärki saavutada. Kolmanda sammuna rakendas autor Lean tööriistu ning tegi oma parendusettepanekuid. Esimesena kirjeldas autor erinevaid kadusid ja tegi ettepanekuid nende likvideerimiseks. Samuti koostas autor väärtusvoo kaardi, mis kirjeldas erinevaid tööoperatsioone ning paljastas suuremaid ajakulu kohti. Näiteks, üleliigse laoseisu probleemi lahendamiseks pakub autor vähendada tooraine partii suurust; töötajate üleliigse liikumise vältimiseks on vaja tõhusamalt organiseerida töökohad ja koolitada personali, et nad optimeeriks enda töökulgu. Siis kaardistas autor töökohtade probleeme ja pakkus neid eemaldada 5S Lean tööriista abil. Näiteks, pakkus autor juurutada standartidele vastavuse kontrolli ja auditite regulaarset läbiviimist; kontrollida, et töötajad järgiksid töökaitse- ja tööohutuse eeskirju ja juhiseid ning korrastada tööriistade hoiustamist. Järgmisena autor analüüsis 2023. aasta esimese kvartali andmeid õõnespaneelide tootmisliini seadmetega seotud rikete ja hädaolukordade kohta. Olukorra parandamiseks ja tootmisseisakute vähendamiseks pakkus autor välja TPM rakendamist, millega said tehtud mitmed ettepanekud. Näiteks, on vaja töötajate oskusi parandada läbi koolitamise ja perioodilise teadmiste kontrolli; tehtud hoolduse kohta peaks olema koostatud vastav dokumentatsioon. Samuti ekstruuderi ettevalmistamine vabal tootmisliinil aitaks vältida seisakuid valmistoodete tootmistsehhis ja vähendada tehnilise osakonna ületundide arvu. Lõpusammuna uuris autor tootmisliinil ressursside raiskamise põhjuseid ning selle tulemusena pakkus kadude likvideerimiseks ja probleemide parandamiseks kasutusele võtta kaasaegseid seadmeid ja tarkvara. Esialgu analüüsis autor reklamatsioonide ja tootmisdefektide andmeid, mille põhjal selgus, et 16 protsenti kõikidest mittevastavustest on seotud nii nimetatud inimfaktoriga. Kuna AS Framm juhtkond alles kaalus selle lõputöö kirjutamise ajal ideed, et võtta kasutusele uued kaasaegsed seadmed ja tarkvara, siis autor viis läbi erinevate spetsialiseeritud seadmete uurimise ja võrdleva analüüsi, mis võimaldab tootmisliine märgistada. Nimelt said omavahel võrreldud erinevad plotterid firmadelt NordImpianti, Copcole, ECHO, Elematic. Tulemusena autor pakub välja, et oleks mõistlik kasutusele võtta just NordImpianti plotter. Seejärel kogus ja analüüsis autor andmeid ressursi ületamise kohta, nimelt andmeid armeerimistrossi kohta. Kuna antud ressurss on kallis, siis autor analüüsis, mis võiks selle säästmisel aidata. Selgus, et kaasaegse tarkvara kasutamine aitab säästa armeerimistrossi, kiirendab tootmisplaneerija tööd ja vähendab tootmisliinil tekkivate jäätmete hulka. Tarkvara lahendusena pakkus autor välja PlanDesk kasutamist. Kokkuvõttes saab järeldada, et lõputöö täitis püstitatud eesmärki ning lõputöö hüpotees sai tõestatud. Lean meetod ja kaasaegsete tehnoloogiate rakendamine aitaks parendada efektiivsust õõnespaneelide tootmisel AS Framm ettevõttes. Autor tegi omapoolsed parendusettepanekud, mille elluviimisel on võimalik õõnespaneelide osakonna efektiivsust ja tootlikkust olulisel määral tõsta. Efektiivsuse järjepidevaks kasvuks on loomulikult vaja jätkata Lean mõtlemise juurutamist, regulaarsete auditite läbiviimist ja tehnoloogiate kaasaegsena hoidmist.Nimetus Avatud juurdepääs Siseklientidele tarnitava kauba väljastusprotsessi kaardistamine Hilding Anders Baltic AS näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-17) Marks, Richard; Reinok, Anneli; Lavin, JaakAntud lõputöö eesmärgiks on kaardistada Hilding Anders Baltic AS siseklientidele tarnitava kauba väljastusprotsessi. Autor tõi oma töös välja, millised kasutegurid kaasnevad protsesside kaardistamisega. Varasemalt oli töös käsitletav protsess kaardistatud, kuid antud kaardistusel oli mitmeid puudusi. Autor kaardistas