Jätkusuutliku rõivatarbimise teadlikkuse tõstmine Eesti põhikoolides programmi "Säästev vs saastav mood" abil

Töö koostamisel on tutvutud Eesti haridussüsteemiga ja uuritava teema käsitlemisega. Uuringu kaudu on selgitatud välja, milliseid teemasid on käsitletud seoses rõivavaldkonna ning tekstiili ringmajanduse ja jäätmekäitlusega. Olukord haridussüsteemis on andnud kinnitust, et Eesti põhikoolides on vajalik parendada rõiva ja tekstiili kohast haridust. Ehkki haridussüsteemis on käsitletud rõivavaldkonna ning tekstiili ringmajanduse jäätmekäitluse teemasid juba viimased kaheksa aastat, ei ole antud teemadest räägitud kõikides põhikoolides ning need ei moodusta kogu haridussüsteemist suurt osa. Töös on põhjalikult uuritud tekstiilitööstuse probleeme ja jätkusuutlikku rõivatarbimist Eestis, kuna teemad olid sisend õpilaste küsimustikkude koostamisel. Lisaks on kaardistatud Eestis keskkonnahariduse õppeprogramme vedavad organisatsioonid eesmärgiga luua programm “Säästev vs saastav mood”. On selgunud, et rõivavaldkonna ning tekstiili ringmajanduse ja jäätmekäitlusega seotud teemad on MTÜ Mondo, Rohelise kooli, Eesti Keskkonnahariduse Ühingu ja Alutaguse matkaklubi programmides. MTÜ Mondo on koostanud põhjaliku juhendamaterjali tekstiilist ning toonud välja kolm filmi, mis räägivad moetööstuse probleemidest. Rohelise kooli programmil enda koostatud materjale ei olnud, õpetajatel tuleb valida ise 12 teemat, mida kolme aasta jooksul käsitleda. E-kirja vestluses Rohelise kooli programmi Eesti kordinaatori Eva Kirsipuu-Vadiga selgus, et ta arvab, et õpetajad on rõivavaldkonna teemadel rääkinud, kuid et seda kinnitada, tuleb see autoritel ise välja selgitada. Eesti Keskkonnnahariduse Ühingu veebilehel oli üks rõivaste ja tektiili teemat käsitlev materjal ning Alutaguse matkaklubi oli koostanud kaks tasulist 4-6 tunnilist õppeprogrammi, kus räägitakse, kui kurnav on tekstiilitööstus. Õppematerjale kasutanud koolide nimekiri oli MTÜ Mondol ja Rohelise koolil, kellel puudusid aga ülevaated millistes koolides nendest on käsitletud rõivavaldkonna teemasid. Programmis osalenud õpetajatele koostati küsimustikud, kuid vastamisaktiivsus õpetajate seas oli madal. Küsitlustest saadud andmetest selgus, et enamus vastajatest on viinud läbi tundi, mis on seotud rõivavaldkonna ning tekstiili ringmajanduse ja jäätmekäitlusega ning peamiselt käsitleti taaskasutuse teemat. Töö eesmärgi täitmiseks olid autorid seadnud valimi 10% Eesti iga maakonna põhikoolidest ja seetõttu võeti e-kirjade teel ühendust ka MTÜ Mondo ja Rohelise kooli programmi väliste 5-9. klasside õpetajatega. Kahjuks oli ka nende õpetajate vastamisaktiivsus madal. Pärast korduvalt saadetud e-kirju, saadi kokku 10% valim 10-s maakonnas. Need pedagoogid, kes e-kirjale vastasid, pidasid uuritavat teemat väga oluliseks, selgus, et suur hulk õpetajatest on viinud läbi tundi rõivavaldkonna teemadel. Peamiseks teemaks, mida tundides on käsitletud, osutus taaskasutus, mida on selgitatud nii teoreetiliselt, kui viidud ka praktikasse. Rõiva- ja moetööstusega seotud probleeme ega jätkusuutlikku moodi väga paljud õpetajad puudutanud ei olnud. Õpilaste küsitlused on läbi viidud kahes osas, kus arvesse on võetud seda, kas õpilastele on tundi läbi viidud seoses rõivavaldkonna ningi tekstiiliringmajanduse ja jäätmekäitluse teemadel või mitte. Õpilaste küsitlustes osales 590 vastajat ja soovitud 10% valim on kokku saadud viies maakonnas. Seega on olnud õpilaste aktiivsus veelgi madalam kui