Abiaja väljatöötamine väikeseeria tootmise jaoks

Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli leida sobiv abiaja koefitsient väikeseeria tootmisele, mis katab õmblejate vajadusi isiklikeks tegevusteks ning tööst taastumiseks ja tööga seotud vältimatuteks tegevusteks, seal hulgas ka masina seadistamine. Masina seadistamise tabel on soovitatav ära jätta kompenseerides selleks kuluva aja abiaja koefitsiendis sisalduva ajaga. Lõputööl on suur praktiline osa, kuna viiakse läbi päevavaatluse uuringud õmblejatega, analüüsitakse saadud tulemusi, mille tulemusel töötatakse välja uus abiaja koefitsient. Lõputöö põhjal võib järeldada, et sobivaim abiaja koefitsient on 1.14, mis kompenseeriks taastusaja ja individuaalse abiaja ning tööks vajalikud tegevused, sealhulgas masina reguleerimise, mida ei peaks enam vastavasse tabelisse märkima. Uut abiaega tuleb katsetada tootmises ja vaadata, kas õmblejad hakkavad püsima ettenähtud normides. Uut abiaja koefitsienti võib kasutada uute toodete standardaegade väljatöötamisel, kuniks standardajad on esialgsed ja vajavad kohandamist. Hiljem, abiaja koefitsiendi sobivusel, võib antud koefitsiendi võtta täielikult kasutusele tootmises. Juhul kui uue koefitsiendiga ei püsi õmblejad jätkuvalt ettenähtud normides tuleb uuesti viia läbi tööuuringud ja vaadata üle operatsiooniajad. Tootmises tuleb üle vaadata taastusaja kestvus ja selle kuulumine tööaja alla. Ühe praeguse taastusaja pausi võib arvata tööaja hulka ja soovitavalt tuleks võib õmblejatele korraldada iga päev viis minutit võimlemist, et ennetada kutsehaigusi ja soodustada õmblejate liikumist tööpäeva jooksul. Vastavalt seadusele peab taastusaeg olema arvestatud tööaja sisse. Seega tuleb tööpäeva pikkust arvestada 480 minutit mitte 440 minutit. Tootlikkuse suurendamiseks on vajalik uurida õmblejate töövõtteid ja pakikäsitlust. Uurida milliseid töövõtteid kasutavad kiiremad õmblejad ja milliseid aeglasemad õmblejad ning tehnoloogil tuleks katsetada, millised on parimad töövõtted ning neid õpetada aeglasematele õmblejatele. Õmblejatel läheb aega uute võtetega harjumiseks, seetõttu võib hiljem üle normeerida õmblejad ja vaadata, kas paremad töövõtted soodustavad aeglasemate õmblejate jõudluse kasvu. Pakikäsitluse all võib uurida kodutekstiili pakkide käsitlemist ja abilaudade suurust, kuna suured detailid kipuvad laua pealt alla kukkuma ja õmblejal kulub lisaaeg nende üles tõstmiseks. Pesu detailipakkide käsitlemises võib uurida nende komplekteerimist, et kuluks vähem aega pisidetailide asetamisele lauale ning suuruste kaupa jagunemisel. Tootmist tuleks planeerida selliselt, et õmblejad ei peaks tihti vahetama masinaid, kuna masinavahetusele ja harjumisele kulub aega. Soovitatav on planeerida tootmist selliselt, et õmblejad töötaksid võimalikult pika aja ühe masina peal.

The Development of Time Allowances for Small Series Production thesis is to find a suitable time allowance for small seires production, which would cover the needs of seamstresses for personal activities and to recover from work and work related actions including setting up the machine. The thesis has a great practical part, as the seamstresses are carried out by a daily surveys and then their analysis. The second chapter describes what is the time allowance and why is it necessary, which time allowance is currently in use in the company, which labor method is used and what parts of actions of the seamstresses activities divided into. The time allowance is an extra time to be added to the operating time to compensate the recovery time, individual activities and activities needed for work. This is necessary for the technologist to determine the correct operating time and correctly plan production. Currently, the time allowance is 1.04, while adjusting machine the seamstress marks the time to the corresponding table and the recovery time is not a part of working time. The time studies method is used for research, they are made for seamstresses, where all their activities are stated within the full working day accurate by the minute and later each activities will be classified. Activities are distributed to normable and non-normable activities. Normable activities are: stage time, preparatory time, day constant and recovery time. Non-normable activities are: pause- and alarm time. For time studies it is necessary to prepare a table and to determine a sample to whom will be examined. All seamstresses working full time were observed. After time study research the author classified the seamstresses activities and marked them to the corresponding table. The analysis description part is described, in which seamstresses' activities are used to find the time allowance which describes what formulas are used to find the needed time for allowance. Working under the work belonging to the stage and the preparatory time, the day's constant and recovery time, pause and alarm time falls under the non-working activities. The analysis part are the ring diagram and explanations are made on the basis of the duration of each seamstresses' working time are outlined and the calculations of the chart are indicated. Finally, the average value calculated from the time allowance of all seamstresses are calculated, which will be needed for the time allowance. After counting the analysis calculations, with a highlighted proposals for adapting the time allowance. In additions all seamstresses time study tables are given. Based on the thesis, it can be concluded that the most appropriate time allowance is 1.14 to compensate the recovery time and a time for individual activities and activities that are necessary for the operation, including the regulation of the machine and should no longer be mentioned in the appropriate table.