protsessi uuesti, kasutades selleks peamise uurimismeetodina vaatlusi. Lisa informatsiooni saamiseks küsis protsesessi osalejate käest täinedavaid küsimusi ning veendus saadud vastuste korrektsuses. Autor lisas protsessi skeemile varasemalt puudu olnud operatsioonid. Ning selgitas välja, milliseid töövahendeid selleks kasutati. Varasemalt kaardistud protsessil olid järgnevad puudused, mida autor töö käigus likvideeris: • Operatsioonide vastutajad määramata – vastutajad määratud • Operatsioonides kasutatavad töövahahendid määramata – töövahendid määratud • Protsessis osalejate vahelised suhtluskanalid määramata – suhtluskanalid määratud • Protsessiskeem on aegunud, sest vahepeal on muutnud organistasiooni struktuur ja töökorraldus - skeem uuendatud ja viidud vastavusse organisatsiooni struktuuri ja töökorraldusega. • Puudub info, milliseid ERP tarkavara alamprogramme operatsioonides kasutatakse – tuvastatud, milliseid töövahendeid operatsioonides kasutatakse • Puudub „Segakastide väljastuse“ alamprotsess – protsess kaardistatud • Kauba komplekteerimine lahti kirjeldamata – protsess kaardistatud ja lahti kirjutatud • Skeemilt puuduvad operatsioonid SSCC koodiga siltide lisamise kohta – lisatud operatsioonid • Protsessi muutma hakkates puudub selge ülevaade, kes vajajavad lisakoolitusi – tänu operatsioonid vastutajate määramisele on ülevaade, kes vajab lisakoolitusi protsessi muutes. Protsessiskeemide joonistamiseks kasutas autor ettevõttes kasutusel olevat protsesside visualiseermistarkvara 2c8. Kaardistamise käigus sai autor uusi teadmisi, kuidas korrektselt ettevõtte protsesside dokumentatsiooni üles ehitada ning millised kasutegurid kaasnevad korrektselt kaardistatud protsessidega. Protsessi kaardistamise käigus tuvastatud peamise kitsaskoha likvideerimiseks käivitati ettevõttes arendusprojekt, mille eesmärgiks on SSCC koodi lisamine toodangu pakkesildile, siis kui toodet pakitakse. Lisades SSCC koodi tootesildile kui seda pakitakse, muutuvad ERP süsteemis teostatavad kauba liigutamised fundamentaalselt, sest kaubakäitlus muutub pakkeüksuste põhiseks. Läbi SSCC koodi viimise pakkesildile vabanetakse väljastusprotsessis kuuest operatsioonist ja segakastide väljastuses viiest operatsioonist, tänu millele muutub protsess efektiivsemaks. Samuti saab täidetud kliendi soov, et igal kastil on küljes SSCC kood. Kokkuvõtvalt võib väita, et lõputöö täitis oma eesmärki, sest algselt kaardistamist vajanud väljastusprotsess sai kaardistatud vastavalt ettevõtte nõutele ja soovitud detailsuseni. Autori koostatud protsessikaardid on olnud aluseks arendusprojekti teostamisel. Käesoleva töö kirjutamise hetkel pole SSCC koodi juurutamise arendusprojekt lõpule jõudnud.Nimetus Avatud juurdepääs " Proteiinibatoonide" tootmisprotsesside korraldamine vastavalt ISO 22000 nõuetele(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-17) Malinina, Diana; Raid, RuslanTootmisprotsess - iga ettevõtte tegevuse alus, on üksikute tööprotsesside kogum, mille eesmärk on muuta toorained ja materjalid kindlaksmääratud koguse, kvaliteedi, sortimendi valmistoodeteks ja määratud aja jooksul. Tootmisprotsessi arendamisel nähakse ette kasutatavad seadmed, tööriistad, toodete transportimise ja ladustamise viisid ehk. kõik, mis on vajalik, et tagada: toodete kvaliteet; tootlikkus vastavalt tarneaegadele; lihtne hooldus ja töökontroll ning seadmete remont ja ümberseadistamine; tootmisprotsessi põhi- ja abioperatsioonide tehnoloogiline ja organisatsiooniline ühilduvus; tootmise paindlikkus; nende tingimuste majanduslikult võimalikult madalad kulud iga protsessitoimingu tootmiseks. Toiduainetetööstuse ettevõtlikkusel põhinevate tootmisprotsesside korraldamisel on äärmiselt oluline rakendada toiduohutussüsteemi, sest tänapäeva maailmas on toidu kvaliteet ja