Psühhosotsiaalsed ohutegurid Sotsiaalkindlustusameti hüvitiste osakonnas

Psühhosotsiaalseteks ohuteguriteks ehk stressoriteks nimetatakse töökeskkonnas olevaid negatiivseid väljundeid. Stressorid võivad mõjutada töötaja füüsilist ja vaimset tervist ning kui.töötaja ei suuda stressori toimega kohaneda, kogeb ta stressi. Uuringutest on selgunud, et stressiga töötajatel esineb luu- ja lihaskonna või südameveresoonkonna haigusi, haavandeid ning vaimse tervise probleeme. Tööstressiga kaasneb töötajate töölt puudumine ja personali voolavus, mis omakorda mõjutab organisatsiooni toimimist. Psühhosotsiaalsete ohutegurite mõju minimeerimine on oluline ja vajalik töötajate tervise hoidmiseks ning töökeskkonna parandamiseks organisatsioonis. Seadusandlus kohustab tööandjat hindama töökeskkonnas esinevaid riskitegureid ja võtma tarvitusele meetmed, et töötajad tunneksid ennast tööl turvaliselt, oleksid motiveeritud ja õnnelikud. See annab töötajatele võimaluse juba varakult tuvastada probleemkohad organisatsiooni toimimises. Regulaarne hindamine on tähtis ka seetõttu, et tänapäevane töökeskkond on pidevas muutumises ja seejuures ka stressorid. Lõputöö eesmärgiks oli välja selgitada psühhosotsiaalsete ohutegurite esinemine Sotsiaalkindlustusameti hüvitiste osakonnas ja teha vajadusel ettepanekuid psühhosotsiaalse töökeskkonna parendamiseks. Eesmärgi saavutamiseks olid püstitatud järgmised uurimisülesanded: 1. Selgitada psühhosotsiaalse ohuteguri mõistet. 2. Anda ülevaade psühhosotsiaalsete ohutegurite negatiivsest mõjust töötajate tervisele. 3. Analüüsida psühhosotsiaalsete ohutegurite esinemist hüvitiste osakonna töökeskkonnas. 4. Teha vajadusel ettepanekuid psühhosotsiaalse töökeskkonna parendamiseks. Lõputöö eesmärk ja uurimisülesanded said täidetud. Töös selgitati psühhosotsiaalse ohuteguri mõistet ning ohuteguri negatiivset mõju töötaja tervisele ja organisatsioonile, avaliku sektori ja Sotsiaalkindlustusameti eripära ning tööstressi ennetamise olulisust. Empiiriline uuring viidi läbi Sotsiaalkindlustusameti hüvitiste osakonna töötajate seas ja läbiviimiseks kasutati kvantitatiivset uurimismeetodit. Ankeetküsimustikule vastas 66 töötajat, mis moodustas 56,41% hüvitiste osakonna töötajate arvust. Küsimustiku koostamisel kasutati Kopenhaageni psühhosotsiaalsete ohutegurite küsimustiku COPSOQ II keskmise pikkusega versiooni küsimusi. Uuringu tulemustest selgus, et kõige enam mõjutavad psühhosotsiaalsetest ohuteguritest hüvitiste osakonna töötajaid ebaühtlane töökoormus, ebapiisav aeg tööülesannete täitmiseks ja kiire töötempo. Tööõhkkond kolleegide vahel on hea, kõrgelt hinnatakse kolleegide toetust ja abi ning otsese ülemuse poolset toetust. Töötajad tunnevad, et juhtkond ei arvesta nende arvamuste ja ettepanekutega ning vähene on juhtkonna poolne motiveerimine ja tunnustamine. Uuringust selgus, et töötajatel esineb kurnatust, ollakse pinges ja tajutakse stressi. Töökeskkonnas on esinenud töökiusamist, ühte töötajat on ähvardatud vägivallaga. Sotsiaalkindlustusametis tuleks keskenduda uuringust selgunud psühhosotsiaalsete ohuteguritega seotud riskide maandamisele ning selle abil on võimalik vähendada töötajate kurnatust, pinget ning vähendada stressitaset. Ettepanekud psühhosotsiaalse töökeskkonna parendamiseks on edastatud asutuse juhtkonnale.

The following graduation thesis “Psychosocial Risk Factors in the Benefits Department of the Social Insurance Board” consists of 48 pages and 6 diagrams. The graduation thesis refers to 53 sources. The aim of this graduation thesis was to determine the occurrence of risk factors in the benefits department of the Social Insurance Board and in case of need, give suggestions to the employer regarding improvements of the psychosocial work environment. The evaluation of the psychosocial risks is laid down in the law and studying risk factors in the work environment helps to enhance the health and wellbeing of the employees. The topic is important because psychosocial risk factors may lead to work related stress and health hazards that stem from it are in second place in the European Union concerning health problems connected to work. The thesis had 4 major purposes: 1. To explain the meaning of the term psychosocial risk factor. 2. To give an overview of the negative effects of psychosocial risk factors to employees’ health. 3.To analyze the occurrence of psychosocial risk factors in the work environment of the benefits department. 4. To give suggestions regarding improvements of the psychosocial work environment when needed. The empirical study was conducted using quantitative research methods. 66 employees filled out a questionnaire, which made for 56,41% of the total number of employees of the benefits department. The questionnaire was assembled using the questions of the medium length version of the Copenhagen Psychosocial Questionnaire COPSOQ II. The results of the study showed that the psychosocial risk factors affecting the employees of the benefits department the most are an uneven workload, insufficient time to fulfill work duties and a fast work pace. The work atmosphere between colleagues was evaluated to be good. Employees value support and help from colleagues and their direct supervisors. Employees feel that their opinions and suggestions are not being taken into account by the leadership and they are not motivated and acknowledged enough by them. The study also indicated that employees feel stressed, worn out and tense. There have been occurances of workplace bullying and one employee has been threatened with violence. The suggestions on how to improve the psychosocial work environment have been forwarded to the management of the board so that the employer could start mitigating the psychosocial risks that were revealed in the study.