õpetajatel. Õpilaste vastustest, kellel on tunde läbi viidud sesos rõivavaldkonna ningi tekstiili ringmajanduse ja jäätmekäitluse teemadel, selgus, et neile on senised tunnid meeldinud, kuid sisu oleks vaja huvitavamaks ja mitmekülgsemaks muuta. Õpilastelt, kellele tundi läbi viidud ei oldud, uuriti, kas nad sooviksid olla jätkusuutlikud tarbijad ning sealt tuli välja selge huvi antud teema vastu. Töö käigus selgitati välja ka õpilaste teadlikkus rõiva- ja moetööstuse teemade kohta ning jõuti järeldusele, et see on madal. Ka paljud õpilased, kellele rõivaste teemadel oli tundi läbi viidud, ei osanud küsimustele vastata. Uuringust selgus, et kõige laiemad on õpilaste teadmised taaskasutusest, seda ilmselt seetõttu, et antud teema on hetkel koolides peaaegu ainus, millest räägitakse. Samuti on see teema ka Eesti riigis selles valdkonnas kõige kajastatum. Siit võib järeldada, et kui käsitleda kooli programmis ka teisi rõivavaldkonna teemasid, siis tõenäoliselt kasvaks teadlikkus ka nendest ja õpilased suudaksid seda valdkonda laiemalt näha, kui ainult rõivaste taaskasutus. Kui õpilased ei tea probleeme moetööstuse kohta ning informatsiooni jätkusuutlikkust moest, siis ei näe nad ka põhjuseid miks oma seniseid tarbimisharjumusi muuta. Õpetajad on seni ilmselt rääkinud õpilastele ainult taaskasutusest, kuna vajalikud õppematerjalid ja videod valdkonna teemadel üleüldiselt puuduvad. Hetkel käsitlevad seda teemat tundides peamiselt käsitööõpetajad ja nendel on taaskasutuse teemat oma tundidesse kõige lihtsam põimida. Ainus küsimus, kust tuli välja selge erinevus õpilaste teadlikkusest, oli moetööstuse probleemide väljatoomine. Ehkki mõlemas küsimustikus ei osanud enamus vastajatest neid nimetada, teadsid siiski paremini neid õpilased, kellele oli tundi läbi viidud, mis näitab, et haridusest on siiski kasu olnud ja teemat oleks vaja koolis käsitleda, aga süvendatumalt. Koostatud on programm “Säästev vs saastav mood”, kus lisaks taaskasutuse teemadele on käsitletud ka rõiva- ja tekstiilitööstusega seotud probleeme ning jätkusuutlikkust. Selle abil on põhikooliastme õpetajatel võimalus ka teisi teemasid õpilastele edasi anda ning materjalid on lihtsasti üheskoos leitavad ja need vastavad õpetajate ning õpilaste soovidele. Küsitluse tulemustest selgus, et õpilaste kõige soovitumad tegevused on videote ja filmide ning slaidide vaatamine, arutelude läbiviimine ja mängimine. Samuti on neil suur huvi külalisõpetajate ja väljasõitude vastu. Õpetajad vajaksid tunni paremaks läbiviimiseks õppematerjale, filme ning slaide. Tulemustele põhinevalt on lisatud programmi “Säästev vs saastav mood” nii autorite enda kui MTÜ Mondo, Fashion Revolution'i ja Eesti Keskkonnahariduse Ühingu leheküljelt leitud materjale, mille hulgas on soovitud õppefilmid, arutelud, mängud, slaidid ning ülesanded. Pakutud on erinevaid väljasõidu võimalusi ning külalisõpetajaid. Õppetööks koostatud programmi “Säästev vs saastav mood” abil on põhikooli õpetajatel võimalik tõsta õpilaste teadlikkust lisaks taaskasutusele ka jätkusuutlikkust moest ning probleemidest moetööstuses. Koostatud lõputöö koos õppematerjalidega on leitav Tallinna Tehnikakõrgkooli repositooriumis. Kuigi 10% valimit Eesti iga maakonna põhikoolide vastajatest ei saavutatud, kujunesid selgelt välja populaarsemad vastused õpetajate ja õpilaste küsimustikkudest. Sellega võib lugeda töö eesmärgi täidetuks ning julgeme väita, et haridus on alus tarbimisharjumuste muutmiseks ja teadlikkuse tõstmiseks.

