Investeerimisega alustamise võimalused minimaalsete rahaliste vahenditega Tallinna Tehnikakõrgkooli näitel

Kuupäev

2020

Väljaande pealkiri

Väljaande ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Tallinna Tehnikakõrgkool

Kokkuvõte

Investeerimine on aktuaalne, kuna üha enam mõeldakse selle peale, kuidas tulevikku rahaliselt kindlustada. Läbi viidud uuringute põhjal on selgunud, et kuigi raha paigutamise peale mõeldakse, siis tegelikult ei teata võimalustest, kuhu saaks investeerida väikese algkapitaliga. Kui raha ei suunata edasi investeerimisse, siis aja jooksul selle väärtus langeb ning võimalik lisatulu jääb saamata. Investeerimisteemalise lõputöö eesmärk oli välja selgitada TTK üliõpilaste teadmised minimaalsete rahaliste vahenditega investeerimisel. Lõputöö on jagatud kolmeks peatükiks. Esimese osas kirjeldatakse investeerimise ajalugu, eesmärke, põhimõtteid ning vajalikkust. Antakse ülevaade finantsinstrumentidest, kuhu saab raha paigutada väikse algkapitaliga ning ühtlasi ka nende eelistest ja riskidest. Teises osas ehk empiirilise uuringu metoodikas kirjeldatakse uuringu koostamist lähtuvalt deduktiivsest uurimismeetodist. Kasutati kvantitatiivset uurimisviisi. Eesmärgi saavutamiseks viidi läbi üldkogumi ülene uuring kõikide TTKs õppivate tudengite seas. Tulemuste põhjal selgub, et TTK uuringus osalenud üliõpilaste teadmised minimaalsete rahaliste vahenditega on pigem keskmised või madalad. Naiste ja meeste võrdluses on näha, et meessoost vastanud üliõpilased hindavad oma investeerimisalaseid teadmisi pigem paremaks, kui naissoost õppurid. Eesti finantskirjaoskuse ehk rahatarkuse uuringust selgus, et kõrgharidusega elanikud hindavad oma investeerimisteadmisi kõrgemalt. Uuringus osalenutel üliõpilastel oli 9,8% enne TTKsse sisseastumist kõrgharidus. Töö autor analüüsis seda seisukohta ka TTK uuringust osa võtjatega, kuid selgus, et kõrgharidusega respondendid ei hinnanud oma teadmisi paremaks. Esmakordselt omandab kõrgharidust TTKs 90,2% osalejatest, mistõttu on tehnikakõrgkoolil oluline roll finantsteadmiste edasi andmisel. Respondendid on teinud ise uuringus ettepanekuid, kuidas investeerimisteadmiste taset TTKs tõsta. Investeerimisvõimalustest, kuhu saab raha paigutada minimaalsete rahaliste vahendite korral, teatakse paremini aktsiaid ning ühisrahastusplatvorme. Enamasti ollakse kursis, ettevõtetega, mis on rohkem avalikult tuntumad. Võlakirjade puhul on näha, et kuna need ei ole siiamaani olnud populaarsed väikeinvestorite ning alustajate seas oma kõrge hinna tõttu, siis seetõttu ei teadnud neid ka uuringus osalenud üliõpilased. Tulemustest selgub, et saadava sissetuleku ning panustatava summa vahel on seos, mida suurem on sissetulek, seda enim arvatakse, et investeerimisega saab alustada alates 100 eurost. Osalejad, kelle sissetulek on üle 1000 euro kuus on enim seisukohal, et raha paigutamisega on võimalus alustada alates 100 euroga kuus. Tulemusi analüüsides, on sooliselt näha, et osalenud naissoost üliõpilased on pigem arvamusel, et investeerimisega saab alustada ka alates 1 eurost võrreldes meessoost õppuritega. Uurimistulemustest selgus, et TTKs pakutav finantsharidus on vähene, selleks, et õppurite investeerimisteadmiste taset tõsta, tegid TTK uuringus osalenud üliõpilased ise erinevaid asjakohaseid ettepanekuid. Soovitakse, et koolis korraldataks investeerimisteemalisi koolitusi, seminare ning cashflow mänguõhtuid. Peamiselt on välja toodud, et tehnikakõrgkooli võiks kutsuda erialaspetsialiste rääkima investeerimisest ning selle vajalikkusest ning põhitõdedest. Uuringust tehtud järeldusi võiks kasutada selleks, et õppeasutuses finantskirjaoskuse taset tõsta.


The dissertation was done on the topic of ’’Possibilities of starting investing with minimal funds on the example of Tallinn University of Applied Sciences.’’ The dissertation consists of three chapters. The first part provides an overview of the history, goals, principles and the necessity of investing. Furthermore, investing opportunities, where to is possible to allocate minimal initial capital, are listed. The second chapter gives an overview, which research method was used, what kind of data was needed and how it was processed. In the last chapter, the dissertation’s empirical results are compared with the literature. Additionally, conclusions and proposals are given. 2 tables are 21 figures have been created to illustrate the results. The dissertation is based on the relevant literature, economic articles and topical studies. Investing is relevant, as people are thinking increasingly more on, how to create a better financial position for the future. Previously conducted studies show that people save money, but as they do not have an overview of the possibilities of investing with minimal initial capital, they do not know how to invest the collected funds. The purpose of this dissertation is to find out the knowledge of Tallinn University of Applied Sciences students on the topic of investing with minimal initial capital. For the abovementioned purpose, following tasks were set: • To provide an overview of the nature, objectives and principles of investing. • To provide an overview of investment opportunities in bonds, co-financing and the associated benefits and risks. • To provide an overview of opportunities and potential threats of micro-investment, e.g. LHV’s growth account. • To find out the investment knowledge of TTK students. • To find out the knowledge of TTK students about investment opportunities with minimal initial capital. • To analyse and evaluate the knowledge of TTK students about investing with minimal initial capital. In the empirical chapter, the deductive method was used, and it is based on previous research. The data were collected using a quantitative survey method. A statistical population of students of the TTK was used in this dissertation. The dissertation revealed that the financial education offered in educational institutes is insufficient and the TTK students, who participated in the study, have low or average knowledge of investing. In TTK, no significant financial knowledge about investing has been acquired. From financial instruments, students know more about stocks and co-investing. In the case of bonds, the students’ knowledge remains rather low. It turns out that, there is a relationship between income and the amount invested: the higher is the income, the more it is thought that one can start investing with higher initial capital. Respondents, who are earning less, thought one can start investing with one euro.

Kirjeldus

Märksõnad

Viide