Ettevõtte Tallinna Toiduveod AS jaotusvedude optimeerimine Virumaal

Käsitleva lõputöö eesmärk oli koostada ettevõttele Tallinna Toiduveod AS Virumaa jaotusvedude korraldamise efektiivne veoplaan. Autor alustas nimetatud eesmärgini jõudmist metoodika seadmisega mille abil määras suunava strateegia, et saavutada nimetatud probleemile efektiivne lahendus. Peale metoodika valikut kaardistas autor Virumaal toimuva hetkeolukorra ning analüüsis olemasolevaid veoringe, et tuvastada kitsaskohad. Kitsaskohad tuvastatud asus autor otsima optimeerimiseks sobivaid meetodeid. Valitud meetoditeks osutusid kaks jaotusvedude valdkonda kuuluvad meetodit: “lühima teekonna meetod” ning “ing. Hub and Spoke System”. Täpsemalt aitas “ing. Hub and Spoke System” kujundada välja päevade lõikes kindlad veopiirkonnad ning veopiirkondade kliendid aitas järjestada “lühima teekonna meetod”. Vastavalt ettevõtte suunistele jääb Virumaa teenindamiseks kehtima kaks olemasolevat terminali. Terminalide asukohad on Rakveres ja Jõhvis. Suurimaks muudatuseks terminalide ning teeninduspiirkondade osas saab olema kindla maakonna teenindamine võrreldes hetkeolukorraga. Läbi Rakvere terminali hakkavad liikuma ainult kaubad millede kliendid asuvad Lääne-Virumaa piires (ka. ka. Avinurme alevik ja Tudulinna alevik mis geograafiliselt paiknevad küll Ida-Virumaal kuid autor jätab nimetatud piirkondade tarned esmaspäevasele päevale nagu see toimub hetkeolukorras) ning läbi Jõhvi terminali hakkavad liikuma ainult kaubad millede kliendid asuvad Ida-Virumaa piires. Lisaks toimub veopäevade ühtsustamine töömahtude mõistes, mille tulemusel suudab ettevõtte oma autojuhtidele igapäevaselt tööd pakkuda ning täita klientide vajadused probleemitult. Autor leiab läbi optimeerimise, et ettevõte Tallinna toiduveod AS on suuteline Virumaa kogukulusid vähendama kuni 46% aastas. Saadud tulemus väljendub kolme autojuhi ning kolme veovahendi vähema kasutamisega, kui seda hetkeolukorras koos ülalpidamiskuludega veovahendite kohta ning palgafondidega kolme autojuhi kohta. Lisaks kindlate piirkondade kujunemisele ja teenindamine läbi kindlate terminalide muutuvad veoringid kilomeetrite mõistes lühemaks. Autor ei näe selles probleemi, et ettevõtte veovahendid hakkavad korraga kliendile tarnima kuni kolme tootja toodangut kuna vajalik konsolideerimistöö teostataks terminalis siis sellest tulenevalt autojuhtide töö oluliselt raskemaks ei muutu kuna iseloom alusekauba näol jääb samaks ning klientidel on võimalik ühe korraga tagastada kolmele tootjale toodangut/tagastust mis tähendab, et klient ei pea enam kolme autot ootama võrreldes hetkeolukorraga. Autor arvestab, et ühe kliendi teenindamiseks kuluv aeg võib maksimaalselt suureneda kuni 15 minutit mis tuleneb tagatuse/taara võtmiselt kliendilt kolmele erinevale tootjale millest olulise aja võtab tagastuse/taara kontrollimine ning dokumentatsiooni vormistamine ja allkirjastamine. Lisaks arvestab autor, et võrreldes hetkeolukorraga jääb veoringil olevate klientide teenindamise arv samale tasemele kui seda hetkeolukorras.

The purpose of this final paper is to compile optimal cargo-carrying routes for clients “ X, Y and Z “ of Tallinna Toiduveod AS with the aim of improving the work efficiency of the company. In compliance with the company’s wishes and instructions, instead of the actual legal names, the author has used in this paper undisclosed names for the purpose of confidentiality. The same applies to the manufacturer’s customers and the quantity of their orders. Tallinna Toiduveod AS company has two terminals in Virumaa, from where products of three manufacturers are transported from Monday to Friday to clients located across Virumaa. Problem: namely, there is a terminal in Lääne-Virumaa, through which products from „manufacturer X“ and „manufacturer Z“ are supplied to clients in Lääne-Virumaa and Ida-Virumaa , and products from „manufacturer Y“ are supplied from a terminal in Ida-Virumaa to clients in Lääne-Virumaa and Ida-Virumaa. Currently, the firm has limited their transport vehicles to service a single manufacturer’s product and due to uneven delivery days, it is impossible to offer jobs to every driver in the firm, whereas there are days when the demand exceeds the cargo-carrying ability of the company, which results in purchasing outside cargo-carrying services. Supported by the goals of Tallinna Toiduveod AS company, through analysis, the author seeks for a more effective distribution network than the existing distribution network, by continuing servicing of Virumaa clients via the two existing terminals. A major change to the existing network would be using a transport vehicle to deliver products of three different manufacturers to Virumaa clients and a region’s terminal would only services clients in their county; i.e. via Rakvere terminal only clients geographically located in Lääne – Virumaa would be served, and via Jõhvi terminal only clients geographically located in Ida – Virumaa would be served. First of all, the author chose the methodology which helped to define the strategy in order to achieve an effective solution to the aforementioned problem. After choosing the methodology, the author mapped the current situation in Virumaa and analysed the current cargo-carrying routes to detect their bottlenecks. Next, the author started searching for suitable methods for optimisation, which resulted in two approaches used in cargo distribution: “the shortest route method” and “Hub and Spoke System”. More accurately, the “Hub and Spoke System” helped to shape the specific cargo regions in terms of weekdays, while “the shortest route method” helped to order the list of regional clients. In addition, rebalancing the workload between cargo days will allow the company to offer work to all their drivers on a daily basis and fulfil their clients’ requirements without any problems. The author believes that using this optimisation, Tallinna Toiduveod AS are able to reduce their total expenses on cargo distribution in Virumaa up to 46% a year. The received result means that the company may use three drivers and three vehicles fewer than currently, thus saving on maintenance costs per vehicle and the added wages of three drivers. Alongside the formation of specific regions and servicing via specific terminals, cargo-carrying routes will also become shorter in terms of kilometres. In the author’s opinion, there are no problems in the company’s transport vehicles delivering their client products from up to three different manufacturers, since the required consolidation work would be performed in the terminal, and work of drivers would not become much harder as the work scope would still involve operating with pellets and clients could return products to manufacturers with a single vehicle. To sum up, the client wins compared with the current situation as there is no need to wait for three different vehicles anymore.