Majandusaasta aruande vastavus finantsaruandluse standardile mittetulundusühingu näitel

Lõputöö koostati teemal „Majandusaasta aruande vastavus Eesti finantsaruandluse standardile mittetulundusühingu näitel“. Teema on järjepidevalt aktuaalne, sest iga juriidiline isik on raamatupidamiskohustuslane, seega ka mittetulundusühingud. Igal aastal tuleb raamatupidamiskohustuslasel esitada lõppenud majandusaasta kohta majandusaasta aruanne. Majandusaasta aruande korrektne ja nõuete kohane koostamine on väga oluline, eriti veel mittetulundusühingul, kes toimib enamjaolt annetustest ja toetustest. Seega aruande kasutaja peab saama aruandest võimalikult täpse ja adekvaatse info ühingu kohta, et langetada otsus, kas ühingu tegevust toetada või mitte. Halvasti ja lohakalt koostatud aruanne võib aruande kasutajale jätta ühingust halva mulje. Mittetulundusühingute esitatud majandusaasta aruannetes esineb tihti vigu, sest sageli koostavad ühingutes majandusaasta aruannet juhatuse liikmed, kes ei ole kursis hetkel kehtivate seadustest tulenevate nõuetega aruande koostamisel. Sellest tulenevalt hilinetakse ka majandusaasta aruannete esitamisega. Lõputöö eesmärk oli välja selgitada mittetulundusühingu Roela Tuletõrje Selts 2017. majandusaasta aruande vastavus Eesti finantsaruandluse standardile. Ühing alustas oma tegevust 2016. aasta detsembri lõpus ja 2017. aasta majandusaasta aruande koostas raamatupidaja, kes pakkus ühingule raamatupidamisteenust. Juhatusel aga tekkis küsimus, kas aruanne on ikka korrektselt koostatud, sest varasemalt esines probleeme raamatupidaja pädevusega ühingu põhitegevuse osas ja sellega seonduvalt võib olla raamatupidamises andmed vääralt kajastatud. Põhjusel, et ühingu juhatusel puuduvad korrektsed teadmised aruande koostamiseks, ei osatud ka aruande õigsust ja vastavust nõuetele kontrollida. Lähtuvalt eelnevast infost, otsustas autor uurida ühingu majandusaasta aruande vastavust teoreetilistele alustele. Lõputöö koostamisel kasutati kvantitatiivset strateegiat, teooria ja uurimistöö seosele läheneti deduktiivselt. Andmeid majandusaasta aruande kohta koguti dokumendivaatluse teel. Andmete analüüsiks kasutati võrdlusmeetodit, millega näidati aruande puudusi teooria suhtes. Tulemused esitati kirjeldava tekstina. Majandusaasta aruande koostamisel oli mittetulundusühing lähtunud majandusaasta aruande koostamise etappidest: oli koostatud raamatupidamise aastaaruanne, tegevusaruanne ja majandusaasta aruanne oli allkirjastatud ühe juhatuse liikme poolt. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel lähtuti majandusaasta majandustehingutest ja reguleerimiskannetest, oli kontrollitud varade ja kohustiste saldosid, teostatud lõpetamiskanded ning koostatud põhiaruanded ja lisad. Teostamata olid varade ja kohustiste inventuurid. Koostatud raamatupidamise aastaaruanne koosneb neljast põhiaruandest (bilanss, tulemiaruanne, rahavoogude aruanne ja netovara muutuste aruanne) ja lisadest. Mittetulundusühing oli lähtunud bilansi koostamisel raamatupidamise seaduses lisas 1 toodud bilansiskeemist, bilansikirjete ja kasutatavate arvestuspõhimõtete selgitustest. Bilansis ei olnud esitatud kirjeid selgitavate lisade numbreid. Sellega oli eksitud arusaadavuse printsiibi vastu, mille kohaselt lisatakse põhiaruannete kirjetele viited lisadele, milles avaldatakse detailsem informatsioon antud kirjete kohta. Selgusetuks jäid bilansikirjed, mille kohta ei olnud antud täpset infot arvestuspõhimõtete lisas ega koostatud eraldi lisa summade selgitamiseks. Näiteks ei lugenud autor aruandest välja, millest koosnesid bilansikirjetel „Nõuded ja ettemaksed“ ja „Võlad ja ettemaksed“ kajastatud summad. Tegemist oli justkui ebaoluliste summadega, kuid arvestusregistrite andmetest selgus, et eksitud oli nt pikaajaliste kohustiste esitamisega, mis tegelikult oli lühiajaline kohutis. Eksimuste vältimiseks oleks vajalik ka varade ja kohustiste inventuuride teostamine. Tulemiaruande koostamisel oli lähtutud RTJ 14 lisas toodud skeemist, kirjete ja kasutatavate arvestuspõhimõtete selgitustest. Tulemiaruande kirjeid oli selgitatud lisades, kuid aruandes ei olnud esitatud kirjeid selgitavate lisade numbreid. Eksitud oli ka liikmetelt saadud annetuste kajastamisel ja detailsemalt peaks lahti kirjutama mitmesuguste tegevuskulude all kajastatud muud kulud. Rahavoogude aruandes kajastati aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid rühmitatuna vastavalt nende eesmärgile põhitegevuse ja investeerimistegevuse rahavooks. Uuritav mittetulundusühing esitas põhitegevuse rahavoo kaudsel meetodil. Kuna mittetulundusühingutel on soovituslik koostada rahavoogude aruanne otsemeetodil, siis võiks ka uuritav ühing seda teha. Netovara muutuste aruandes kajastati aruandeperioodil toimunud muutusi kõikides mittetulundusühingu netovara kirjetes, lähtudes RTJ-s 2 kirjeldatud põhimõtetest omakapitali muutuste aruande kohta. Ühingu esimese aasta aruandes oli kajastatud aruandeperioodi tulem. Mittetulundusühingu