Taastuvenergia tootmise perspektiivid biogaasijaama juhtide hinnangul

Biogaasi tootmine põllumajanduse jääkproduktidest, anaeroobsel meetodil, ei ole Eesti põllumajandusettevõtjatele uus ja tundmatu tootmisala. Oskusteavet ja informatsiooni kättesaadavust loevad ettevõtjad täna piisavaks, ehkki valdkonna arengutoetused on ELi madalaimad. Vajalikku teavet ja kogemusi on biogaasijaamade arendajad saanud naaberriikidest, kus on samadel tingimustel biogaasitootmine arenenum. Käesoleva lõputöö eesmärgiks on anda ülevaade Eestis kasutatavatest biogaasi tootmise tehnoloogiatest, vastavast õigusloomest ja selgitada olemasolevate, (viie) põllumajanduslikul toorainel töötava biogaasijaama juhtide hinnanguid biogaasi tootmise hetkeseisust ning arenguperspektiividest taastuvenergia tootmise valdkonnas. Lõputöö esimene, teoreetiline osa baseerub erialakirjandusel ja sekundaarsetel andmeallikate arutelul. Töö teine osa koosneb biogaasijuhtide poolt antud hinnangute analüüsist ja hetkeseisu ülevaatest, mille tulemusena on selgitatud arenguperspektiive ning neid pärssivaid asjaoludsid. Analüüsi tulemusena tuuakse välja soovitused valdkonna arenguperspektiive takistavate asjaolude mõjutamiseks. Töö eesmärgile vastavalt selgus, et täna toodavad Eestis biogaasi põllumajanduse jääkproduktidest, peamiselt sea- ja veisesõnnikust viis biogaasijaama: Jööris, Aravetel, Oisus Vinnis ja Ilmatsalus. Seda on võrreldes naaberriikidega siiski vähe. Põhjuseks võib töö analüüsi põhjal võib välja tuua esmalt selle, et praegusel hetkel ei ole Eestis põllumajandusettevõtete näidetel ühtki tõsist edulugu, mis motiveeriks sh ka väiksemaid põllumajandusettevõtteid biogaasijaamade rajamisse oma kapitali investeerima. Biogaasijaama juhtide hinnangutel on pikk tasuvusaeg ja vähene kindlustunne kasumlikkuse saavutmise suhtes peamisteks põhjusteks, miks ei julgeta nii kapitalimahukaid investeeringuid ette võtta. Oluliselt mõjutab ka oma- ja võõrkapitali vahekord (laenud ja toetused) ning laenukapidali intressimäär ettevõtte tasuvust. Infot toetusmeetmete kohta hindavad aga juhid piisavaks. Perspektiivseks peetakse koostööprintsiibil tegutsevaid biogaasijaamu. Jaama juhtide hinnangul annab neis ettevõtetes tekkiv sünergia eelise, et kokku hoida arendus- ja investeerimiskuludelt ja tagada sel viisil maksimaalne gaasitoodang. Nii omatakse ühtset hooldusmeeskonda, varuosade parki, korraldatakse ühtset elektri- ja soojusenergia müügi- ning bilansihaldust. Üksiküritajana tegutseva Jööri jaama juhi arvates gaasitootmine pigem tulus ei ole, sest vajalik omada ning hallata terviklikku ettevõtteportfelli nii põllumajandus- kui ka gaasitootmise valdkonnas. Kõik gaasijaamade juhid on märkinud ettevõtte võimalust soojuse- ja elektri koostootmiseks. Biogaasijaama juhtide hinnangul on oluline ja perspektiivne toodetud elekter ja soojus müüa avatud turule ning sellel puhul on vajalik korraldada müük viisil, et oleks tagatud võimalikult kõrge hind müüdavale toodangule. Enamiku Eesti põllumajanduslike biogaasijaamade põhiline baastooraine on eelkõige veiste ja sigade läga ning sõnnik. Üheltpoolt annab see kääritites toimuvale käärimisprotsessile suure stabiilsuse, kuid teisalt on läga ja sõnnik suhteliselt madala kuivaine- ja energiasisaldusega toorained. Seega on oluline ka Lisasubstraatide olemasolu, mis Lisavad gaasitootlikkust. Juhid hindavad substraatide saadavust piisavaks. Tooraine logistikakulude optimeerimine ning lähikonnas energiarikkamate Lisasubstraatide olemasolu võivad ettevõtte kasumlikkust oluliselt suurendada. Biogaasitootjad on seadmete investeeringuvajadust ja suutlikkust hinnanud tagasihoidlikumaks, põhjendades seda investeerimise vähese võimega. Oisu ja Jööri jaamad planeerivad investeerida lähiajal uue gaasimootori soetamisse, mis võimaldab järjepideva gaasitootmisprotsessi tagamist, sh ka siis, kui teine mootor on hoolduses. Minimaliseerides käärimisjääkide transpordikulusid hoidlatesse/laguunidesse ning hilisemaid laotamisega seotud kulusid põldudele, on samuti eelduseks gaasitootmisettevõtte kasumlikkuseks. Tavapäraselt kääritusjääke müügiks ei planeerita, küll aga antakse seda substraatide eest vastutasuks neid vajavatele põllupidajatele. Kokkuvõtteks võib öelda, et biogaasijaamade majanduslik perspektiivikus Eestis pole veel ennast tõestanud, sest valdkonnas valitsev hetkeolukord ei sisenda ettevõtjatele kindlustunnet. Seevastu Eestis farmid on suured ning kaasaegsed, mis parandab baaseeldusi biogaasitootmise projektide arendamiseks tulevikus.

The aim of the graduation thesis is to provide an overview of the technologies used in the production of biogas, of the legislative regulations, and the present state of production and developments in the renewable energy field, using the opinions of the directors of five agricultural biogas plants in Estonia. The first theoretical part of the thesis gives a literature overview. The second part analyses the opinions of the biogas plant directors about the present state and developments in this field. According to the purpose of the thesis it was revealed by resaerch that at the moment five biogas plants in Estonia (in Jööri, Aravete, Oisu, Vinni, and Ilmatsalu) are using agricultural waste products, mainly pig or cattle manure. However, compared to the neighboring countries it is still too little. Based on the analysis carried out in the present work, it can be brought out that right now there are no real success stories in the agricultural field that would motivate smaller companies to invest in building new biogas plants. All the directors of biogas companies have noted the possibility to cogenerate heat and electricity. The producers bring out that it is important and perspective to sell electricity and heat in the open market, and there is a need to arrange the sale in such a way as to ensure the highest possible price for the sold product. Trading in the open electricity market includes balance management; the electricity provider must ensure that at any given time the quantities of electricity sold and purchased are equal and stable. Such an integral electricity sales management will help to create the prerequisites for profitable management of biogas plants. In conclusion it can be said that the economic prospects of biogas plants in Estonia have not yet been established. According to the producers the biggest advantage of the biogas production is the benefit to the environment. They also bring out that the low motivation to produce biogas in Estonia is due to high investment cost and relatively small financial support from the EU compared to other countries like Germany or the Netherlands. The current situation in the energy market does not give confidence that the high-cost investment will turn profitable. On the other hand, the Estonian farms are large and modern, which improves the essential prerequisites for the development of biogas projects in the future.