Kuluarvestussüsteemi arendamine metsamajandusettevõttes

Tänapäeva majanduskeskkonnas, kus valitseb tihe konkurents, on kulude arvestuse puhul üha oluliseks muutumas kulude juhtimine, tuleviku kulude prognoosimine ja eelarvestamine. Lähtudes sellest, millist informatsiooni ettevõte vajab, tuleb tähelepanu pöörata kasutatavale kuluarvestussüsteemile. Kuluarvestussüsteem hõlmab kulude arvestust, selles kasutatavaid meetodeid, eeskirju ja juhendeid ning muid kulude arvestamiseks ja juhtimiseks vajalikke tegevusi. Kuluarvestussüsteem koosneb kululiikide, kulukohtade ja kuluobjektide arvestusest. Oluline on kaasaegsete infotöötlemis- ja kommunikatsioonisüsteemide kasutamine. Ettevõtte kuluarvestus tuleks korraldada ühe konkreetse kulude arvestamise põhimõtte alusel, et kulusid oleks võimalik omavahel samaaegselt võrrelda. Täpne informatsioon kulude kohta on eeliseks kulude eelarvestamisel ja tuleviku planeerimisel. Oluline on arvestada, et süsteemi loomiseks tehtud kulutused oleksid saadava kasuga proportsioonis. Sobiva kuluarvestussüsteemi valikul on vajalik pöörata tähelepanu ettevõtte eripäradele, tootmismahtudele ja sellele, millist informatsiooni juhtkond oluliseks peab. Kuluarvestussüsteemist saadavat infot, kasutavad ettevõtte juhid hinnakujundamisel. Lõputöö käsitles metsamajandusettevõtte kuluarvestussüsteemi arendamist ja täiustamist. Töö eesmärk oli juhtkonnale pakkuda senisest efektiivsemat ja põhjalikumat informatsiooni juhtimisotsuste langetamisel. Selleks analüüsiti olemasolevat kuluarvestussüsteemi, toodi välja selle puudused ja tehti ettepanekud kuidas süsteemi täiustada. Töö esimeses peatükis anti ülevaade kuluarvestuse teoreetilistest alustest, kirjeldati kuluarvestussüsteemi olemust, selle kujundamist ja kasutamise võimalustest. Kirjeldati olulisemaid viise kulude liigitamisel ja selgitati kulukoha, kuluobjekti ja kulukäituri mõisteid. Lisaks anti ülevaade kuluarvestussüsteemide liigitamisest. Lõputöö teises peatükis selgitati uurimistöö läbiviimise metoodikat. Toetudes kuluarvestuse teooriale, kombineerides kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid uurimismeetodeid, viidi uurimistöö läbi deduktiivselt. Andmeid koguti dokumendivaatluse ja poolstruktureeritud intervjuu kaudu. Andmete kogumise eesmärk oli välja selgitada praegune kulude arvestamise olukord ettevõttes, selle kitsaskohad ning juhtide vajadused kuluinfo osas. Saadud andmete põhjal püstitati loodava kuluarvestussüsteemi eesmärgid ja nõuded ning neid arvesse võttes ja teooriale toetudes, loodi juhtide vajadustega arvestav kuluarvestussüsteem. Lõputöö empiirilises osas uuriti metsamajandusettevõtet. Uuringu ja analüüsi käigus selgus, et ettevõtte kuluarvestussüsteem ei anna infot kulude tekkimise ja kuluobjektide kohta ning on liialt üldine. Ettevõtte juhiga läbiviidud intervjuu põhjal tõdes ta, et hetkel kasutav kuluarvestussüsteem ei ole kulude osas piisavalt informatiivne. Töö autor pakkus välja, kuidas oleks võimalik kasutusel olevat kuluarvestussüsteemi arendada. Uuritava metsamajandusettevõtte kuluarvestussüsteemi analüüsides selgus, et juht ei saa sealt kulude kujunemise kohta ülevaadet. Kasutuselolevas süsteemis tehakse palju raamatupidamise kandeid käsitsi ja kulud ei ole majandustarkvaras õigesti liigitatud. Autor soovitab ettevõttel lühendada kontoplaani ja kasutusele võtta kulukohtade ja kuluobjektide arvestus, mida võimaldab ka ettevõttes kasutusel olev majandustarkvara StandardBooks. Arendatav kuluarvestussüsteem annab informatsiooni kulude kohta objektide lõikes. Autor soovitab iga kulukannet teostades ära määratleda kuluobjekt. Raamatupidamise töömaht võib mingil määral suureneda, kuid selline objektide määratlemine annab võimaluse mistahes hetkel saada ülevaade konkreetse objekti kuludest. Lisaks on võimalik saada detailsem ülevaade üldkuludest. Kui kasutusele võtta objektid, ei ole vajalik nii pikka ja detailset kontoplaani kasutada. Siiani ei ole ettevõttes tähelepanu pööratud üldkulude jaotamisele. Autor tegi ettepaneku jagada edaspidi