AS Eesti Teed Rakvere teepiirkonna talihoolde analüüs

Antud lõputöös analüüsis autor AS Eesti Teed Rakvere teepiirkonna talihooldust ning üritas leida lahendusi kuidas lähitulevikus talihooldetaset säilitades kulusid vähendada. Samuti tutvustas autor kuidas Eestis riigimaanteed jagunevad ning millised on talvel ettenähtud teeseisundinõuded. Lõputöö autor esitas mitmeid enda seisukohti, mis on välja kujunenud mitme aastase töökogemuse jooksul. Eduka talihoolduse teostamiseks on vaja väga kogenud töötajaid ja tuleb palju katsetada ning jooksvalt leida soodsaid lahendusi, sest ilmastik on väga muutlik ja olukorrad teedel erinevad. Autor pakkus välja järgmiseks talihoolde perioodiks omapoolsed lumetõrje marsruudid, mis peaksid teede lumest puhastamist natuke kiirendama. Samuti leidis autor, et järgmiseks talveks tuleks ajutiselt juurde palgata üks soolapuisturijuht. Ülejäänud meeskond tuleks jätta samaks, sest hetkel on see piisava suurusega. Mehhanismide kohapealt leidis autor, et järgmiseks talveks tuleks üks MTZ traktor vahetada välja mõne võimsama traktori vastu, sellega tõuseks tööviljakus mitmekordselt. Ülejäänud masinaparki tuleks uuendama hakata järk järgult. Vanad masinad nõuavad liigset remondikulu ja ei ole väga vastupidavad. Uute masinate soetamine aitaks tulevikus remondikulude arvelt ikkagi säästa. Sahkade kohapealt hetkel muudatusi autor ette ei näinud. Kui tulevad müüki lisapikendusega külgsahad, tuleks nendesse kindlasti investeerida, sellega hoiaks kokku järelkoristuskulusid ning muudaks selle veel efektiivsemaks. Uuemate soolapuisturite kasutuselevõtmine aitaks säästa soolakulusid, mis on talvel üpris suured. Autor leidis ka, et sobiva pakkumise korral tasuks mõned teed anda hooldada alltöövõtjatele, kes asuksid teedele lähemal kui oma masinad ning seega tõuseks ka hoolduse kiirus. Tuiskude korral on väga tähtis patrullsõitude suurem osakaal, mis aitaks välja selgitada kohti kus on lumi teepeale tuisanud ning koostada kõige optimaalsem marsruut teede puhastamiseks, et jääks ära tühjad sõidud. See on kindlasti kokkuhoiu kohapealt väga tähtis. Ka uus, hetkel arengujärgus, ilmajaamade teenus oleks hooldajale väga kasulik ning talihooldust silmaspidades suhteliselt efektiivne. See aitaks teede hetke seisundite jälgimisele kindlasti palju kaasa. Kulude kohapeale kindlasti hooldajale soodsam kui ise koguaeg ringi sõita. Selgus ka, et juba autokooli tasandilt tuleks liiklejaid talviste olukordadega rohkem ette valmistada. Lõppastmekoolitusel toimuv libedasõit tuleks läbida juba varem autokoolis, sellega saaksime oskuslikemaid juhte ning teedel liiklemine muutuks ohutumaks. Suurim vaenlane inimesele talvistel teedel on eelkõige teine inimene. Seega on mõningate muutuste tegemisega võimalik hoolduskulusid 40 vähendada, sealjuures hooldust efektiivsemaks muutes. Kuna Eestis on talved väga erinevad, siis konkreetset talihooldesüsteemi välja töötada ei ole võimalik. Kõik oleneb asukohast ja hetke olukorrast. Tuleb palju katsetada ning loovalt mõelda, et saavutada parim efektiivsus.

The author of the thesis has analysed the road’s winter maintenance by AS Eesti Teed in Rakvere area and tried to find solutions for decreasing the expenses of winter maintenance while retaining the level of maintenance. The author explained how Estonian state highways are divided and what the requirements for roads in winter are. The author presented several of his viewpoints that have developed through long-term work experience. For effective winter maintenance experienced workers are needed and it is necessary to test and find propitious solutions as the climate is changeable and road conditions are different. The author has suggested routes for the snow control of the next winter maintenance period that should fasten cleaning. The author also stated that an extra person for a salt spreader has to be temporarily employed next winter. The rest of the team should stay the same as it is sufficient. Regarding the mechanism the author stated that one MTZ tractor should be replaced with a more powerful tractor as it would raise the work efficiency. Rest of the vehicle park should be gradually renewed. The maintenance costs of old vehicles are too high and the vehicles are not durable enough. Purchasing new vehicles would help to save up on maintenance costs. The author did not foresee any changes regarding ploughs. When side wing snowploughs with extra extension are launched, then they should be invested in, as it would keep the follow-up cleaning costs lower and make it more effective. Implementing new salt spreaders would help to save up on salt costs that are relatively high during winter. The author also stated that on a suitable offer, the maintenance of some of the roads should be given to a subcontractor, who would be closer to the roads, and would therefore raise the maintenance speed. In case of snowdrifts the bigger proportion of patrol is important as it would help to identify the locations where snow has whirled on the road and compile the most optimal route for cleaning roads in order to avoid deadheads which is important regarding the economy. A new weather station system, which is currently under development, would be very useful for the maintainer and relatively effective regarding the winter maintenance as it would support the monitoring of road conditions and be more propitious than driving around. It also appeared that it is necessary to prepare the drivers about winter situations already at driving schools. Slippery 42 driving course should be passed before the second phase course as it would give more skilful drivers and roads would be safer. The biggest threat to a person on a wintry roads is first and foremost another person. Therefore, it is possible to lower the maintenance costs, while making the maintenance more effective, by making some changes. As the winters in Estonia are different, it is not possible to work out a concrete winter maintenance system. Everything depends on location and current situation. It is necessary to test a lot and think creatively to achieve the best efficiency.