Võlgnevuste ennetamine ja sissenõudmine osaühingus Eesti Horisontaalpuur

Tänapäevases ühiskonnas ei saa ilma krediitmüügita konkurentsis püsida – kliendid valivad kaupade ja teenuste soetamisel endale just sellise variandi mis on neile kõige mugavam ja kasulikum. Paratamatult kaasnevad krediitmüügiga ka puudused – makseraskused. Antud situatsioon ei ole aga krediiti müüva ettevõtte seisukohalt hea ja seetõttu tuleks võlgnevusi ennetada juba kliendisuhte loomise algusfaasis ja tekkinud võlgnevustele reageerida koheselt. Uurimise tulemusena selgus, et uuringu objektiks oleva ettevõtte võlgnevuste ennetamise ja sissenõudmise on korraldatud puudulikult, st ei vasta teooriale. Ettevõttel puuduvad kindlad dokumendid mis reguleeriks krediitmüüki, taustauuring tehakse ainult ühe allika põhjal ja sellega tegeleb valdavalt juhiabi kes ei ole kursis spetsiifikaga. Ettevõte kontrollib partneri tausta valdavalt esmakordse lepingu sõlmimise käigus, järgnevate tehingute puhul üldiselt tausta ei kontrollita (seda tehakse vaid siis kui on tekkinud nt võlgnevused). Võlgnevuste ennetamiseks ei kasutata lisameetmeid (faktooring, krediidikindlustus), sest ettevõte ei näe nende kasutamisel mõtet kuna ettevõttel on enda arvates piisavalt hea maksevõime tänu enda kokkulepetele ja tööle, krediidikindlustust välditakse kuna kindlustuse mahu maksumused on üldjuhul samuti suured ja kulusid soovitakse hoida kontrolli all. Ettevõtte lepingud sõlmitakse alati kirjalikult. Tavaliselt lepingutes kasutatakse kõrvalkohustustena viivist ja omandireservatsiooni. Lepingutes toodud punktid on aja jooksul põhjustanud konflikte partneritega ja see on viinud selleni, et saamata on jäänud rahaline kohustus ja algatatud on kohtumenetlus. Kohtu kogemused on aidanud kaasa lepingupõhjade arendamisele - need on muudetud koostöös ettevõtte juristiga põhjalikumaks ja eelduste kohaselt ei tohiks tulevikus lepingust tulenevate (ja varem esinenud) probleemidega rohkem tegemist olla. Peale lepingu sõlmimist ei monotoorita partneri tausta ka edasi - seetõttu puudub kontroll ja võlgnevustele reageeritakse alles siis kui arve on juba oma maksetähtaja ületanud. Ettevõttes toimub võlgnevuste sissenõudmine kindla perioodi vältel (nädala jooksul), kuid puudu on juhendid, mis seda reguleeriks. Üldjuhul kontakteerutakse võlgnikuga esmalt telefonikõne kaudu ja seejärel saadetakse välja maksemeeldetuletus. Vastavalt võlgnikuga kontakteerumise tulemustele otsustatakse, kuidas võlgnevusega tegeletakse. Üldiselt nõuab ettevõte oma võlgnevusi sisse ise ja seejuures ollakse valdavalt edukad, raskemate juhtumite puhul kasutatakse kohtuliku sissenõudmist. Praktika on näidanud, et kohtuliku menetluse käigus jääb raha saamata, sest võlgnikud on pankrotistunud. Inkassofirma kaudu on proovitud võlgnevustega tegeleda, kuid antud meetmest loobuti seoses ettevõtte jaoks mitterahuldavate tulemustega. Võlgnevusi mida ettevõtte arvates ei ole võimalik kätte saada kantakse lootusetuks tavaliselt hiljemalt peale kolme aastat. Kogutud info põhjal saab järeldada, et ettevõte peaks muutma oma krediitmüügi protsessi. Kasutusele tuleb võtta juhendid mis antud protsessi reguleerivad. Korraldada tuleb põhjalik taustakontroll ja monotoorida partneri tausta ka pärast lepingu sõlmimist. Lisaks tuleb kaaluda erinevate meetmete kasutuselevõttu mis aitaksid võlgnevusi ennetada või neid kergemini sisse nõuda. Autori olulisemad ettepanekud võlgnevuste ennetamise ja sissenõudmise protsessi kooskõlas teooriaga paremaks korraldamiseks on järgmised: • lisada juhiabi töösuhet reguleerivatesse dokumentidesse ülesanne võlgnevuste ennetamise ja sissenõudmise kohta toimingute paremaks jälgimiseks ja vastutuse kohaldamiseks; • koolitada juhiabi võlgnevuste ja sissenõudmise meetmete ja toimingute teemal nende toimingute kooskõlas teooriaga läbiviimiseks; • koostada juhend võlgnevuste ennetamise ja sissenõudmise meetmete ja toimingute järjestamiseks või sätestada toimingud mõnes muus dokumendis; • teostada taustauuringut rohkemate allikate põhjal saamaks partneri maksesobivuse hindamiseks põhjalik informatsioon ja teha seda ka pärast lepingu sõlmimist; • kaaluda võlgnevuste sissenõudmisel maksekäsu kiirmenetluse ja mõne teise meetme kasutusele võttu. Lõputöö empiirilise uuringu käigus saadi ülevaade osaühingu Eesti Horisontaalpuur võlgnevuste ennetamise ja sissenõudmise protsessist. Autor analüüsis saadud informatsiooni ja võrdles seda teooriaga ning tegi ettevõttele omapoolsed ettepanekud protsessi kooskõlas teooriaga korraldamiseks.