raamatupidamise aastaaruande lisad vastasid üldjoontes raamatupidamise seaduses loetletud miinimumnõuetele ning RTJ-s 15 „Lisades avalikustatav informatsioon“ esitatud nõuetele. Lisad olid esitatud süsteemselt. Võttes arvesse ühingu põhitegevust, ei oleks vaja olnud kirjeldada kaupade müügist saadavad tulu arvestust, sest ühing ei tegele kaupade müügiga. Liigset infot oli esitatud ka nõuete ja ettemaksete ning kohustiste kohta. Analüüsi käigus leidis autor, et Lisas 1 olevad arvestusmeetodid on võetud internetist majandusaasta aruande näidisest ja sellest võivad tuleneda ka uuritava MTÜ lisades esitatud info puudused. Tegevusaruandes oli esitatud tegevusvaldkonnad, tähtsamad sündmused ja järgmisel majandusaastal planeeritavad tegevused. Esitada oleks võinud ka tehtud investeeringu ning täpsemalt oleks võinud olla lahti seletatud eesmärgid järgnevaks majandusaastaks. Näiteks mida selleks ette võetakse, et liikmete arvu suurendada. Läbi viidud analüüs koosnes mittetulundusühingu majandusaasta aruande koostamise ja koostise võrdlusest Eesti finantsaruandluse standardiga. Vaadeldi ja võrreldi majandusaasta aruande koostamise põhimõtteid ning raamatupidamise aastaaruande arvestusmeetodeid, põhiaruannete, lisade ja tegevusaruande koostamist. Roela Tuletõrje Seltsi 2017. majandusaasta aruanne oli üldiselt koostatud vastavalt Eesti finantsaruandluse standardile, kuid esines ka vigu ja puudusi. Autor teeb juhatusele järgnevad parendusettepanekud: • raamatupidamise aastaaruande põhiaruannete tabelite juurde tuleks lisada viited lisadele, mis aitaks aruande kasutajal aruannet paremini lugeda; • liikmetelt saadud toetusi/annetusi tuleks ka vastavalt kajastada, mitte kajastada neid kui eraisikutelt saadud annetusi; • edaspidi tuleks arvesse võtta, et ühingu tulude ja kuludena kajastatud olulised summad tuleks lisades lahti kirjutada, kust on raha saadud või millele on kulutatud; • tuleks üle vaadata lisades kajastatud arvestuspõhimõtted, et ei oleks tarbetut infot ja info oleks vastavuses ühingu tegevusega. Lisaks võiks täpsemalt tuua välja siht- ja mittesihtotstarbeliste toetuste ja annetuste arvestuspõhimõtted; • rahavoogude aruannet võiks koostada otsemeetodil; • parandada raamatupidamise sise-eeskirjas raamatupidamise aastaaruande koostamist puudutav lõik. Autori arvates on lõputöö eesmärk täidetud.

The title of thesis is a „Compliance of the Annual Report with the Estonian financial reporting standard on the example of a non-profit organisation“. The thesis gives an overview of the compliance of the non-profit organisation´s Annual Report with the Estonian financial reporting standard. The thesis content consists of 30 pages. In compiling the thesis was used Accounting Act, the Accounting Standards Board guidelines in Estonia and the professional literature. The actuality of the thesis is that each accounting entity is required to submit an Annual Report of the past financial year. With constant changes in the Accounting Act and in the guidlines of the Accounting Standards Board, it may be difficult for the managers to follow up and make the Annual Report in accordance with the requirements. Another probleem is the timely submission the Annual Report, which is shown by the non-timely submission of the Annual Reports from year to year. It can be concluded that these two problems are interconnected. An aim of the thesis is to find out the Roela Tuletõrje Selts 2017. Annual Report compliance with the Estonian financial reporting standard. Therefore the author had to: work through the Annual Report and documentations, analyze the compliance of the Annual Report of the NPO with the Estonian financial reporting standard and make conclusions and proposals to the NPO. An empirical study was conducted on the example of the non-profit organisation Roela Tuletõrje Selts. The main activity of the organisation is the provision of fire and rescue services. Author used a quantitative research strategy. The relationship between theory and research was approached deductively. Author used document view to collect data. The comparative method was used for analysis. The results are presented as a descriptive text. Based on the analysis, the author made proposals: References to notes should be added to Annual accounts main report tabels; grants and donations should be reflected according to their content; the organisation should explain in more detail the expenses and income in important amounts on notes on annual accounts; the accounting policies reflected in notes on annual accounts should be reviewed, so that there is no unnecessary information and the information is in accordance with the activities of the organisation; the accounting policies for earmarked and non-earmarked grants and donations should be specified in more detail; the cash flow statement should be presented using the direct method; and fix the preparation of Annual Report section in the Accounting policies and procedures.