Eakate meeste subjektiivne heaolu ja selle seos sotsiaalse aktiivsusega

Uurimistöö teemaks on Eakate meeste subjektiivne heaolu ja selle seos sotsiaalse aktiivsusega. Töö koosneb neljast peatükist ja selle maht koos lisadega on 51 lehekülge, kasutatud on 50 erinevat allikat. Andmete esitamiseks on kasutatud 6 tabelit ja 12 joonist.
Töö eesmärk on teoreetilistele lähtekohtadele toetudes uurida subjektiivse heaolu küsitlusega Eesti vanemaealiste meeste hinnangut enda heaolule ja analüüsida, kas eakate meeste sotsiaalse aktiivsuse suurendamine võiks parandada subjektiivset heaolu. Tänaste vanemaealiste meeste kujunemises oli suur roll tööl ja ühiskonna suhtumisel mehesse kui pere peamisesse toitjasse. Materiaalsete võimaluste vähenemine ja rollide muutumine vanemas eas võivad seada piirangud eakate varasematele hobidele ja suhtlemisvõimalustele ning ohustada nende subjektiivset heaolu, luues eeldused terviseriskide kujunemiseks. Halvenev tervis tõstab vajadust hooldusressursi järele ning suurendab enneaegsete surmade risk. Uurimistöö teoreetiliste lähtekohtadeks oli kaks heaolu uurimisel kasutatavat teooriat – Allardti heaoluteooria, mis kasutab hindamisel elatustaseme, tervise, suhete, eneseteostuse ja tegevuses püsimise objektiivseid näitajaid ning PERMA teooria, mis mõõdab inimese subjektiivset hinnangut enda positiivsetele emotsioonidele, kaasatusele, seotusele teiste inimestega, elu mõtestatusele ja saavutustele. PERMA profiiliga ja Allardti heaoluteoorial baseeruva intervjuuga saadud tunnuste vahelist seost vaadeldi Pearsoni korrelatsioonkordajaga. Andmete saamiseks intervjueeriti seitset meest vanuses 65-80. Vastuste analüüs näitas, et õnnetunnet mõjutavad enim positiivsed emotsioonid, kaasatus, sotsiaalsed suhted ning laste ja lastelaste arv. Vastamisel osalenud mehed ei olnud väga huvitatud ühiskondlikus elus osalemisest, aga suurem osa vastajatest külastas regulaarselt raamatukogu ja nimetas seda suhtluse ning info saamise kohana. Olemas oli ka valmisolek osaleda eelkõige füüsilist tervist säilitavates tegevustest ja näiteks mälumängus, kui ei peaks seal end noorematega võrdlema. Seda teadmist arvesse võttes saaks eakaid mehi rohkem kaasata erinevatesse tegevustesse (näiteks ainult eakatele mõeldud aeg spordikeskustes, raamatukogus korraldatavad mälumängud eakatele jm) ning samaaegselt saaks jagada eakatele infot erinevate heaolukomponentide, nagu tervis, toimetulekuteenused, eluaseme parendamist puudutavad küsimused jne, kohta. Samuti võiks eakate meeste heaolu parendada laste- ja lastelaste teadlikkuse tõstmine sellest, et see, kui sageli nad suhtlevad oma isa või vanaisaga, mõjutab oluliselt eaka mehe tervist ja subjektiivset heaolu.

The topic of the research is Subjective Wellbeing of Elderly Men and its Relation to Social Activity. The work consists of four chapters and its volume with appendices is 52 pages, 50 different sources have been used. 6 tables and 12 figures have been used to present the data. The aim of the research is to study the assessment of Estonian older men 's subjective wellbeing in connection with social activity and to find out if social activity and increasing it will improve the subjective wellbeing of elderly men. Keywords: elderly men, engagement, wellbeing, social activity, social participation. Society's view of men as the primary provider for the family and their jobs play a big role on what elderly men have become like today. The degradation of material opportunities and change of roles at an older age may set limits to elders earlier hobbies and socializing opportunities. It may also jeopardize their subjective wellbeing, creating presumptions of developmental health risks. Deteriorating health raises the need for custodial resources and increases the risk of untimely deaths. The theoretical base for this research paper were two theories used in studying wellbeing – Allardt's theory of welfare, which uses standard of living, health, relationships, self-realization and staying active as objective indicators. Second one is PERMA-theory, which measures a person's objective evaluation of one's positive emotions, involvement, connections to other people, life's meaningfulness and accomplishments. By combining PERMA profile and an interview based on Allardt's theory of welfare the author examines the connection of the two using Pearson's correlation coefficient formula. To obtain the data the author interviewed seven men from the ages 65-80. The analysis of the answers shows that the feeling of happiness is mainly affected by positive emotions, involvement, social relationships and the number of children and grandchildren. The men interviewed weren't interested part taking in communal activities, but most of the men said, that they regularly visit the library and they call it the place of socializing and getting information. They were also keen on part taking in activities which didn't affect their physical health, but rather boosted them mentally, such as memory games, but as long as they didn't have to compare themselves to younger people. Taking into account this information we could involve elderly men in different activities (health clubs that have group activities targeted towards elders, quiz nights in libraries for elders). At the same time we can inform them about the different components of well-being such as health, subsistence services, topics about improving the living space etc. Another way to improve the well-being of elderly men is to inform their children and grandchildren about how important it is to socialize and keep in touch with their fathers and grandfathers to maintain their subjective wellbeing.