The topic of this graduation thesis is „Debt prevention and recovery in the private limited company Eesti Horisontaalpuur“. The aim of this graduation thesis is to discover the debt prevention and recovery organizing in the private limited company Eesti Horisontaalpuur. This graduation thesis contains 3 chapters. First chapter provides an overview of the theoretical part of dept prevention and recovery. The subchapters of the dept prevention contains information about business background survey, terms of the sales contract and contract for services in the prevention of debts. The subchapters of dept recovery give information about extrajudicial and judicial recovery. The second chapter rewievs methodology of empirical research. It defines the aim of the graduation thesis, sets the research tasks and also informs what methods of data collection and submission the author is useing. The third chapter includes information about private limited company Eesti Horisontaalpuur. The author introduces the company and writes about their debt prevention, handling and recovery in separated subchapters. The third subchapter presents the authors suggestions and conclusions for the private limited company debt recovery and prevention. The topic was selected because a research in 2019 by Creditinfo, with the purpose of examining companies knowledge about credit policy, it was found that the majority of companies do not have credit policies or other documents to follow, that regulate sales. It is considered a problem nowadays, because the economy is changing rapidly and debts are very easy to become relevant, and if companies do not have a guide how to deal with them, then it may lead to problems. The review of the outcome of the analyse shows, that the private limited company debt prevention and recovery does not have any documented information. The background research takes place throughout one channel and is carried out by the companys assistant manager. The sale decision is made together with the manager. No additionals measures are used to prevent arrears. Company contracts are in writing, but they do not use ancillary obligations. The progress of the partner company will not be checked later. The company generally collects debts over a period of time, but again there are no rules governing it. Firstly, the debtor is contacted via phone and then a reminder is being sent. According to the result of communication, a decision will be made how the debt will be handled. Usually the company collects its debts itself and mostly successfully, in more difficult cases judicial recovery is used. They do not use collection company and debts that the company believes cannot be recovered are usually written off after three years. The private limited company debt prevention and recovery has many shortcomings. They should definitely compile a document or credit policy that governs this process. They should also add at least one background check measure to increase the knowledge about their partners and check how they are doing after signing the contract. In addition, they should consider to introduce various measures to help prevent or recover debts more easily. The author´s suggestions for better organization debt prevention and recovery processes are the following: • to include in the documents regulating the employment relationship of a manager´s assistant task to deal with debt prevention and recovery information to better monitor and apply liability; • to train managerial assistant knowledge about debt prevention and recovery measures and operations in accordance with theory; • to draw up internal accounting guide for debt prevention and recovery measures and operations or set out the operations in another document; • to use more resources for background research and assessment of partner eligibility and to check the background of the contract partner even after the contract is signed; • to consider using expedited payment order procedure and other measures for the recovery of debts.