Lühiajalise ja pikaajalise maksevõime analüüs tootmisettevõtte näitel

Ettevõtluse eesmärgiks on teenida tulu, kuid seda ei ole võimalik te raha omamata. Tulu teenimiseks peab ettevõte omama raha ja aktiivselt osalema majandustegevuses. Majandus on pidevas muutumises – majandus tõuseb ja langeb. Valusaimaid tagasilööke annab ettevõtetele majanduslangus, mille tagajärjel võivad ettevõtetel tekkida makseraskused või halvemal juhul võivad ettevõtted pankrotistuda. Sellepärast tulebki parematel aegadel pöörata tähelepanu võimalusele, et lähitulevikus võib majandus jaheneda. Paljud Eesti finantseksperdid leidsid, et lähiaastatel on oodata majanduse jahenemist. Nüüd on olukord muutunud ja koroonaviirusest põhjustatud majanduslangus on käes. Uuritav tootmisettevõte tegeleb männikoorest multši tootmisega, mida kasutatakse haljastuses. Ettevõtte peamisteks klientideks on aianduspoed, aiandusosakondadega ehituspoed ja haljastusfirmad. Kuna ettevõtte tegevus on hooajaline, sellest tingituna tõuseb maksevõime probleem esile just hooaja alguses. Majanduslangus võib maksevõime probleemi veelgi süvendada. Lõputöö eesmärgiks oli tootmisettevõtte lühi- ja pikaajalise maksevõime analüüsi alusel teha ettepanekuid ja anda soovitusi maksevõime ühtlustamiseks ja parandamiseks. Analüüsimiseks uuriti ettevõtte viie aasta majandusaasta aruandeid ja raamatupidamise jooksvaid andmeid. Empiirilise uuringu läbiviimiseks kasutati kvantitatiivset meetodit, mille algandmeteks olid tootmisettevõtte 2014.-2018. aasta majandusaasta aruanded ja jooksvad raamatupidamise andmed. Kvantitatiivse meetodi puhul on olulised arvandmed, mida analüüsitakse ning analüüsi alusel tehakse järeldusi. Lõputöös vajalike andmete kogumiseks kasutati dokumendivaatlust ja intervjuud. Andmete analüüsi meetodiks oli võrdlus. Võrdlusega vastandati ühe näitaja puudusi teise suhtes. Saadud tulemusi võrreldi aastate vältel teoorias väljatöötatud hindamiskriteeriumitega ja Statistikaameti andmetega (tegevusharu keskmisega), et tuua välja toimunud muutused. Tulemused esitati kirjaliku tekstina, mida illustreerivad tabelid ja joonised. Lühi- ja pikaajalise maksevõime analüüsi teostamiseks analüüsiti ettevõtte majandusaasta aruandeid ning jooksvaid raamatupidamise andmeid. Aruannetes sisalduvate arvandmete analüüsimiseks kasutati horisontaal-, vertikaal- ja suhtarvude56 analüüsi. Tulemustest tehti järeldused ning soovitused ja ettepanekud ettevõtte tegevjuhile. Lõputöö autori ettepanekud on, et ettevõte peaks suurendama ja ühtlustama aasta jooksul oma müügitulu. Sellega tagaks ettevõte stabiilsema rahasissetuleku, mis omakorda parandab ettevõtte likviidsust. Ettevõte peaks arvutama ja analüüsida lühema perioodi jooksul kui aasta, ettevõtte lühiajalise maksevõime suhtarve. Regulaarse suhtarvude analüüsiga tagatakse pidev maksevõime seire. Kõrvalekallete puhul on võimalik kiiremini teha otsuseid maksevõime parandamiseks. Tulevikus võiks ettevõte kaaluda pangafaktooringu asemel või koos pangafaktooringuga kasutada arvete müüki, millega saab ettevõte paindlikumalt likviidsust parandada. Arvete müügiga on ettevõttel võimalik valida, millist arvet soovib müüa nõudeõiguse ostjale. Ettevõttel on iga aastane probleem, et raha jääb puudu just hooaja alguses. Ettevõte võiks suurendada aastalõpu rahajääki ning välja arvestada hooaja lõpu rahasumma, mis oleks vajalik ettevõttel uue hooaja alguseni ja selle alustamiseks. Hea maksevõimega ettevõtetel on oluline, kuidas on käibevara, lühiajaliste kohustiste, põhivara ja pikaajaliste kohustiste suhe võrreldes bilansimahuga. Kas käibevara rahastatakse lühiajaliste kohustiste arvelt ja põhivara soetamiseks kasutatakse pikaajalisi kohustisi. Edaspidi jälgida, et ettevõtte käibevara osakaal võrreldes