Jalgrattaga liiklemine Tallinnas ja selle arenguvõimalused

Lõputöö analüüsis olemasolevat Tallinna jalgratta taristus, sh teed, hoiustamine, turvalisus ja varguste statistikat. Töö peamiseks probleemiks oli Tallinna puudulik jalgratta taristu - linnaelanikud ei saa turvaliselt ja mugavalt jalgrattaga liigelda ning tänu sellele on autostumine jõudsalt kasvutrendis. Lõputöö eesmärgiks oli uurida tallinlastelt nende ratta kasutamise harjumuste kohta ning pakkuda välja lahendusi olukorra paremaks muutmiseks. Linnaplaneerimine on keeruline ja mahukas töö, mis tuleb aegamööda. Praeguse tagasihoidliku rattataristu tõttu on valdavalt Tallinna kodanikud valinud liikumisviisiks auto. Ent kahjuks selline suund pole jätkusuutlik, sest linnaruum on limiteeritud ning linnaelanike arv järjest kasvamas. Euroopa linnade eeskujul saame muuta Tallinna elanike- ja loodussõbralikumaks. Praktilise osa küsitluses selgus, et 77% küsimustikule vastanutest ei tunne ennast jalgrattaga sõites turvaliselt, küll aga on 46% vastanutest nõus Tallinnas jalgrattaga sõitma 10+ kilomeetrit. 75% küsitlusele vastanutest oleksid nõus loobuma oma praegusest liikumisviisist ning eelistama jalgratast, kui turvaline ja mugav rattataristu oleks loodud. Talvistel oludel eelistas 64% vastanutest jalgratast mitte kasutada, kuid siinkohal saab põhjuseks tuua talihoolde probleemid. Lõputöö autori ettepanekul rajada Tehnika tänava ja olemasoleva raudtee vahelisele haljasalale rattatee, mis saaks alguse Järvevanalt olemasolevalt jalg- ja rattateelt, mis ühendaks Ülemiste keskuse, ning suunduks üle Endla tänava ja Paldiski maantee Toompuiesteeni. Ühtlasi ühendaks Tehnika tänava rattatee ka Telliskivi tänavaga. Tehnika tänava rattatee põhimagistraalilt saab luua mitmeid ühendusi, näiteks Veerenni arendatavasse rajooni ning Siselinna kalmistu kõrvalt Liivalaia tänavani. Lisaks Tehnika tänava rattateele saab sarnaselt olemasoleva raudtee kõrvalt Järve keskuse ja Nõmme suunas rajada rattatee, mis ühendaks Nõmmet Põhja-Tallinna ja Balti jaamaga. Ühe võimalusena rajada rattateid kesklinna piirkonda, on muuta üks sõiduradadest kahesuunaliseks rattateeks. Sellist lahendust pooldas küsimustiku tulemustest 54% vastanutest. Paraku nõuaks selline meetod põhjalikku analüüsi kogu Tallinna linna teedevõrgustikule. Sõiduradade muutmine rattateedeks tuleks lahendada süsteemselt luues töötava võrgustiku, mitte alustada tänavapõhiselt. Eelpool loetletud ettepanekute põhjal muutuks Tallinnas rattateede võrgustik märgatavalt ning luues võimaluse sõita jalgrattaga turvaliselt mitmete linnaosade vahel. Kindlasti paraneks laste liikumisharjumus mõningasel määral, olles seeläbi tervemad. Kahjuks ei piirne Tallinna rattavõrgustiku probleemid ainult rattateede puudumisel ja nende mitte eraldamisel, vaid samaväärselt on probleemiks ka jalgratta hoiustamine. Enamikel tallinlastel, eriti magalarajoonides, pole jalgratast kusagil turvaliselt ja mugavalt hoida. Selleks tuleks luua ratastele parkimismajad, mida on mugav kasutada ning sarnaselt luua parkimisvõimalused ka poodide ja paljude teiste asutuste juurde.

The following thesis Bicycle Traffic in Tallinn and its Development Opportunities analyzed the existing bicycle infrastructure in Tallinn, including roads, storaging, security and theft statistics. The main problem of the thesis is the incomplete bicycle infrastructure in Tallinn - the city residents cannot ride the bicycle safely and comfortably, and due to that, car use is on the rise. The aim of the thesis was to find out from the citizens of Tallinn about their cycling habits and to suggest solutions to improve the current situation. Urban planning is a complex and voluminous job that will take time to develop. Due to the current modest bicycle infrastructure, most of the citizens of Tallinn have chosen a car as their primary mode of transportation. Unfortunately however, this trend is unsustainable, as urban space is limited and the number of urban residents is growing. Following the example of other European cities, we can make Tallinn more residential and environmentally friendly. For practical research a survey was conducted that revealed that 77% of the respondents do not feel safe riding a bicycle, but 46% of the respondents agree to ride a bicycle for 10+ kilometers in Tallinn. 75% of the respondents would agree to renounce their current mode of transport and prefer a bicycle if a safe and comfortable cycling infrastructure is in place. In winter, 64% of the respondents preferred not to use a bicycle, but this can be ascribed to inadequate road maintenance in the winter months. At the suggestion of the author of the thesis a bicycle path should be built on the green area between Tehnika Street and the existing railway, starting from the existing pedestrian and bicycle path from Järvevana, connecting Ülemiste Center, and crossing Endla Street and Paldiski Road up to Toompuiestee. Also, the cycle path of Tehnika Street would connect with Telliskivi Street. From the main highway of the Tehnika Street cycle path, several connections can be made, for example to the district being developed in Veerenni and to Liivalaia Street next to Siselinna Cemetery. In addition to the cycle path on Tehnika Street, similarly next to the existing railway, a cycle path can be built in the direction of Järve center and Nõmme, which would connect Nõmme with North Tallinn and the Baltic station. One way to build bike lanes in the city center is to turn one of the car lanes into a two-way bike path. 54% of the respondents were in favor of such a solution. Unfortunately, such a method would require a thorough analysis of the entire Tallinn city road network. The conversion of car lanes into cycle paths should be addressed by systematically creating a working network, not by starting on a street basis. Based on the proposals listed above, the cycle path network in Tallinn would change significantly and create an opportunity to ride a bicycle safely between several districts. Certainly, children's exercise habits would improve to some extent, thus being healthier. Unfortunately, the problems of the Tallinn bicycle network are not limited to the lack of bicycle paths and their separation, but also to the storing of bicycles. Most residents, especially the ones living in primarily residential areas, have nowhere to store their bicycles safely and comfortably. Parking garages that are convenient to use should be created for bicycles, and similarly, parking facilities should be created for shops and many other institutions.