Jalgrattasärgi tootearendus nutika idufirma meetodi abil

Kuupäev

2018

Väljaande pealkiri

Väljaande ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Tallinna Tehnikakõrgkool

Kokkuvõte

Käesoleva töö eesmärgiks oli välja arendada elegantne vabaaja stiilis (inglise keeles smart casual) jalgrattasärk, mis vastaks sihtrühma kliendi ootustele ja vajadustele ning pakuks neile midagi enamat, kui saadaolevad jalgrattasärgid. Selleks loodi idee polosärgist, mida on võimalik kanda nii jalgrattasõidu ajal kui ka selle järgselt ja mis ei näe välja kui traditsiooniline sportimiseks mõeldud jalgrattasärk, kuid samas katab ära jalgrattasõiduks vajalikud nõudmised. Sealjuures oli probleemiks, kuidas teha särgi detailide osas selliseid valikuid, et särk rahuldaks klientide vajadusi? Töö esimeses osas on tutvustatud tootearendusega seonduvat teooriat. Esmalt on tehtud ülevaade integreeritud tootearendusest, mida iseloomustavad paralleelne, integreeritud ja samaaegne sünergiapõhine tegevus kõikides tootearenduse tegevusliinides, milleks on turundus, projekteerimine, tootmine ja finantseerimine. Sealt on liigutud edasi nutika idufirma meetodi tutvustamisele, mida jalgrattasärgi tootearenduses kasutatakse. Selle meetodi idee seisneb selles, et toote loomisel tuleb läbi viia iteratiivsed protsessid, mille käigus seatud hüpoteese testitakse klientidega. Protsessi jooksul toimub pidev õppimine, mis põhineb klientide käest saadud tagasisidel. Protsessi korratakse senikaua, kuni jõutakse tooteni, mis rahuldab ära sihtrühma kliendi vajadused ning nutika idufirma meetodi juures nimetatakse seda kontseptsiooni toote ja turu sobivuseks. Järgnevalt on töös käsitletud innovatsiooni, sest see on üheks märksõnaks konkurentsieelise saavutamiseks ja erakordsete toodete loomiseks. Innovaatiliste toodete loomisel on mõistlik kasutada just nutika idufirma meetodit, kuna see võimaldab toodete osas, mille idee pole veel ennast tõestanud, saada kiiret klientide tagasiside. Käsitletakse ka disainil põhinevat innovatsiooni, mis sisuliselt tähendab selliste toodete loomist, mis kliente kõnetavad ja millel on nende jaoks tähendus. Lisaks on töös antud teoreetiline ülevaade turu segmenteerimist, turu-uuringute olemusest ja toote kontseptsiooni testimisest. Seatud eesmärgi täitmiseks uuriti esmalt jalgrattasõidu harrastaja rahulolu hetkel pakutavate jalgrattasärkide suhtes ning üritati üles leida need kitsaskohad, millega rahul ei olda. Viidi läbi küsitlus, et välja selgitada jalgrattasõiduga tegelevate inimeste jalgrattasärkide eelistused, oluliseks peetavad omadused, peamised ootused, suurimad puudused ja hinnaootused. Küsitlusest ilmnes, et kõige olulisem jalgrattasärkide puhul on mugavus, istuvus, hingavus, kvaliteet ja hea materjal. Tihti esinevate puudustena toodi välja halba lõiget, istuvust, materjali ning mitteatraktiivset välimust. Lisaks ei meeldi paljudele suured logod ja reklaamid ning liigselt spordile orienteeritud välimusega jalgrattasärgid. Pigem soovitakse põnevaid värvilahendusi, mis oleksid stiilsed, kuid samas ka liikluses nähtavad. Küsitlus andis ülevaate jalgrattasõide harrastajate eelistustest, kuid paremini sihtrühma klientide vajaduste mõistmiseks viidi läbi intervjuud sihtrühma esindajatega. Intervjuude eesmärgiks oli uurida, kas jalgrattaga liiklemisel kohandatakse vastavalt ka riietust, mida enamasti jalgrattaga sõites kantakse ja mida sihtrühma kliendid turul pakutavate jalgrattasärkide juures muudaks. Nende käigus selgus, et sihtrühma kliendid on jalgrattaga liikumisel riietuse osas valivamad ja tunnetavad vajadust sobiliku jalgrattasärgi osas. Väga oluliseks peeti hingavust ja kiiresti kuivavat materjali, mugavust, head taskut, selja katvust ja kõrget kraed tuule kaitseks. Samuti tuli välja, et väga oluline on ka atraktiivne välimus ja oma stiiliga kokku sobitavus. Seejärel viidi jalgrattasärgi arenduseks läbi nutika idufirma meetodi protsess. Küsitlusest ja intervjuudest saadud infot võeti arvesse esimese jalgrattasärgi loomisel ning seejärel seda testiti klientidega. Saadud tagasiside põhjal loodi uus ja parandatud jalgrattasärgi versioon. Seda protsessi korrati neli korda ja klientidega testimine leidis aset peale iga versiooni loomist. Neljas jalgrattasärk oli juba piisavlt hea, et seda pikemalt testida. Selleks jagati sihtühma klientidele välja 17 jalgrattasärki, mida nad said 2 suvekuu jooksul testida. Testimisjärgse tagasisde saamiseks viidi läbi küsitlus, millest selgus, et testijad hindasid toodet väga hästi ja kiitsid paljusid lahendusi. Üldiselt arvati, et liigutakse õiges suunas, aga veel on vaja mõned sammud teha, et parandada toote funktsionaalsust ja disaini. Enamasti leiti, et särgi väljanägemine on küll soliidne, aga sellel puudub eriline välimus, mis paneks seda tahtma ja mõjutaks tegema valikut just selle särgi kasuks. Kokkuvõttes saab öelda, et jalgrattasärgi arendamine nutika idufirma meetodil oli efektiivne, aga lisaks erinevate tehniliste lahenduste testimisele, oleks pidanud varasemalt hakkama testima ka disainilahendust ning panema rõhku atraktiivse välimusega särgi loomisele.


