Keskkonnamõju hindamise praktika analüüs Tallinna lähivaldade näitel

Antud töös koostati AT-s olevate teadete põhjal andmebaas, kus on võimalik näha MH-de praktika ülevaadet viimase kümne aasta kohta (2005-2015), mil kehtis vana KeHJS. MH-de arvu on võimalik eraldi näha iga valla kohta ning selle põhjal on koostatud ka valdkondlik jaotus, millest selgus, et 82% mõju hindamistest moodustavad detailplaneeringud. Andmebaas annab ülevaate mõju hindamiste geograafilisest ja valdkondlikust jaotusest ning lisaks annab see väikse osana ülevaate MH-de protsessi terviku kohta. Töös antakse ülevaade terminoloogia osas ning selgitatakse mõju hindamise protsessi sisulist ja formaalset osa. Kirjeldatakse metoodilise alusena võetud materjali ning milline oli kasutatud metoodika. Võrreldud on Kiili-, Harku- ja Viimsi valla arengut, anti hinnang nende arengule ning otsiti seoseid MH-dega. Kokku kaaluti kolmes vallas, mida töös analüüsiti, 239. korral mõju hindamise vajadust, kusjuures reaalselt algatati MH 57 juhul, mis moodustab 23,8% kogu kaalutletud mõju hindamistest. Mõju hindamiste arvu oli töös võimalik seostada valla arenguga, sest Kiili vallal oli subjektiivselt kõige rohkem kasvanud elanikkond viimase kümne aasta vältel ning samuti oli kaalutletud mõju hindamisi kõige rohkem Kiili vallas. Arengunäitajate võrdluses oli Kiili vald mitmes valdkonnas Harku ja Viimsi vallast eespool või nendega samal tasemel, mis viib väiksema Kiili valla kahe teise valla ees siiski edukamasse olukorda. Soovitustena võiks tulevikus mõelda MH protsessi tulemuslikumaks muutmisele ja samuti mõelda sellele, mismoodi konkreetne mõju hindamine mõjutab ühiskonda ja mida see tähendab konkreetsele omavalitsusele ja osapooltele, kes sellega tegelevad. Antud lõputööga on alus pandud loodetavasti MH-de praktika analüüsile ka teistes valdades ja maakondade ning saab koostada veelgi detailsema ülevaate MH praktika kohta Eestis.

The title of this thesis is „Environmental Impact Assessment (EIA) analysis in the example of 3 communes nearby of Tallinn“. The aim of this thesis was to put together a database, where it is possible to see the overview of last 10 years (2005-2015). This timeframe was selected because the law of EIA changed last year and no recent study has been made in this field. This thesis examines the field distribution of different impact assessments which 82% of time are caused by detailed plans of projects. The database gives an overview of small portion of environmental impact assessments in Estonia. The thesis gives an overview of terminology and history of the EIAs. It examines the development of Kiili, Harku and Viimsi communes, ranks them and search for correlation between development and impact assessment. The formal and substantive part of the impact assessment process is then examined. Materials and methodology used is described. The consideration of EIA happened 239 times and a proper impact assessment was started on 57 occasions, which is 23,8%. It is possible to connect the amount of impact assessments with the development of a commune. Kiili commune had the most assessments and also showed the most intensive population growth in the last 10 years. In many of the economic and social standards, Kiili was better than Viimsi and Harku communes, which made it a very successful Parish in those terms. As a recommendation, it would be wise to think about how environmental impact assessment is influencing society and what kind of work it means to different municipalities. Hopefully this work is creating a foundation, where more impact assessment analyses about Estonia’s different municipalities will be done.