“Materiaalse põhivara arvestuse vastavus lähtuvalt Eesti finantsaruandluse standardile Jõgeva Vallavalitsuse näitel”
Kuupäev
Autorid
Väljaande pealkiri
Väljaande ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Kokkuvõte
Uuringu eesmärk oli välja selgitada Jõgeva Vallavalituse materiaalse põhivara arvestuse vastavus lähtuvalt Eesti finantsaruandluse standardist. Autor kasutas uuringu läbiviimiselt kvantitatiivselt uurimismeetodit, mille kohaselt kontrollis Jõgeva Vallavalituse materiaalse põhivara arvestuse vastavust Eesti finantsaruandluse standardile. Tulenevalt Jõgeva Vallavalituse sise-eeskirjas on materiaalseks põhivaraks materiaalne vara, muu hulgas ka maa, hooned, rajatised, mida kasutatakse toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel, sh ka hooned, mis on antud kasutada (renditud) oma konsolideerimisgrupi tütarettevõtetele ja sihtasutustele. Materiaalse põhivara hulka kuuluvad ka asutuste, kelle põhiülesanne on teatud varade säilitamine või eksponeerimine (muuseumid, raamatukogud, va kooliraamatukogud), poolt alalhoidmisele määratud varad. Seisuga 31.12.2019 oli Jõgeva Vallvalitsuseel 1768 põhivara artiklit. Nende alla kuuluvad näiteks maalid, hooned, tänavavalgustus, mälestustahvlid, maakütte süsteemid, spordiväljakud, seltsimajad, laululavad. Materiaalsed põhivarad võetakse esmalt arvele soetusmaksumuses. Materiaalseid põhivarasid kajastatakse bilansis nende soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Jõgeva Vallavalitsuses arvestatakse materiaalse põhivara kulum igakuiselt lineaarsel meetodil, sõltuvalt kasulikust tööeast määratakse põhivarale kulumi norm. Amortiseerimisel kasutatakse aastast amortisatsioonimäära. Materiaalse põhivara kulumit hakatakse arvestama alates selle kasutuselevõtmise kuust ning lõpetatakse selle täielikul amortiseerumisel või kasutusest eemaldamise kuule eelneval kuul. Materiaalsete põhivarade soetusmaksumusse kapitaliseeritakse otseselt soetamise ja parendusega seotud kulud. Kulud lisatakse soetusmaksumusse ainult siis kui need vastavad materiaalse põhivara mõistele. Kulutused materiaalsete põhivara soetusmaksumusele lisatakse siis kui parendusega kaasneb vara olulise osa väljavahetamine, kantakse väljavahetatud osa hinnanguline esialgne soetusmaksumus ja selle vastav kogunenud kulum põhivara arvelt maha. Parenduste lisamisel materiaalsete põhivarade soetusmaksumusele hinnatakse võimalikku vara järelejäänud kasuliku eluea pikenemist ning olulise muutuse korral korrigeeritakse kulumi normi. Jõgeva Vallavalitsuses inventeeritakse materiaalset põhivara ja inventeerimisnimekirjas olevat bilansivälist kuluinventari kord aastas. Aastainventuur viiakse läbi 31.oktoobri seisuga. Jõgeva Vallavalituse sise-eeskirjas tulenevalt eemaldatakse materiaalne põhivara bilansist kas vara võõrandamisel ehk müümisel või mahakandmisel. Täielikult maha kandmisele kuuluv põhivara tuvastatakse inventuuri nimekirja alusel. Müümise otsustab vallavalitsus, volikogu sekkun otsustamisse alles siis kui võõrandatakse näiteks aktsiaid, osasid, kinnisvara või vara, mille väärtus on suurem kui 10 000 eurot. Müümine toimu enampakkumiste alusel ja selle eesmärk on saada võimalikult palju tulu. Jõgeva Vallavalitsuse aastaaruandes kajastub materiaalne põhivara bilansis kirjel „Materiaalsed põhivarad“. Kohaliku omavalitsuse konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande koostamise juhendi järgi kirjeldatakse materiaalselt põhivara aastaaruande lisas number 8. Materiaalne põhivara on kajastatud aastaaruandes korrektselt ja nõuetekohaselt. Autori arvates vastab Jõgeva Vallavalituse materiaalne põhivara arvestus Eesti finantsaruandluse standardile. Uuendamist vajaks raamatupidamise sise-eeskiri, kuna viimati tehti seda 2017. aastal. Autori arvates on lõputöö oma eesmärgi täitnud.
The topic of the dissertation is “Compliance of tangible fixed assets accounting based on the Estonian financial reporting standard on the example of Jõgeva Parish Government”. This thesis is composed of 46 pages and eleven annexes. Twenty-three different literature sources have been used, three of which are foreign languages. In addition, there are four tables and twelve examples. In compiling the theoretical part, the author uses thematic literature sources. The main sources are the Accounting Standards Board's guide 5 "Tangible and intangible fixed assets" and Jaan and Lehte Alver's book "Financial accounting". The survey is conducted in accordance with the Accounting Act, the Guidelines for Public Sector Financial Accounting and Reporting and the Guidelines of the Accounting Standards Board. The topic is vital because the Accounting Act and the guidelines of the Accounting Standards Board are constantly changing, therefore it is important to follow the recognition of property, plant and equipment correctly in the reports. The aim of the dissertation is to find out the compliance of the accounting of tangible fixed assets of Jõgeva Parish Government based on the Accounting Act, the Guidelines for Public Sector Financial Accounting and Reporting and the Guidelines of the Accounting Standards Board. In order to achieve the goal of the dissertation, it is necessary to perform the following research tasks; to provide an overview of the company's tangible fixed assets accounting and recognition in the reports; to compare the compliance of the company's tangible fixed assets accounting based on the Estonian financial reporting standard; draw conclusions and make proposals for improving the accounting and compliance of property, plant and equipment. The object of research is the Jõgeva Parish Government. The author uses a quantitative research method in her dissertation. The research strategy is deductive, ie generally for the individual.