In compiling the study, the Estonian education system and addressing the topic under study. The study has identified issues that have been addressed in relation to the circular economy and waste management in the clothing industry and textile sector. The situation in the education system has confirmed that it is necessary to improve education on clothing and textiles in Estonian middle schools. Although the circular economy and waste management in the clothing and textile sector have been addressed in the education system for the last eight years, knowledge of the topic has not reached all middle schools and does not form a large number of the whole education system. The problems of the textile industry and sustainable clothing consumption in Estonia have been thoroughly studied, as these topics were used as input in compiling the students' questionnaires. Also organizations running environmental education study programs in Estonia have been mapped with the aim of creating a program “Sustainable vs fast fashion”. It has been found that the topics related to the circular economy and waste management in the clothing industry and textile sector are in the programs of NGO Mondo, Roheline kool, Estonian Environmental Education Association and Alutaguse Matkaklubi. NGO Mondo has a instructional material on textiles and three films that talk about the problems of the fashion industry. Roheline kool did not have its own materials, teachers have to choose 12 topics to address within three years. Eva Kirsipuu-Vadi, who is the Estonian coordinator of the program, thought that the teachers had talked about the field of clothing, but in order to confirm it, the authors have to find it out for themselves. The website of the Estonian Environmental Education Association had one material about clothing and textiles and Alutaguse Matkaklubi had compiled two 4-6 hour study programs that talk about the problems of the textile industry. The list of schools that used the study materials was held by NGO Mondo and Roheline kool, who did not have overviews of schools where issues relating to the clothing industry have been addressed. Questionnaires were prepared for teachers participating in the program, but the response rate among teachers was low. The data obtained from the questionnaires showed that the majority of the respondents have conducted lessons relating to the circular economy and waste management in the clothing industry and textile sector. Based on the information received, the lesson focused mainly on the topic of recycling. In order to fulfill the aim of the study, the authors selected a sample of 10% of middle schools in each county of Estonia, and therefore teachers of 5-9 grade from outside the NGO Mondo and Roheline kool programs were also contacted by e-mail. Unfortunately, the response rate of these teachers was also low. After repeatedly sent e-mails, a total of 10% of the sample was met in 10 counties. The e-mails from the responding teachers considered the research topic to be very important and show that that a large number of teachers conducted lessons about the clothing industry. The main topic covered in the lessons was recycling, which has been explained both in theory and in practice. Problems related to the clothing and fashion industry and sustainable fashion were not particularly addressed by teachers. The student questionnaires have been conducted in two parts, taking into account whether or not students have been taught lessons in the field of the circular economy and waste management in the clothing industry and textile sector. 590 respondents participated in the student surveys and the desired 10% sample has been obtained in a total of five counties. Thus, the activity of students has been even lower than that of teachers. The answers of the students, who have participated in lessons about clothing and textile sector’s circular economy and waste management, revealed that they have liked the lessons so far, but the content should be made more interesting and versatile. Students, who had not participated in the lessons, were asked if they would like to be sustainable consumers and they showed a clear interest in the topic. In the course of the study the students' awareness of the topics of the clothing and fashion industry was also clarified, and it was concluded that it is low. Many students who had been given lessons on clothing were also unable to answer the questions. The study found that students' knowledge of recycling is the broadest, probably because this topic is currently almost the only thing being talked about in schools. It is also the most talked about topic in this field when it comes to Estonia. It can be concluded that if other topics in the field of clothing are included in the school program, awareness of them is likely to increase and students would be able to see this field more widely than just the recycling of clothing. If students do not know the problems of the fashion industry and information about sustainable fashion, then they will not be able to see the reasons why they should change their current consumption habits. So far, teachers have probably only told students about recycling, as the necessary teaching materials and videos on topics in the field are generally lacking. Currently, the subject is mainly covered by craft teachers in their lessons, and it is easiest for them to incorporate the topic of recycling into their lessons. The only question that revealed a clear difference in student awareness was pointing out the problems in the fashion industry. Although the majority of respondents in both questionnaires could not name them, the students who had participated in the lesson were better acquainted with the issues, which shows that education has been useful and that the topic should be addressed in school, but in more depth. The “Sustainable vs fast fashion” program has been drawn up, which, in addition to recycling issues, also addresses issues related to the clothing and textile industry and sustainability. It allows middle school teachers to pass on other topics to students, and the materials are all together, thus easy to find and meet the needs of teachers and students. The results of the survey revealed that the most popular activities for students are watching videos, films and slides, conducting discussions and playing games. They are also very interested in visiting teachers and field trips. Teachers would need teaching materials, films and slides to conduct the lesson better. Based on the results, materials compiled by the authors themselves, as well as NGO Mondo, Fashion Revolution and the Estonian Environmental Education Association have been added to the program “Sustainable vs fast fashion”, including the desired educational films, discussions, games, slides and tasks. Various options of field trips and visiting teachers are offered. With the help of the “Sustainable vs fast fashion” program, teachers can raise students' awareness not only of recycling but also of sustainability in fashion and the problems in the fashion industry. Although the sample of 10% of the respondents from middle schools in each county of Estonia was not reached, the most popular answers from teachers' and students' questionnaires clearly emerged. Hereby, the aim of the study can be considered fulfilled, and we dare say that education is the basis for changing consumption habits and raising awareness.