Materiaalse põhivara arvestus ettevõtte OÜ H7/h6 näitel

Ettevõtte tegevuse aluseks on vara olemasolu. Tulenevalt muudatustest Raamatupidamise Toimkonna juhendites ja raamatupidamise seaduses on põhivara arvestus avardunud, millest lähtuvalt on vaja ka pidevalt uuendada ja täiendada ettevõtte raamatupidamisarvestust. Viimati täiendati RTJ 5 2019. aastal. Materiaalse põhivara õige kajastamine on vajalik selleks, et ettevõtte amortisatsioonikulu poleks üle- ega alahinnatud ning seeläbi poleks moonutatud ettevõtte aruandeaasta kasum/kahjum näitaja. Tavapäraselt valitakse põhivarade amortiseerimiseks lineaarne meetod, kuid sageli ei kaaluta teisi olemasolevaid meetodeid. Antud teema on valitud kuna materiaalse põhivara arvestus on ettevõtte raamatupidamises üks oluline osa ning moodustab uuritavas ettevõttes H7/h6 üle poole varadest. Samuti oleks vajalik lähemalt uurida, kuidas toimub põhivara arvestus OÜ H7/h6 Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli välja selgitada materiaalse põhivara arvestuse vastavus Eesti finantsaruandluse standardile OÜ H7/h6 näitel ning vajadusel anda soovitusi materiaalse põhivara arvestuse parendamiseks. Eesmärgini jõudmiseks oli vaja täita järgmised ülesanded: • Selgitada välja materiaalsete põhivarade arvestamise ja raamatupidamises kajastamise teoreetilised lähtekohad lähtudes Eesti finantsaruandluse standardist ning teha järeldusi käsitletud teemade osas; • kavandada empiirilise uuringu metoodika ning kirjeldada uurimisstrateegia; • selgitada välja materiaalse põhivara arvestuse kord ettevõttes; • võrrelda uuritava ettevõtte H7/h6 põhivara arvestuse vastavust esimeses peatükis kirja pandud teooriale; • anda hinnang materiaalsete põhivarade arvestamise vastavusele uuritavas ettevõttes H7/h6 Eesti finantsaruandluse standardile ning vajadusel teha ettepanekud ja soovitused ettevõtte põhivarade arvestuse parendamiseks. Käesolevas lõputöös analüüsitakse võimalusi ja antakse eluea analüüsist ja seejärel erinevate amortisatsioonimeetodite kasutusest ning lõpetuseks ettepanekud edasiseks amortisatsiooni arvestamiseks. Eluea analüüsimiseks võeti vaatluse alla treipink, mille elueaks on määratud viis aastat ja ülevaade läbiviidud töö tulemustest. Kõigepealt tehakse järeldused põhivara erinevate amortisatsioonimeetodite 54 kasutamise rakendatakse lineaarset arvestusmeetodit. Analüüsides seadme tegelikke töötunde, siis selgus, et nende koormatus viieaastasel perioodil on keskmiselt 57%. Lineaarse meetodi puhul kantakse treipink kuluks viie aasta jooksul, kuid kui võrrelda seda seadme tegeliku töömahuga (300 000 töötundi), ei tee masin viie aasta jooksul nii palju töötunde (167 900 töötundi). Vastavalt sellele järeldab lõputöö autor, et vaadeldavale seadmele võiks rakendada pikema eluea. Kulude õiglaseks jaotamiseks võiks määrata seadme elueaks kümme aastat, mis võimaldaks kulusid pikema perioodi vältel ühtlasemalt jaotada. Järgnevalt viis autor läbi vaatluse alla oleva treipingi amortisatsioonimeetodite analüüsi. Seadme elueaks määras autor kümme aastat. Iga meetodi puhul kantakse määratud perioodi jooksul kuluks kogu soetusmaksumus. Lineaarse meetodi puhul kantakse igal aastal kuluks konstantne summa, tegevusmahul põhineva meetodiga oleneb kulumi suurus tegevusmahust. Seadme amortisatsioonikulu arvutustest ilmnes, et lineaarse ja tootmismahu meetodiga saadud tulemused ei erine üksteisest suurel määral. Kui vaadelda antud ettevõtte töötunde, siis on näha suhteliselt stabiilset toodangumahtu aastate lõikes. Tegevusmahul põhineva amortisatsioonimeetodi korral kaasnevad järgnevad probleemid: • ressursimahukas, seadme tegevusmahtu peab jälgima • raamatupidamistarkvara arendus uue meetodi kasutamiseks • süsteemiarendus, et saada kätte kõik vajalikud andmed Lõputöö koostamisel oli üheks eesmärgiks näidata seadme amortisatsioonikulu läbi seadme tegevusmahu. Selle analüüsi tulemusena jõudis autor seisukohale, et saadud tulemused ei erinenud palju lineaarse meetodiga arvestatud näitajatest, tingimusel, et mõlema meetodi puhul on seadme elueaks määratud 10 aastat ja tootmismahud püsivad aastate jooksul stabiilsed. Kuigi tegevusmahul põhineva amortisatsioonimeetodi kasutamisel saaks kõige õiglasema kulude jaotamise, arvestades, aga selle meetodi ressursimahukust, leiab lõputöö autor, et selle meetodi kasutuselevõtt ei ole põhjendatud. Amortisatsioonimeetodite analüüs ei andnud piisavalt põhjust meetodi muutmiseks, küll aga leidis lõputöö autor, et seadmete puhul oleks õigustaud kasutada pikemat amortisatsiooniperioodi.

