Keskkonnaaspektidega arvestamine ruumilisel planeerimisel - välisõhk detailplaneeringute näitel

Keskkonnaaspektidega arvestamise olulisus ruumilisel planeerimisel muutus pärast Torremolinos’e Harta ja Rio keskkonnakonverentsi dokumentide sätestamist. Hiljem on keskkonnaaspektidega arvestamine ja säästva arengu põhimõtete käsitlemine olnud tõusujoonel ja päevakohane temaatika riikide keskkonnapoliitika ja seadusandluse kujundamisel. Keskkonnaaspektidega arvestamise olulisus seisneb selles, et keskkonna kujundamine puudutab suurt hulka inimesi ja keskkonnaprobleemide teadvustamine on osa säästva arengu põhimõtete rakendamisest. Uurimustöö esimesest peatükist selgus, et planeeringute keskkonnaosa käsitlus on minimaalne ja jäetakse arvestamata kumuleeruv mõju. Samuti tuli välja planeerimisel erinevate arengukomponentide hindamise olulisus. Antud töö sissejuhatuses esitatud uurimusküsimustele leiti vastus Euroopa direktiividest ja Eesti seadusandlusest ülevaate andmisega ja detailplaneeringutes keskkonnaaspektina välisõhu osa analüüsimisega. Kuna KSH peaks andma aluse planeeringulahendusele, käsitleti töös selle vajalikkust ja kohustuslikkust. Seadusandlusest ülevaate andmine ja läbilõige maagaasist tulenevatest välisõhu saasteainetest andis eelduse sissejuhatuses püstitatud eesmärgi lahendamiseks. Keskkonnaaspektidega arvestamise väljundiks antud töös on detailplaneeringute analüüsimine välisõhu näitel. Analüüsimiseks on valitud detailplaneeringud, mille puhul pole algatatud KSH-d, et hinnata õigusalaselt mitteolulisi, kuid reaalses keskkonnas koosmõjus saastekoormust lisavaid väiksemaid emissiooniallikaid. Detailplaneeringute analüüsist selgus mitmeid puudusi. Esmaseks puuduseks on välisõhu osa mitteoluliseks pidamine keskkonnatingimuste all. Keskkonnaaspektidega arvestamine pole detailplaneeringutes piisav. Sage on detailplaneeringutele seadusega sätestatud ülesannete kohandamine teiste ülesannete alla, jättes näiteks keskkonnatingimused käsitlemata. Planeeringulahenduse puhul on erinevad keskkonnauuringud mainitud, kuid antud uuringute tulemusi pole käsitletud keskkonnatingimuste seadmisel. Välisõhu osa võiks paikse saasteallika planeerimisel kuuluda detailplaneeringutes keskkonnatingimuste alla. Välja on toodud detailplaneeringuga seotud ehitusprojektile lisatava saasteloa tingimus, kuid välisõhku kui keskkonnaaspekti pole arvesse võetud. Saastunud keskkonda (Lasnamäe linnaossa) uute saasteallikate planeerimine mõjutab sealset ümbrust, tõstes kõrget saastatuse taset veelgi. Seda aspekti ei tohiks kaalutleda nii, et väljakujunenud kõrge saastatuse tasemega linnakeskkonda emissiooniallikate kavandamine ei mõjuta seda keskkonda. KSH mittealgatamisest tingituna võiks detailplaneeringu seletuskirja kohandada põhjalikum ülevaade keskkonnatingimustest. See tagaks planeeringulahenduse elluviimisel suurema keskkonnakaitselise eelduse. Detailplaneeringutes on täidetud Eesti seadusandlust õiguspäraselt. Analüüsist lähtuvalt peaks detailplaneeringutes olema rohkem viiteid seadustele, mille põhjal on otsused tehtud. Keskkonnatingimuste osa võiks sisaldada KSH mittealgatamise põhjendust. Keskkonnaküsimustega tegelemine on analüüsitud detailplaneeringute põhjal puudulik ning ei anna alust planeeringulahendusele. 1. juulil 2015. aastal jõustuva uue planeerimisseaduse kohaselt muutub keskkonnaaspektidega arvestamine oluliselt, kuna KSH menetlemine on planeeringumenetlusega paralleelne [3]. Selline muudatus võib anda tulevikus keskkonnasõbralikuma planeeringulahenduse. Lõputöö alguses seatud uurimusküsimustele leiti vastused, viidi ellu eesmärk ja probleemi olemusele leiti tagapõhi. Analüüsides toodi välja keskkonnaaspektidega arvestamise kitsaskohad. Planeeringute keskkonnakäsitlus on ebapiisav, mille põhjuseks võib olla kasin reguleerimine seadusandlusega. Kõrgema keskkonnaaspektidega arvestamise taseme tagaks planeeringute keskkonnakäsitluse osa tõstmine, eriti juhtudel, kus KSH-d ei algatata.

The subject of this graduation thesis was selected to investigate to what extent the environmental impacts of proposed activities are considered in spatial planning. While environmental problems are likely to increase, there are still plans with insufficient environmental concern. The aim of this thesis is to provide an overview of ambient air as an environmental aspect in detailed plans and to point out the shortcomings. An inadequate environmental approach and legislation enforcement cause problems. To carry out research the author presented three survey questions to which the answers were found. The first part of this research concentrates on the importance of considering environmental aspects in planning. Since a plan involves legal considerations, the author has pointed out in the second part of the thesis the Estonian and European norms and laws, regulating planning and the accompanying environmental impacts. In the analysed plans stationary sources, fuelled by natural gas, are devised. Consequently, the four pollutants from natural gas emissions and the official methodology of the emission calculation are indicated in the third part of the research. The last and the most important part of the thesis focuses on analysing ten detailed plans of Lasnamäe city district. On the basis of this the research findings are formulated. The analysis concludes that ambient air treatment part in detailed plans is too limited. The possible impact of a contamination source has not been pointed out in detailed plans. When planning emission sources, there could be a simple outline of air pollutants in environmental conditions explanatory reports, as the law does not require strategic environmental assessment for every smaller emission source. The existing environmental situation could be the basis for setting the environmental conditions and the intended plan. One highlighted problem is that the tasks of detailed plans, which are provided for by the law, are adapted to other functions, leaving aside environmental conditions. The analysed detailed plans did not prove the fact that the consideration of environmental aspects provides the basis of the proposed planning activities. The planning of new sources of pollution, even smaller ones, will add critical loads. It is not correct to think that adding smaller pollution sources will have no impact, since the environment is already polluted. Although detailed plans are legitimate, there should be more legal references indicating on what basis the planning decisions have been made. The analysis results indicate that the environmental treatment in plans is inadequate. This may be due to incomplete legislation. To ensure a higher degree of environmental consideration, plans should involve a more thorough section of environmental issues. This applies particularly to cases where the strategic environmental assessment is not carried out.