Materiaalsete põhivarade arvestuse vastavus Eesti finantsaruandluse standardile Härma Ehitus OÜ-s

Lõputöö teemaks oli „Materiaalsete põhivarade arvestuse vastavus Eesti finantsaruandluse standardile Härma Ehitus OÜ’s.“ Teema on aktuaalne, sest raamatupidamise seadus ja Raamatupidamise Toimkonna juhend muutuvad, mistõttu tuleb jälgida, et materiaalsete põhivarade kajastamine aruannetes oleks õiglane. Materiaalsete põhivarade arvestuses kerkib üles mitu probleemi: põhivarade soetusmaksumuse kindlaksmääramine ning põhivarade soetusmaksumuse kuluks kandmine ning parenduste tegemisel jäetakse muutmata amortisatsioonimäärad. Lõputöö eesmärk oli välja selgitada Härma Ehitus OÜ materiaalsete põhivarade arvestuse vastavus Eesti finantsaruandluse standardile. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks töötati läbi erialane kirjandus, juhendid ja seadusandlus. Esitati materiaalsete põhivarade arvestuse teoreetilised alused ning kavandati empiirilise uuringu metoodika. Esitati ettevõtte materiaalsete põhivaradega seonduv ning võrreldi selle vastavust Eesti finantsaruandluse standardil ning tehti järeldusi ning ettepanekuid ettevõtte materiaalsete põhivarade arvestuse parendamiseks. Härma Ehitus OÜ-s arvatakse materiaalsete põhivarade hulka üle ühe aastase kasutusajaga varad, mille soetusmaksumus ületab 1000 eurot. Varad, mille kasulik tööiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 1000 euro, kantakse ostmise hetkel kulusse. Ettevõtte bilansis esines aga põhivarasid, mis ei teeni ettevõttele tulu ja sellised põhivaraobjektid tuleks bilansist eemaldada. Materiaalseid põhivarasid kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum. Materiaalsete põhivarade objektide soetusmaksumus amortiseeritakse nende kasuliku eluea jooksul. Ettevõttes kasutatakse amortisatsiooni arvestamisel lineaarset amortisatsiooniarvestuse meetodit. Lineaarse amortisatsioonarvestuse meetodi puhul on amortisatsioonikulu konstantne ehk igal aastal kantakse kuluks võrdne osa soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahest. Materiaalsed põhivarad vajavad parendusi ja remonti põhivara töökorras hoidmiseks. Jooksvad hooldus- ja korrashoiukulud kajastatakse aruandeperioodi kasumiaruandes kuludena, tehtud parendused kajastatakse bilansis kapitaliseeritud põhivara koosseisus. 37 Härma Ehitus OÜ materiaalne põhivara kantakse bilansist välja siis, kui vara on muutunud kasutuskõlbmatuks, amortiseerunud või ära müüdud. Materiaalseid põhivarasid tuleb inventeerida igal aastal vähemalt ühe korra aruandeaasta lõpu seisuga. Ettevõtte sise-eeskirjas on märgitud, et põhivara inventuur toimub perioodil 01.11-31.12. Inventuuri käigus hinnatakse varade väärtust ja amortisatsiooninorme. Ettevõtte 2018. majandusaasta inventuuri käigus selgus, et transpordivahend Volkswagen Passat Variant on muutunud kasutuskõlbmatuks ja seejärel kanti see maha. Materiaalsete põhivarade kajastamine raamatupidamise aastaaruannetes on üldjoontes kooskõlas raamatupidamise seaduse ja Toimkonna juhendite nõuetega. 2018. majandusaasta aruandes välja toodud kasulikud eluead ei ühti täielikult raamatupidamise sise-eeskirjas ja aruannetes välja tooduga. Autor jõudis järeldusele, et Härma Ehitus OÜ materiaalsete põhivarade arvestus on üldjuhul kajastatud vastavalt Eesti finantsaruandluse standardile, parandamist vajaks eelkõige raamatupidamise sise-eeskiri. Sise-eeskirja pole muudetud aastaid, kuid selle ajaga on muutunud raamatupidamise seadus ja Raamatupidamise Toimkonna juhendid. Ettevõttele anti järgmised soovitused: • vaadata üle materiaalsete põhivarade esmane arvelevõtmine; • muuta amortisatsiooni arvestamine kord kvartalis igakuuliseks; • määrata kasulik eluiga individuaalselt igale materiaalsele põhivarale; • muuta amortisatsiooninormid vastavaks praktikas kasutatavatega; • esitada parenduste, remondi ja hoolduskulude täpsem arvestuse kord; • vaadata sagedamini üle raamatupidamise sise-eeskiri.

The title of the final thesis is „Accounting of Tangible Fixed Assets according to Estonian Financial Reporting Standard in private limited company Härma Ehitus”. The thesis consists of three chapters, seven subchapters and three subclauses which is total of 40 pages. Ten tables, one drawing and three appendices have been used to understand the work better. Fixed assets are assets that an entity uses for the production of goods, rendering of services, for rental to others, or for administrative purposes and that are expected to be used during a period exceeding one year. Companies have different types of tangible fixed assets used for different purposes, with different values and with different useful lives. Jaan and Lehte Alver have noted that there are two problems with tangible assets: determining the cost of tangible assets and expensing the tangible assets. The aim of the thesis is to find out the compliance of the accounting of tangible fixed assets of Härma Ehitus OÜ with the Estonian financial reporting standard. Private limited company Härma Ehitus may have problems with tangible fixed assets. The company has not updated its internal accounting rules, all tangible assets are depreciated on a straight-line schedule, and there is no general control over fair recognition. The company's accountant and manager are interested in this study to ensure that tangible assets meet the Estonian financial reporting standard. In order to achieve the aim of the thesis, the following research tasks were required: • legislation affecting the accounting of tangible assets, guidelines and literature were examined in order to find out the theoretical bases of accounting for tangible assets; • the theoretical basis of tangible fixed assets were presented; • empirical research methodology was made; • the company's tangible fixed assets were presented and its compliance with the Estonian financial reporting standard was compared; • conclusions and suggestions were made to improve the accounting of the company's tangible fixed assets. A total of 23 sources have been used, three of which are in foreign languages. The main source of the thesis is Accounting Standard Board’s guideline 5 „Property, plant and equipment and intangible assets”. Jaan and Lehte Alver, Juta Tikk, Maire Otsus- Carpenter and Enn Leppik are authors of mainly used books. A quantitative method was used in the study. The study used document observation and half-structured interview with the company's accountant for collecting data. The collected data were compared with the theoretical points to present conclusions and suggestions. The author made some recommendations to the company. The company should review the initial recognition of tangible assets. Change the calculation of depreciation from quarter to every month, bring depreciation rates in line with those used in practice, provide a more detailed procedure for the calculation of improvements, repairs and maintenance costs, review internal provisions of accounting more frequently. The author came to the conclusion that the accounting of the company's tangible fixed assets are generally reported in accordance with the Estonian financial reporting standard.