bilansi mahuga oleks suurem kui lühiajaliste kohustiste osakaal ning põhivara osakaal võrreldes bilansimahuga oleks suurem kui pikaajaliste kohustiste osakaal. Pikaajalise maksevõime analüüsis selgus, et ettevõtte peaks välja selgitama oma kapitalistruktuuri. Pikaajalise maksevõime säilitamiseks leida ettevõttele optimaalne kohustiste ja omakapitali suhe. Uuritava ettevõtte maksevõime analüüsimisel tuli välja mitmeid vigu finantsaruannetes. Vigadega andmetest ei ole võimalik saada tõest pilti ettevõtte maksevõime kohta. Finantsaruannete koostamisel jälgida, et oleksid tehtud vajalikud lõpetamis- ja korrigeerimiskanded. Lähtuvalt empiirilisest uuringust teeb lõputöö autor ettevõtte tegevjuhile soovitused ja ettepanekud tootmisettevõtte lühi- ja pikaajalise maksevõime parandamiseks.

The title of diploma thesis is „Analysis of short-term and long-term solvency in example of manufacturing company “. The thesis is written in Estonian and consists of 75 pages (including appendices). The thesis is including two diagrams, fourteen chart and eight appendixes Author has used 63 sources, which are all referred to in the text. The subject is actual because the company has problems with stable solvency. Although the results for 2018 have improved the situation, the risk of a similar situation has not disappeared with the oncoming potential recession. Entrepreneurs, politicians and economic analysts estimate the beginning of the recession to be the end of 2020 and that the recession will cause financial difficulties for businesses. The situation has now changed, and the recession caused by the coronavirus is already ongoing. The economic downturn is causing financial difficulties for businesses. The aim of this thesis is to make suggestions and recommendations for the harmonization and improvement of the solvency based on the analysis of the short-term and long-term solvency of the company. The following research tasks have been set to achieve the aim of the thesis: draw up the theoretical basis of short-term and long-term solvency analysis based on professional literature; analysing the company short-term and long-term solvency using 2014-2018 annual reports and current accounting data; to make recommendations and make proposals to maintain, harmonize and improve short and long term solvency of the company. Company was founded in 2000 and was the first bark mulch manufacturer in Estonia. In addition to the Estonian market, a small number of products are also sold in Finland. The diploma thesis is using a quantitative method. The empirical research uses company’s financial data from 2014 to 2018 to provide recommendations for improving the company's cash flow and liquidity. The author of the thesis uses a deductive research method. Document survey and interview are used to collect the data needed for the thesis. The results are presented as written text, illustrated by tables and figures. As a result of this research are following: • To improve its solvency, the company should increase its revenue and harmonize its revenue over the year. • To Analyse periodically short-term solvency ratios. • To calculate and increase the amount of the year-end money needed to start the new season. • Find out the company capital structure to maintain long-term solvency. • When preparing the financial statements, ensure that the necessary closure and adjustment entries are made. • In the future, the company might consider using invoice sales instead of bank factoring or in combination with bank factoring, which will allow the company to provide more liquidity. The keywords of the current research are solvency analysis, liquidity, horizontal analysis, vertical analysis, ratio analysis, sustainability.