Infrastruktuuri kasutustasude kehtestamise võimalik mõju Eesti autovedajate konkurentsivõimele Jonex Transport OÜ näitel

Ettevõtete huvides on alati hoida kulud võimalikult madalad, et tulud oleksid suuremad. Eesti transpordiettevõtete seisukohalt vaadatuna on see eriti oluline, kuna konkurents selles valdkonnas on üsna tugev. Iga uue maksukohustuse rakendumine on ettevõtja jaoks lisakulutus ning riigi seisukohalt, kes maksukohustusi rakendab, on oluline jälgida, et sellega ei põhjustata üleliigset koormust ettevõtetele ning et lisakohustus ei kahjustaks liigselt ettevõte konkurentsivõimet nii rahvusvahelisel kui ka kodumaisel transporditurul. Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida ning analüüsida võimaliku lisa maksukohustuse rakendumise mõju teekasutustasude näol Eesti transpordi ettevõtele Jonex Transport OÜ näitel. Jonex Transport OÜ on keskmise suurusega Eesti transpordi ettevõte, mis pakub peamiselt rahvusvahelist transporditeenust. Analüüsist selgus, et rahvusvahelist transporditeenust pakkuva Eesti ettevõtte konkurentsivõimele teekasutustasude rakendamine liigset mõju ei avalda ning ei muuda Eesti transpordiettevõtete võrrelduna Läti, Leedu, Belgia ja Saksamaa samaväärsete transpordiettevõtetega. Lisa maksukohustus mõjutab rohkem pigem riigisiseiseid transporditeenust pakkuvaid ettevõteid. Rakendades ajapõhist nõnda nimetatud „saastaja maksab“ teekasutustasude korjepõhimõtet autori poolt pakutud määradel: päevatasuga 13 eurot, kuutasuga 30 eurot, nädala tasuga 125 eurot ning aastatasuga 1250 eurot, keskimise Eesti vedajate poolt kasutatavale autoringile, millel on 2+3 telge, lubatud täismass koos koormaga 40 tonni ning mis vastab EURO V heitgaaside väljalaske normidele, tõuseb maksukulu alla 1 eurosendi kilomeetri kohta ning seda juhul kui pakutakse rahvusvahelist transporditeenust. Riigisisest teenust pakkuva transpordi ettevõtte jaoks tõuseksid sama autopargi kasutamise puhul maksukulud 1,34 eurosenti kilomeetri kohta. Riigi kui maksu rakendaja seisukohalt on ajapõhise teekasutustasude korjemudeli rakendamine parim võimalik lahendus, kuna antud süsteem ei eelda lisarajatiste ja kontrolljaamade ehitamisest, lisaks on ajapõhise teerakendustasude korjesüsteemi hooldekulud madalamad kui läbisõidupõhise süsteemi puhul ning oht, liikluse kandumisele vähem kvaliteetsetele kõrvalteedele jääb ajapõhise teekasutustasude korjesüsteemi puhul ära. Lisaks tuli uuringu käigus välja tõsisasi, et transpordi ettevõtteid enim mõjutav kütuseaktsiisimäär on Eestis võrreldes Eesti lähiriikidega (Läti, Leedu) ligemale sada eurot 1000 liitri kohta kõrgemad, mille tulemusena on rahvusvahelist transporditeenust pakkuvad Eesti ettevõtted hakanud autosid tankima Lätis. Tulemuseks planeeritust väiksem kütuseaktsiisitulu laekumine riigi eelarvesse, mis omakorda mõjutab kaudselt Eesti teede arendusse ja korrashoidu puudutavaid finantsvahendeid. Autori ettepanek on kütsuekatsiisimäärad ning antud tasude tõusud ühtlustada naaberriikidega. Kokkuvõteks võib öelda, et teekasutustasude rekendamine Eesti transpordi ettevõtetele nende konkurentsivõimet kahjustavat mõju ei avalda. Eesti infrastruktuuri kesise olukorra parandamiseks tuleb lisamaksust saadav tulu suunata tagasi Eesti teedevõrgustiku arendamisesse ja korrashoidu. Kindlasti tuleb riigitasanil ülevaadata kütusekatsiisimäärad ning sellest saadava maksutulu kasutamise põhimõtted. Uue maksu rakendamist üksi teedeseiuskorra parandamiseks kahjuks ei piisa.

Infrastruktuuri kasutustasude kehtestamise võimalik mõju eesti autovedajate konkurentsivõimele Jonex Transport OÜ näitel - Potential impact of introducing infrastructure charges on Estonian road carriers’s competitiveness on the example of Jonex Transport OÜ The possibility of introducing costs on the usage of infrastructure has recently been widely discussed in Estonia. Based on these developments, the author has chosen „Potential impact of introducing infrastructure charges on Estonian road carriers’s competitiveness on the example of Jonex Transport OÜ“ as the title of his thesis. Although some studies have already been conducted on the matter, the impact of infrastructure costs on the Estonian transportation firms and cost of transportation has not been addressed thoroughly enough. As it stands today, only certain obligations such as the pan European Union tax on heavy goods vehicles and fuel excise are implemented, both of which are mandatory for all member states across the EU. Furthermore, in all countries with Estonia and Finland as the sole exception road infrastructure costs are in place, the proceeds of which are used for the maintenance and development of roads. The main highways of Estonia are generally in good shape, but the situation with the sideways is worse. Since the tax revenue generated by the fuel excise is not fully channelled back into the development of transportation, the need for extra funding for the maintenance of infrastructure is apparent. The aim of this thesis is to analyse the impact of potential additional tax obligations and the author has conducted a case study based on the Estonian transportation firm Jonex Transport OÜ, which is a medium-sized enterprise offering mostly international transportation services. As the results indicated, additional costs on the usage of infrastructure would not have a massive impact on the competitiveness on the Estonian firms compared to their Latvian, Lithuanian, Belgian or German counterparts. Rather, the additional tax obligations would have a larger effect for only domestically operating companies. The author has proposed the following “polluter pays” collection rates – 13 EUR/day, 30 EUR/week, 125 EUR/month and 1250/year. These costs would be implemented to the standard heavy goods vehicle with 2+3 axis, full weight of 40 tonnes and fully compatible with the EURO V emission norms. With this example, the tax liabilities would rise less than 1 cent per kilometre for companies operating internationally. For solely domestic firms, the rate would be 1.34 cents per kilometre. In order to improve the subpar level of Estonian roads, then the revenue from implementing the tax ought to be fully used for the purpose of improving and developing the roads. The tax would mainly be collected from heavy goods vehicles and indirectly from fuel excise and should be directed at Estonian transportation companies. Currently the status quo is different and as a result, Estonian roads are in negligent state. In addition, the author suggests levelling off the fuel excise taxes with neighbouring countries or at least decrease them to a level that would motivate Estonian transportation firms to refuel domestically. The study showed that currently fuel excise levels make refuelling 100 euros more expensive per 1000 litres compared to Latvia and Lithuania. Thereby, the state receives less fuel excise tax and is less able to improve the road conditions. As a result of the case study, Estonia would be able to collect 35 500 EUR per month from the additional fuel excise tax.