Abiaegade süsteemi väljatöötamine ettevõttele Nurme Production OÜ

Antud uurimistöö kujunes välja ettevõtte Nurme Production OÜ soovist parendada normeerimissüsteemi. Ettevõttes oli normeermisprotsessis kasutusel üks abiajakoefitsient, milletõttu ei võimaldanud see täpsete standardaegade väljatöötamist. Sellest tulenevalt kujunes lõputöö eesmärgiks abiaegade süsteemi väljatöötamine ettevõttele Nurme Production OÜ. Lõputöö I osas anti ülevaade ettevõttest, ettevõtte toodangust, selle struktuurist ja töökorraldusest. Lõputöö II osas keskendus autor tööuuringute ettevalmistamisele, läbiviimise kirjeldamisele ja vaatlustulemuste analüüsile. Ettevalmistuste käigus kaardistas autor ettevõttes olevad seadmed ja liigitas need erinevateks uurimisrühmadeks: süstikpiste-, äärelõikusega süstikpiste-, äärestusühendus-, teipimismasinad, pressimisseadmed, pool-automaadid ja kattemasinad. Autor kogus andmeid tööajakulutuste uuringute ehk päevapildistamiste näol, kus märkis vaatluslehele minuti täpsusega ülesse vaadeldava isiku poolt tehtavad tegevused tööpäeva jooksul ning seejärel arvutas abiaja kestuse, koefitsiendi ja analüüsis tulemusi. Päevapildistamisi viidi läbi perioodil 9.02.2021 – 30.04.2021, kus vaadeldi 23 tööpäeva jooksul 24 töötajat ja viidi läbi 50 päevavaatlust. Päevavaatluste käigus uuriti 15x süstikpiste-, 7x äärestusühendus-, 10x teipimis-, 8x pressimis-, 6x äärelõikuriga süstikspiste- ja 4x pool-automaatide masinate tööd. Vaatlusperioodi hulka jäi 5 nädala pikkune vahemik, kus koroonaviiruse leviku tõttu ei olnud tootmises võimalik päevavaatlusi läbi viia. Lõputöö III osas keskendus autor töö järeldustele ja ettepanekutele. Arvutuste ja analüüsi tulemusena selgus keskmine abiaja koefitsiendi tulemus järgnevatele seadmetele: teipimisseadmetele 1,10, süstikpistemasinatele ja pool-automaatidele 1,11 ning pressimis- ja äärestusühendusseadmetele 1,12. Abiaja koefitsiendi täpsustamine erinevatele seadmetele on üks osa normeerimissüsteemi parendamisest ettevõttes, mistõttu tegi autor ettepaneku edaspidi uurida laialdasemalt eksperimentaal- ja õmblusliinide tööoperatsioonide aegu ning luua ja võtta kasutusele töötajate jõudlustabel. Lisaks tuleb täpsustada pool-automaatide abiajakoefitsienti lisavaatluste näol ja uurida kattemasinate tööpäevajaotust, kuna uuritud perioodil ei olnud vastvad seadmed piisavalt tööga koormatud. Lisaks tegi autor ettepaneku rohkem tähelepanu pöörata taastusaja sihipärasele kasutamisele ja töövõimlemise olulisusele. Lõputöö valmis koostöös Nurme Production OÜ-ga. Autor tänab Nurme Production OÜ tootmisjuhti ja ühtlasi ka selle lõputöö ühte juhendajatest Kristi Sildet võimaluse eest teostada ja läbi viia uuringuid ning tänab ettevõtte tehnolooge ja töötajaid koostöö eest. Ühtlasi tänab autor põhjaliku juhendamise eest koolipoolset juhendajat Merje Beilmanni.

The aim of the thesis was to develop a system of assistance times for Nurme Production OÜ. This thesis resulted from the desire of the company Nurme Production OÜ to improve the standardization system. The company used an equivalent coefficient of assistance time in the standardization process, which did not allow the development of precise standard times. Part I of the thesis gave an overview of the company, the company's production, its structure and work organization. In Part II of the thesis, the author focused on the preparation of the research, the description of the conduct and the analysis of the observation results. In the course of the preparations, the author mapped the sewing machinery in the company and classified it into different research groups: single needle lock stitch, single needle lockstitch with edge cutter, overlock, taping machines, pressing machines, semi-automatic machines and flatlock machines. The author collected data while observing workers use of time which she recorded on the observation sheets and therefore calculated the duration, coefficient and analyzed the results. Daily observings were taken in the period 9.02.2021 - 30.04.2021, where 24 employees were observed during 23 workdays which resulted in 50 observations altogether. The author of this research observed 15 times single-needle lock stitch, 7 times overlock, 10 times taping, 8 times pressing, 6 times single-needle lock stitch machines with edge cutter and 4 times semi-automatic machines. The observation stage included a 5-week period during which it was not possible to perform daily observations due to the spread of the coronavirus in production. In Part III, the author focused on the conclusions and suggestions of the thesis. As a result of the calculations and analysis, the average result of the coefficient of the assistance time was found for the following machines: taping machine 1.10, single needle lockstitch and semi-automatic machines 1.11, and pressing and overlock machines 1.12. The coefficient of the assistance time for different machines is a small part of improving the standardization system, which is why the author proposed to study standard times of experimental and sewing lines in more detail and to create a workers rating factor table. In addition, it is necessary to specify the assistance time coefficient of the semi-automatic machines in the form of additional observations and also to research flatlock machines, as the corresponding machines were not in use during the studied period. In addition, the author suggested paying more attention to the purposeful use of recovery time and the importance of physical exercise. The thesis was completed in cooperation with Nurme Production OÜ. The author acknowledges Kristi Silde, the production manager of Nurme Production OÜ, for the opportunity to conduct research, and thanks the company's technologists and employees for their cooperation. The author also acknowledges the supervisor of this thesis, Merje Beilmann, for the thorough guidance.