ohutus peamised tegurid toote valikul. Antud lõputöös õnnestus luua projekt proteiinibatooni tootmisprotsessi korraldamiseks HACCP plaani alusel. Töö käigus on tehtud järgmised toimingud: tehniline ülesanne, vajalikud arvutused, proteiinbatooni valmistamise protsessid ja etapid, marsruudikaart, on koostatud proteiinbatooni tootmisskeem ning nimekiri võimalikest riskiteguritest ja ennetusmeetmetest HACCP plaani alusel, viidi läbi riskianalüüs, on välja töötatud parandusmeetmed ja dokumentatsioon. Lõputöös püstitatud ülesanded olid täidetud. Kuid projekt sai piisavalt üldistatud, töö käigus ei õnnestunud teha täpseid arvutusi teha ei õnnestunud, sest kõik näitajad olid välja mõeldud .Samuti ei olnud konkreetsete andmete puudumise tõttu võimalik HACCP süsteemi põhjalikum rakendamine. Võib järeldada, et lõputöö eesmärk saavutati, kuid see saavutus täideti mittetäielikult.Nimetus Avatud juurdepääs Uue kollektsiooni tehniline teostamine ja masstootmises testimine Hilding Anders Baltic AS näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-15) Karpova, Jana; Lavin, JaakKäesolevas töös kaardistati ja analüüsiti uute mudelite arendamise protsessi. Lõputöö eesmärk oli välja tuua tootearenduse protsessi kitsaskohad ning teha parendusettepanekud olemasoleva protsessi tõhustamiseks. Ettevõtted kes soovivad olla turul edukad ja konkurentsivõimelised on sunnitud vanad tooted, mille eluiga hakkab otsa saama, asendama uutega. Kahjuks tänapäeva toodetel on äärmiselt lühike elutsükkel. Tarbijad soovivad näha toodetel uudsuse elemente ja huvitavaid tehnoloogilisi lähenemisviise. Konkurentide kasv ja parimad pakutavad lahendused sunnivad ettevõtteid aina edasi liikuma ja tootearenduse protsessi tõsiselt võtma. Tootearenduse protsessis on keeruline kõik: nii ideede genereerimine, turu vajaduste analüüsimine, uudsete matejalide otsimine, prototüüpide tootmine kui toodete testimine. Protsessi käigus saavad kokku paljud oma ala spetsialistid, et lühikese aja jooksul leida parimad võimalikud lahendused. Veel keerulisemaks läheb kui sellele lisandub uute toodete tootmisprotsess, kuna tootmisportsessis lisanduvad töötavatele spetsialistidele veel ka targad masinad ja erinevad abivahendid. Selleks et tööprotsess kulgeks sujuvalt, peab osakond olema täielikult komplekteeritud uute toodete vastuvõtmiseks, kõik vajalikud seadmed ja tootmisvahendid soetatud ning seadistatud ja tööjõud koolitatud. Tehnilise teostamise eesmärgiks on uue toote ettevalmistamine masstootmiseks leides efektiivsem ja kergem viis toote tootmiseks. Sellele aitab kaasa toodete põhjalik testimine nii tootmises, kui väljaspool tootmist. Siinkohal on tähtis meeles pidada, et ei ole mõtet arendada uusi tooteid mis osutuvad turul ebaedukaks, ja et peaaegu pooled uutest toodetest kukuvad turul läbi. Kõiki tootearenduse etappe tuleb tõsiseslt võtta, ning iga uut tooteideed põhjalikult kaaluda. Alati on võimalik kas jätkata või lõpetada, ilma valehäbi tundmata. Lõputöö käigus vaadeldi tootearenduse kõiki etappe ning kaardistati protsessi kitsaskohad. Selleks, et paremini visualiseerida protsessi probleemsed kohad, tuuakse töös konkreetseid näiteid praktikast. Toetudes teoreetilisele osale, analüüsitakse kitsaskohtade parendamise võimalusi ning tehakse ettepanekud protsessi optimeerimiseks. Töö käigus on selgunud, et uute mudelite tehnilisele teostamisele ei pöörata piisavalt tähelepanu ning probleemsed tooted jõuavad tootmise etappi põhjustades seisakuid ja produktiivsuse langust. Toodete põhjalik testimine aga ennetab paljud probleemid ning vähendab raiskamisi. Selleks et olemasolevat protsessi parendada ei ole vajadust kogu protsessi muutmiseks. Piisab selle optimeerimisest. Antud lõputöös tähendab see tootearendusprotsessi efektiivistamist läbi üksikute tegevuste muutmise: • turu- ja müügianalüüsi lisamise • tootearenduse kava kasutusele võtu • juhtkonna kaasamise tootearenduse kõikidesse etappidesse • põhjaliku toodete testimise.Nimetus Avatud juurdepääs Tootmishoone asendiplaani parendamine Incap Electronics Estonia OÜ näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-15) Truu, Jürgen; Truver, AnnaLõputöö eesmärgiks oli pakkuda välja ettevõttele uus asendiplaan, mis mahutaks tehasesse paigutada uue SMA- liini ja vähendaks ruumiraiskamist. Autor koostas tehasehoone vana asendiplaani, mille põhjal sai teha vajaminevad analüüsid ja leida vana asendiplaani kitsaskohad. Kõige enim viis autor muudatusi läbi SMA- alas kuhu oli vaja paigutada uus SMA- liin. Ülejäänud alad püüdis autor jätta ettevõtte soovil võimalikult sarnaseks vanadega, vähendades laudade ja riiulite vahemaid ja muutes klientide paigutust laudadel. Uue asendiplaani kohaselt suurenes võimalike töökohtade arv tehases ligikaudu 30%, ehk 89 töölaua asemel on nüüdsest 127. Lisaks vähenes SMA- ettevalmistajate poolt läbitav teepikkus päevas ligikaudu 80%, ehk kolmelt kilomeetrilt 400 meetrini. Seeläbi hoiab tööandja kokku umbes 3088 eurot aastas. Tänu ümberpaigutustele koondati osade toodete käsimontaaž ainult tootmishoone vanemasse poolde, mis aitab vähendada toodete liikumist kahe hoonepoole vahel, hoides kokku aega ja seeläbi ka raha. Lisaks grupeeris autor klientide toodanguks mõeldud lauad nii, et kõikide klientide toodang valmib nüüdsest ühes kohas. Varasemalt olid töökohad paigutatud laiali ilma tagamõteteta. Tänu sellele, hoitakse kokku ruumi, mis varasemalt oleks olnud hõivatud tänu pooltoodete seismisele teiste klientide laudade juures, takistades mugavat töötegemist ja sujuvat liikumist töölaudade vahel. Lisaks pidas autor silmas ka seda, et suuremate toodangukogustega kliendid asuksid väljasaatmisalale kõige lähemal, mis aitab likvideerita vajaduse transportida suuri tootepartiisid pikki vahemaid. Kuna uus asendiplaan on osaliselt juba realiseeritud ja kasutuses (SMA- ala ja SMA- ladu ja selle juures olev käsimontaaži ala), hindaks autor antud lõputöö edukaks. Ettevalmistused muudatuste läbiviimiseks teistes alades on hetkel läbiviimisel.Nimetus Avatud juurdepääs COVID-19 kriisi mõju ja muutuste juhtimine Ettevõte X baasil(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-15) Saa, Sulo; Anna, TruverKäesolevas töös on analüüsitud Ettevõtte X võtmemõõdikute põhjal COVID-19 pandeemia mõju ettevõtte osakonna tööle. Vaatluse all oli ajavahemik 2019‒2023, millest ülemaailmne pandeemia oli aastatel 2020‒2022. Analüüsi tulemusel leiti, et koroonapandeemia tõi kaasa negatiivse mõju, kuid kättesaadavate andmete põhjal ei olnud võimalik analüüsida, kas rakendatud tegevuste mõju saavutas eesmärki või mitte. Seega tehti ettevõtte töö parendamiseks ja häiretest tingitud olukorras tulemuslikkuse tõstmiseks ettepanekud mh kirjalikest allikatest leitud teiste ettevõtete kogemuste põhjal. Esimeses osas esitati ülevaade COVID-19 viirusest, ülemaailmsest pandeemiast ja selle mõjust ühiskonnale ja töökorraldusele. Riikide valitsused rakendasid viiruse leviku tõkestamiseks erakordseid piiranguid ning meetmeid, majandus ja ettevõtjad pidid kohanema teenustelt toodetele muutunud tarbimisharjumustega, mis oli osaliselt aluseks süvenenud kriisile töötlevas tööstuses, kus nõudlus ületas pakkumust ja tekkisid komponentide tarneraskused. Paljud tootmises kasutatavad komponendid pärinesid koroonaviirusest enam mõjutatud Hiinast, mis oli ühtlasi ka viiruse leviku lähtepunktiks. Juba enne koroonapandeemiat oli suund tarneahelate lihtsustumise ja lühenemisele, viiruse kriis kiirendas seda trendi tuua tootmine tagasi lähipiirkonda või kodumaale, Aasiast tagasi Euroopasse. Kuigi mõned protsessid võivad pärast kriisi taanduda, siis osad kriisi