Doonorivere erakorraliste tellimuste transpordi korraldamine

Lõputöö eesmärk oli luua parendusvõimalused erakorraliste tellimuste transpordi korraldamiseks Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskuse näitel. Eelmainitud tarneahela etappi käsitleti kui viimast miili. Töö teoreetilises osas andis autor ülevaate doonorlusest Eestis ja mujal maailmas. Peatükis kirjeldati doonorivere tarneahela viimase miili kolme osapoolt – verekomponentide tootjat ehk verekeskust, transpordiettevõtet ja verekomponentide tellijat ehk meditsiiniasutust. Samuti toodi välja, millised nõuded on kehtestatud täisvere ja verekomponentide markeerimisele, transportimisele ja säilitamisele. Eelmainitud nõuded on kehtestatud Euroopa Komisjoni vere käitlemise põhidokumendis, Vereseaduses, Ravimiseaduses ning Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses. Samuti anti ülevaade doonorivere võrgustikust Eestis ning innovaatilistest lahendustest viimases miilis mujal maailmas verekomponentide transportimisel. Teoreetilise osa teemaploki lõpus on välja toodud, milliseid andmete kogumise meetodeid autor kasutas uurimuse koostamiseks. Andmete kogumiseks viidi läbi poolstruktureeritud intervjuud verekeskuse juhatajaga ning transporditeenuse osutajaga. Samuti korraldati struktureerimata intervjuu Lennuametiga droonitehnoloogia kasutamisest Eestis. Verekomponentide ostjate seas viidi läbi küsitlus, kus uuriti verekomponentide tellimusvajadust. Lisaks tegi autor osalusvaatluse Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskuses doonoripäevaks ettevalmistavatest tegevustest ning selle läbiviimisest. Autor analüüsis 2018. aasta erakorraliste tellimuste aruandeid ning verekeskuse koostatud juhendeid. Tarneahela ülevaatliku hinnangu saamiseks uuriti doonorivere teekonda enne verekeskusesse jõudmist. Seega on lõputöö teises osas autor kirjeldanud doonorivere kogumise, säilitamise ja väljastamise protsesse. Antud peatükk põhineb osalusvaatlusel, juhendite analüüsimisel ning intervjuudel. Vaatluse all olnud protsessid on samad nii regulaarsetel kui ka erakorralistel tellimustel. Lisaks kirjeldati, kuidas toimub doonorivere prognooside koostamine, liikuvgrupi töö organiseerimine doonoripäevadel, kogutud täisvere markeerimine, pakendamine ja transportimine. Samuti toodi välja, millised on doonorivere kogumisele järgnevad töötlemisviisid ning kuidas on vaja verekomponente säilitada. Lõputöö kolmandas osas võeti vaatluse alla doonorivere viimane miil. Antud ahelas saab verekomponente käsitleda kui valmistoodangut, sest selleks etapiks on täisveri töödeldud verekomponentideks. Autor kirjeldas erakorralise transpordi korraldamist, analüüsides raha-, info- ja kaubavoogude liikumist viimase miili osapoolte vahel. Samuti tõi välja erakorralise tellimuse transpordi korraldamise protsessid ning andis sellele hinnangu. Selgus, et Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskus kulutab põhjendamatult palju ajalist ressurssi erakorraliste tellimuste transpordi korraldamiseks. Lisaks uuriti Lennuameti hinnangut verekomponentide transportimiseks droonitehnoloogiaga Eestis. Lennuametil puudus ametlik seisukoht antud teemal, kuna hetkel on see valdkond reguleerimata. Lõputöö tulemusena koostas autor uue võimaliku mudeli erakorraliste tellimuste transpordi korraldamiseks. Loodud mudelis kasutatakse iseteeninduskeskkonda ning selle rakendamisel jääb ära infovoogude pidev pendeldamine viimase miili osapoolte vahel, mille kaudu saab verekeskuse töötaja aega kokku hoida. Samuti lühendab see doonorivere erakorraliste tellimuste veoahelat. Autor koostas parendusettepanekud, milleks tuuakse välja iseteeninduskeskkonnale seatud nõuded. Iseteeninduskeskkonnal peab olema võimalus esitada verekomponendi tellimus vaid vajalikke lahtreid täites, jälgida saadetise planeerimist, näha saadetise eeldatavat kohalejõudmise aega, määratleda tarnetingimust ja saata arveid automaatselt maksjale. Antud mudel võib olla ka sisendiks iseteeninduskeskkonna loomisel. Samuti toob autor välja hinnapakkumise küsimise teistelt transpordiettevõtetelt.

The topic of current thesis was Arrangement of the Emergency Donor Blood Deliveries. The goal of this research was to improve emergency blood order transportation in North Estonia Medical Centres Bloodcentre. This stage of supply chain in blood transportation is known as the last mile. The theoretical part of the work provides anoverview of blood donorship in Estonia and also the rest of the world. It describes the donor blood network in Estonia as well as suggests innovative solutions to improve the last mile of donor blood transportation abroad. The chapter describes the three participants of last mile donorblood transportation – the bloodcomponent producer (blood centre), the transportationcompany and the consumer (hospital). It also provides information about the legal requirements in marking, transporting and preservation of blood. For gathering the data the author conducted semistructured interviews with the manager of a local blood centre and a provider of transportation service. The author also conducted an interview with civil aviation administration about the usage of drone technology in Estonia. The consumers of blood components filled in a survey and the author did a participatory observation in North Estonia Medical Centre about a donor day and its preparation. The author also analysed the emergency order reports from 2018 and guidelines given by the blood centre. In order to evaluate the supply chain, a route of donor blood to the blood centre was followed. The second part of the thesis describes collecting, preservig and delivery processes. This chapter is based on the participatory observation, analysis of the given guidelines and interviews. The processes observed are the same for regular and emergency orders. This part of thesis describes forecasting donor blood needs, organizing the work of mobile group on donor days, marking, packaging and transporting the blood. It also describes the following production and preservation of blood components. The third section of the thesis focuses on the last mile of donor blood. Donor blood can be considered finished goods in this part of the supply chain, because by then the blood has been processed to different blood components. The author describes organizing of the emergency transportation by analysing capital, information and goods flow between participants of the last mile. In this section the author shows the processes of emergency orders transportation and evaluates them. It appears that North Estonia Medical Centre spends too much time to organize the emergency orders transportation. The author enquired civil aviation administration about their stands on blood components transportation via drones. Unfortunately, they lack an official opinion because the field is yet to be regulated. In conclusion the author composed a potential alternative model for organizing the transportation of emergency orders. This model uses a self-service platform that allows a significant reduction in information exchange. It saves worktime for the employees of the blood centre and shortens the supply chain for emergency orders. The author has also proposed requirements for the self-service platform: it must be possible to order by only filling in necessary blanks, it must be possible to observe the delivery and delivery time, set delivery terms and recieve an automatic bill. The proposed model could be an input for the creation of self-service platform. The author also suggests to ask for a price offer from other transportation service providers.