Kergliiklejatele ohutuse tagamise meetmete analüüs Tallinna tänavatel

Pidev arendus on muutmas Tallinna kergliiklejatele sõbralikuks. Rohkem on hakatud tähelepanu pöörama kergliikluse edendamisele ning ühistranspordi kasutusvõimaluste suurendamisele. Tänavate renoveerimisel ja ehitamisel pannakse lõpptulemuse suurem rõhk liiklemise võimaluste parendamisele kergliiklejatele, tähtsamad asukohad linnas ja linna ümbruses ühendatakse omavahel kergliiklusteedega. Ehitatakse uusi kergliiklusteid, mis võimaldavad kiiremini liikuda erinevate linnaosade vahel. Kuigi leidub veel kohtasid, kus on vaja pöörata tähelepanu kergliiklejate heaolule – mõelda läbi tänavavõrgustik, ehitada uus tee või renoveerida olemasolev. Üldisemas pildis võib öelda, et Tallinn on muutumas kergliiklejatele sõbralikuks. Rohelisele eluviisile rõhku pannes üritatakse populariseerida kergliiklust ja ühistranspordi kasutamist. Uute kergliiklusteede ehitamine ning olemasolevate renoveerimine meelitab inimesi kasutama alternatiivseid liikumisvõimalusi. Piisavalt laiad kergliiklusteed hoiavad jalgratturid autoteelt eemal ning see annab piisavalt ruumi liikumiseks kõikidele kergliiklejatele. Et vähendada autode kasutamist linnades, on linna piiridel „pargi ja reisi“ parklad, kus autojuhid saavad oma masina jätta ning jätkata liiklemist temale meelepärase vahendiga. Ühistranspordi eelistamiseks on loodud uusi bussiliine, mis ühendavad erinevaid linnaosasid, vajamata selleks ümber istumist. Lõputöö autor märkas, et põhilisteks probleemideks Tallinnas on autostumine, talihooldus kergliiklusteedel ja kergliiklejatega arvestamine liikluses. Autostumine mõjutab üldist liiklust, parkimist ja kergliiklust. Linnapildi parendamiseks on vaja leida lahendusi, et tänavatel ja majade ümbruses pargiks vähem autosid või oleks neil piisavalt parkimiskohti, et inimesed ei peaks vajalikuks parkida näiteks kõnniteel. Lahenduse leidmine sellele probleemile peaks olema Tallinna Linnaplaneerimise Ameti üheks eesmärgiks. Samuti on vaja mainida probleemset teede hooldust ja seda eriti talvisel ajal. Vallide lükkamine kergliiklusteedele või nende hooldamata jätmine võib tekitada kergliiklejatele vajaduse liikuda sõiduteel. Linnas sõiduteel liikuv inimene võib aga ohtu seada enda ja teiste elu. Igapäevaselt vajab suuremat kontrolli liikluses toimuv. Autoliikluses ei ole kiiruse ületamine, alkoholi- ja narkojoobe kontrollimine ainsad asjad, mis vajavad kontrollimist ja karistamist. Reguleerimata ülekäiguradadel teeb kergliiklejatele muret ohutu tee ületamine. Suuremat tähelepanu on vaja pöörata autojuhtide käitumisele ülekäiguradade juures. Olles analüüsinud Tallinna tänavatel toimunud kergliiklust, teeb lõputöö autor järelduse, et olukord kergliikuses on hakanud muutuma paremuse poole. Uute teede ehitamine ning vanade korrastamine on pidevalt töös. Ohutu liiklemise tagamiseks on võetud kasutusele erinevaid meetmeid, aga kõige kindlam saab olla siis, kui alustada liikluskasvatusega varakult. Lastele tuleb selgeks teha liiklusreeglid ning õpetada enda ohutuse tagamise meetmeid. Täiskasvanutel tuleb õppida austama ja akepteerima enda ümber toimuvat. Alati tuleb meeles pidada, et ohutus algab liiklejast ning kindel saad olla ainult enda käitumises liikluses.

Streets of Tallinn are in constant developmenet. Over the time more attention is paid to the safety for pedestrians and cyclists. And the main goal is to give people reason to use cycle and pedestrian pathways rather than driving their cars in Tallinn. Using public or alternative trasportation is environmentally friendly and helps to improve the overall health of the population. There are guidlines for urban streets which are indicative and mandatory for planning streets. The aim of the thesis is to observe the conditions of the streets through the eyes of pedestrian. Also to observe existing pedestrains and cyclist traffic and assess the implementation of safety measures. Analysing dangerous situations in traffic gives ideas for what could be solutions to them. Taking care of the pedestrians and cyclist is not just their job. All road users must do the work to ensure the safety in traffic. If the people don’t want to do the work, the police must intervene. To ensure access to the knowledge of traffic rules, there are classes and course. Safety is taught in schools from early ages. Chapter three is fully dedicated to the porblematic situations in the Lasnamäe district. The author of the thesis have mentioned few possibilities for solving the problems which pedestrians and cyclist meet. Mentioned are raod maintenance, bridges, viaducts and tunnels. To gain the knowledge the author walked the streets, did the research on the webpage for Transportation Administration, Tallinn City administration, looked into studient works and talked with other pedestrians. In conclusion over the years the streets of Tallinn have changed for the better. And it still does. There are few problems that do need solving, but overall it is har to complain. New cycle and pedestrian pathways are built and renovated every year and all this makes it easier to leave your car behind and walk or use bicycle.