mõjud on tõenäoliselt püsivad. Töö teises osas uuris autor ettevõtete näitel teoreetilisi kogemusi, kuidas pandeemia algusaegadel tuldi toime tarneahelast tingitud olukordadega, kui tootmisvõimekus oli piiratud ja ebastabiilne ning logistilised väljakutsed süvendasid ebakindlust pandeemias, millel lõppu ei paistnud olevat. Leidus avalikel allikatel põhinevaid lahendusi, kus esmatähtis oli proaktiivsus ja tsentraliseeritud koordineerimine. Töö kolmandas osas anti ülevaade ettevõtte X tegevusest, Covidiga toimetuleku meetmed, struktuurist ja pandeemia aegsetest tarneraskustest. Ettevõte tegeleb projektipõhise tootmisega, tooteid valmistatakse ning teenuseid osutatakse vastavalt kliendi tellimusele. Töö neljandas osas anti ülevaade mõõdikute kasutamisest üldiselt, kirjeldati ja analüüsiti 2019‒2023 aastatel Ettevõtte X osakonnas kasutusel olnud võtmemõõdikuid. Töö autor leidis, et kriisi ajal 2020 ‒ 2022 aastatel olid enim mõjutatud kliendi halduse ja planeerimiseosakonna tulemused, kus 69% mõõdiku tulemustest olid halvenenud ning ostu osakond, kus tulemus oli pisut parem. Peamisteks põhjusteks toodi välja pikenenud tarneaegu, hilinevaid tarneid ning tarnitavate toodete kvaliteeti. Analüüsi tulemus viitas süvenenud probleemidele, kus 2021. aastal oli 77% kõikidest rakendatud mõõdikute tulemused halvenenud. Võrreldes varasema perioodiga ehk 2020. aastaga oli enim mõjutatud „tulu ja kulu tasakaalu näitaja“ mõõdik, mille tulemus varsemaga halvenes ligikaudu 3 korda, mõõdiku „testjaamade tarne aeg“ tulemus halvenes 19 punkti ning „järel müügi tarne täpsus“ langes 29% võrra. Alates aastast 2020 on näha kolme fookusgrupi: Klient, Töötaja ja Sidususgrupp mõõdikute jaotuses muutust. Üha rohkem rakendatakse Kliendi suunal mõõdikuid, mis viitab uutele või kohandatud strateegilistele eesmärkide, mis on ühtlasi aluseks rakendatud mõõdikutele. Töö viiendas osas tõi autor välja muutuste juhtimise tähtsuse. See on pidev protsess ja oluline osa organisatsiooni edukusest. Edukate muutuste aluseks on kaasamine, avatud suhtlemine ja pidev areng. Samuti toodi välja muudatuste sisseviimisega seotud probleeme. Ettevõtte X osakonna töö korraldamiseks ja tulevaste võimalike kriisidega paremaks toimetulekuks esitati lõputöö viimases osas järeldused ja ettepanekud, milleks on kasutatavate mõõdikute täpsem põhjendus ja kirjeldus, töörühma moodustamine, materjalide soetamise strateegia jaoks vajalike tootmismaterjalide grupeerimine olulisuse ja koguste/mahu järgi.Nimetus Avatud juurdepääs Piirdetarindi elementidest koostatud mikromaja tootearendus Katusetark OÜ näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-16) Vaar, Jaagup; Lavin, JaakKäesoleva lõputöö eesmärk oli piirdetarindi elementidest koostatud mikromaja arendus, mis andis võimaluse tellijal otsustada, mis staadiumis maja ta endale soovib. Antud lõputöös käsitleti sügavamalt ehitusega kaasnevat tootearendust ja alternatiive traditsioonilistele ehitismeetodile. Kooskõlas tellijaga analüüsiti erinevaid võimalusi kuidas lahendada see projekt võimalikult keskkonnasõbralikult ning uuriti erinevaid allikaid, et omandada täielikud teadmised mikromajade ehitamiseks. Käesoleva lõputöö autor määras kindlaks mikromaja funktsiooni - kontor ehitusplatsil. Tagati mugav ja funktsionaalne töökeskkond, mis võimaldab teha tööd, pidada väiksemaid koosolekuid ja hallata dokumente. Määrati kindlaks kontori vajadused, nagu suurus tööruumile, köögile, hügieenivõimalustele ja elektrisüsteemisele. Töötati välja piirdetarindi elemendid, mida saab tulevikus kasutada ka teiste mikromajade arendamisel. Lähtudes püstitatud eesmärgist, saadi valmis elementidest koostatud mikromaja planeering, mis on keskkonnasõbralik ning kvaliteetne. Tellijale pakuti võimalikult taskukohane lahendus luua kontoriruum mikromajja.