The thesis is titled „Cycling Shirt Product Development by Using Lean Startup Method“ and is written as a thesis for Tallinn University of Applied Sciences in the faculty of resource management in the field of clothing and textiles. In today’s world there is enourmous amount of overproduction and therefore before coming out with new product it is crucial to make sure it satisfies the customers’ needs and does it somehow better than other products. This ensures that the resources are not being wasted by producing something customer doesn’t need. But the probleem is how to create something that customer wants? One product development method that focuses on customer needs is Lean Startup Method. The idea behind this method is to test all hypethesis with customer to find the product and market fit. The concept of this method is to turn ideas into products, measure how customers respond, and then learn whether to pivot or persevere. This is an iterative process that continues as long as the product satisfies customers’ needs or you decide to discontinue if no fitting can be found. The aim of this thesis is to develop a smart casual cycling shirt that meets the customer needs and expectations and does it in some way better than other cycling shirts. The concept behind this idea is a cycling shirt that is suitable to wear during cycling and after that, and though it does not look like a traditional cycling shirt it fulfills the needs of cycling shirt. The product development of this cycling shirt was carried out by using Lean Startup Method. First step in a development process was carrying out a survey to understand the customer preferences, expectations, most important characteristics and shortcomings of cycling shirts. The author found out that most important characteristics are comfort, fitting, breathability, quality and good material. Also was mentioned that big logos and commercials on a shirt are not preferred and it is not good when the shirt looks too sporty. Then there was taken interviews with target customers to learn what they commonly wear during cycling and what features are important to have in a cycling shirt. Most important were breathability, fast drying material, comfort, good pocket, longer back and high neck. Also came out that attractive look and fitting with style is very important too. Based on customer responses and author hypothesis first version of cycling shirt was created. This shirt was tested with customers and based on customers feedback some changes were considered. This process was repeated four times until the product was good enough to carry out more thorough testing. This testing period lasted for 2 months where 17 participants wore the created cycling shirt. When the testing period was over there was carried out a survey to gather the participants’ feedback. Overall comments were rather positive, but there were pointed out some changes to improve the shirt. And though most of the participants said that the shirt is looking nice and elegant, they felt it missed speciality and attractiveness. Cycling shirt product development by using lean startup method was effective but in addition to testing functionality of different technical details, it would have been necessary to start testing design in early stages as well. In further action is needed to improve some technical details and to concentrate on creating attractive looking shirt.

Kirjeldus

Märksõnad

Viide