Vaimne vägivald lähisuhtes

Töö on kirjutatud teemal „Vaimne vägivald lähisuhtes“. Töö mahuks on 48 lehekülge. Kasutatud allikaid on 81, millest 16 on võõrkeelsed.

Uurimistöö puudutab valdkonda, mille aktuaalsus on Eestis fookusesse tõusnud viimase aastakümne jooksul. Lähisuhtevägivald rikub ja kahjustab inimõiguste ja põhivabaduste kasutamist või muudab need olematuks.

1. aastal registreeriti Eestis 3987 perevägivallakuritegu, võrreldes 2019. aastaga on see ainult 3% vähem. Kuritegudest moodustas suurima osa paarisuhtevägivald. Riigikantselei poolt tellitud küsitlusest (2020. aastal) selgus, et kuu aja jooksul on üle 15-aastastest Eestis elavatest inimestest 4% kogenud vaimset vägivalda ning 1% füüsilist vägivalda oma lähedase poolt. Eesti Avatud Ühiskonna Instituut on hinnanud perevägivalla kuludeks Eestis aastas 116,5 miljonit eurot.

Lõputöö eesmärgiks on analüüsida vaimse vägivalla mõju ja tagajärgi lähisuhtes. Eesmärgi saavutamiseks on püstitatud järgmised uurimisküsimused:  Kuidas selgitavad vägivalda kogenud naised vaimset vägivalda lähisuhtes?  Kuidas selgitatakse vaimse vägivalla mõju enda elule?  Millised on naiste hinnangul võimalused vaimset vägivalda ära tunda ja seda ennetada?  Kuidas selgitavad vaimset vägivalda sotsiaalse õppimise teooria, feministlik teooria, sotsiaal-konstruktivistlik teooria ja sotsiaalse õppimise teooria?

Töös on selgitatud vaimse vägivalla olemust lähisuhtes sotsiaalse õppimise teooria, feministliku teooria ja sotsiaal-konstruktivistliku teooria kohaselt. Töös on selgitatud kui suurt kahju vaimne vägivald lähisuhtes ohvrile põhjustab ja kuidas see ohvrit mõjutab. Lisaks on töös analüüsitud vaimse vägivalla mõju ja tagajärgi.

Uurimistöö meetodiks on valitud kvalitatiivne uurimisviis. Andmete kogumiseks valitud meetod on intervjuu. Kasutatakse ettekavatsetud valimit. Ettekavatsetud valimi puhul valib liikmed valimisse uurija, lähtudes oma teadmistest, kogemustest ja eriteadmistest mõne grupi kohta. Valim on konkreetsed isikud, kellel on või oli kokkupuude vaimse vägivallaga lähisuhtes. Uuringus osales 7 täiskasvanut. Valimisse sobivate inimeste leidmiseks pöördus uurija erinevate Eestis asuvate naistevarjupaikade poole.

Uurimistulemustest lähtuvalt võib öelda, et vaimne vägivald algab suhtes märkamatult, suhte alguses otsest manipuleerimist ei kasutata ja ohvrid ei oska ohumärke ära tunda noore vanuse tõttu ja kogemuste puudumise tõttu. Vägivallatsejatele on oluline omada kontrolli ja võimu oma partneri üle- feministlik teooria ja sotsiaal-konstruktivistlik teooria on selle seletamiseks välja toonud partiarhaalse ühiskonna, mis soodustab meeste võimu naiste üle ja naiste allumist. Vaimne vägivald jätab endast pikaajalised mõjud, millega on ohvritel keeruline hakkama saada ja mis segab nende igapäevaelu. Vaimse vägivalla tagajärjeks inimesele on depression, unehäired, ärevushäired, paanikahood, keskendumisraskused ja migreenihood. Värskelt suhtest välja saanud ohvrid vajavad mõjude märkamiseks aega. Vägivalla pealt nägemine mõjutab peres kasvavaid lapsi väga palju, lisaks kasutavad vägivallatsejad vaimset vägivlda ka laste peal ja seda eriti intensiivselt peale suhte lõppemist laste emaga. Vägivaldses kodus kasvanud lapsed hakkavad vägivallatseja käitumist matkima, seda kinnitab ka sotsiaalse õppimise teooria, mille kohaselt õpivad lapsed käitumismustreid just lähedastelt inimestelt. Vaimse vägivalla ennetamiseks on väga oluline noorema põlvkonna teadlikkuse tõstmine vaimse vägivalla olemusest paarisuhtes. Spetsialistide valmisolek vaimse vägivalla ohvritega töötades on ülioluline suhtest lõplikult lahti laskmiseks.

The topic of the thesis is emotional abuse in a relationship. The volume of the thesis is 48 pages. In total, 81 sources were used, 16 of which are in foreign languages. The area of research of this thesis is one that has become more prevalent and widely discussed in Estonia during the last decade. Violence in close relationships is a crime that violates human rights and undermines democracy in our society as a whole. Violence restricts a person's right to liberty and security. The use of violence causes great suffering to the victim, making it difficult for them to recover. As our society becomes more aware of mental violence, potential victims will be better equipped to recognise and avoid it. When a victim leaves a violent relationship, it does not always mean that the violence will end. It is vital that professionals form a network around the victim, actively collaborating to notice signs of abuse and to help those in need. In this thesis, the nature of mental violence in close relationships is explained through the lens of social learning theory, feminist theory and social constructivist theory. The chosen research method for the thesis was qualitative research and data was collected via semi-structured interviews. In order to compile an appropriate sample, the researcher turned to various women's shelters in Estonia. The aim of the thesis is to analyse the nature of mental violence in close relationships and to explain the possibilities for its prevention and detection. To achieve this goal, the following research questions were posed:  How women who have experienced violence, explain mental violence in close relationships?  How women explain mental violence impact to their own life?  What do women see as opportunities for recognizing and preventing mental violence?  How feminist theory, social constructivist theory and social learning theory explain mental violence? Based on the results of the research, it can be said that in the beginning of the relationship, mental violence is often unnoticed and direct manipulation is not yet used. Furthermore, the victims are not able to recognise warning signs due to their young age and lack of experience. Perpetrators feel that it is important to have control and power over their partner; according to feminist and social constructivist theory, this can be explained as a symptom of a patriarchal society that encourages men 38 having power over women and women submitting to their will. Mental violence has long-term effects that are difficult for victims to cope with and that disrupt their daily lives. Mental violence results in depression, sleep disorders, anxiety disorders, panic attacks, difficulty concentrating and migraines. Victims who have just left the relationship need time to notice the effects. Witnessing violence in the family as a child has significant impact. In addition to this, perpetrators are often also violent towards children, especially after their relationship with the children's mother has ended. Children raised in a violent home begin to emulate the behavior of the abuser, as evidenced by the theory of social learning, according to which children learn behavioral patterns from the people closest to them. Raising awareness about the nature of mental violence among the younger generation is crucial for the prevention of mental violence. For victims to be able to completely let go of their relationship, it is vital that specialists are prepared to tackle the issue of mental violence and to work with the victims.