kõik üldkulud kulukäiturite abil kuluobjektidele. Teiste tegevusalade puhul soovitab autor rakendada sarnased muudatused, et saavutada ühtne kuluarvestussüsteem ning saada parem ülevaade kulude kujunemisest tegevusalade lõikes. Kokkuvõtvalt saab öelda, et kuluarvestussüsteemi arendamine on ettevõtte jaoks vajalik, kuna hetkel kasutatav süsteem vastab finantsaruandluse nõuetele, kuid piisavat infot kulude kujunemise kohta sealt ei saa. Hea kuluarvestussüsteem aitab ettevõttel püsida konkurentsis, sest juhid on otsuste langetamiseks varustatud asja- ja ajakohase informatsiooniga. Tutvustades kuluarvestussüsteemi uuritava ettevõtte juhile, toetas ta seda ja tema sõnul on plaanis hakata seda ettevõttes kasutama.

The title of this thesis is ,,Developing a cost accounting system in a forestry company”. The thesis has 60 pages and consists of an introduction, three chapters, a summary, a list of references and 3 appendixes. This thesis contains 14 tables and 5 figures. 17 different sources were employed in this thesis, most important of which were works by S. Karu, T. Haldma, J. Alver, RS Kaplan and R. Cooper that focused cost accounting systems. It is essential that every company has a comprehensive cost accounting system, tailored to suit the needs of the specific company. This creates an opportunity for increasing the effectiveness of the company’s activities and maximising profitability, hence ensuring the fulfilment of the primary aim of any business enterprise. Today there is an ongoing discussion whether the possibilities of use of traditional cost accounting systems are limited because they do not provide a sufficient overview of the formation of the company’s costs. On the other hand, implementing an activity-based cost accounting system in the company’s accounting system is often complicated, time-consuming and expensive. However, there is no common cost system, and all companies must make their own choices regarding the process of choosing a cost accounting system by relying on the information most relevant to the company. The aim of the present thesis is to present suggestions for the development of a cost accounting system in a forestry company to support management accounting and promote business activities. The following research questions were established for the purposes of achieving the aim of this thesis: • to provide an overview of the theoretical principles of establishing a cost accounting system; • to analyse the present cost accounting system in the company, highlight its drawbacks and determine the managers’ expectations regarding the new cost accounting system; • to develop a suitable cost accounting system in compliance with the theoretical principles and the needs of the company; • present suggestions for implementing the cost accounting system. The study was carried out by employing a combination of qualitative and quantitative research methods. Data was collected via document analysis, interviews were conducted with the manager and accountant of the company. Analysis and conclusions were drawn on the basis of the theory and the collected data. As a result of this thesis: • common categories of expenditure that form a link between financial accounting and management accounting were created; • amendments were suggested to the present chart of accounts; • cost factors and expenses were determined and a system for dividing indirect costs among expenses was developed. The result of this thesis was a common and effective cost accounting system that takes into consideration the needs of the management board and can be actually implemented in the company under observation. The author of this thesis and the management board find that the suggestions presented are relevant and aid in making the company’s cost accounting system more efficient and informative. The author continues working with the company towards implementing the new system and ensuring its proper functioning. The aim of this thesis was achieved successfully.