The author approached from the possibility for confirming and augmenting the knowledge gained at the Tallinn University of Applied Sciences , in the field of tangible assets and applying it in practical activity, when selecting the topic for the graduation thesis The given subject was selected as the consideration of tangible assets is an important part of the accounting of a company and accounts for 56% of the assets. It is also necessary to more closely examine how tangible assets are accounted for in OÜ H7/h6. The problem of the current graduation thesis was the correspondence of the accounting of tangible assets of OÜ H7/h6, with the Estonian financial reporting standard. The correct accounting of tangible assets is very great, as their proportion of total assets is relatively large. The aim of the current thesis was to: • Clarify the correspondence of the accounting of tangible assets of OÜ H7/h6 with theoretical positions. The following exercises needed performing for achieving the aim: • Specifying and describing the theoretical origins of tangible assets, so that there would be a basis for conducting research, • Becoming acquainted with the documentation, registers and reporting used in the company, to clarify the procedure for recording tangible assets; • Describing the practical work procedure for the calculation of tangible assets in the company and comparing the practical work process with the theoretical treatment. It may be stated in summary that the procedure for recording tangible assets and their further presentation is well thought through, as well as in correspondence with legislation. The chart of accounts also gives a good overview of existing tangible assets. The accounting programme used by the company, is capable of providing a good overview of the tangible assets, used by the company, as well as their balance sheet costs. The author has achieved the aim set for the graduation thesis and is convinced that the accounting of tangible assets of OÜ H7/h6, corresponds with the Estonian financial reporting standard. This dissertation analyzes the possibilities and provides an analysis of the useful life and then the use of different depreciation methods, and finally suggestions for further depreciation. 56 In order to analyze the service life, a lathe with a service life of five years and an overview of the results of the work performed were examined. First, conclusions are drawn about the use of different depreciation methods for fixed assets using the straight-line method. Analyzing the actual operating hours of the device, it was found that their load over an five-year period is on average 57%. In the linear method, the lathe is charged over five years, but when compared to the actual capacity of the machine (300,000 operating hours), the machine does not work as many operating hours over five years (167,900 operating hours). Accordingly, the author of the dissertation concludes that a longer service life could be applied to the device under consideration. In order to distribute the costs fairly, the lifetime of the device could be set at ten years, which would allow a more even distribution of costs over a longer period. Next, the author performed an analysis of the depreciation methods of the lathe under consideration. The lifetime of the device was set by the author at ten years. For each method, the full cost is charged over a specified period. In the case of the straight-line method, a constant amount is expensed each year, in the case of the activity-based method, the amount of depreciation depends on the activity volume. Calculations of the depreciation cost of the device showed that the results obtained by the linear and production volume methods do not differ significantly from each other. If we look at the working hours of a given company, we can see a relatively stable production volume over the years. The volume-based depreciation method has the following problems: • Resource-intensive, the activity of the device must be monitored • Development of accounting software to use the new method • System development to obtain all necessary data One of the aims of compiling the dissertation was to show the depreciation cost of the device through the operating volume of the device. As a result of this analysis, the author concluded that the results obtained did not differ much from those calculated with the linear method, provided that for both methods the service life of the device is set at 10 years and production volumes remain stable over the years. Although the use of the activity-based depreciation method would result in the fairest distribution of costs, given the resource intensity of this method, the author of the dissertation considers that the 57 introduction of this method is not justified. The analysis of depreciation methods did not provide sufficient reason to change the method, but the author of the dissertation found that it would be justified