Veesisalduse mõju hüdrauliliselt seotud segudele

Laadimine ...
Pisipilt

Kuupäev

Väljaande pealkiri

Väljaande ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Tallinna Tehnikakõrgkool

Kokkuvõte

Antud lõputöös uuriti veesisalduse mõju hüdrauliliselt seotud segude omadustele. Katsete teostamiseks vajaminevad täitematerjalid toodi kohale Väo karjäärist ning Tallinna Tehnikakõrgkooli teedelaborist. Täitematerjalide kvarteerimine, segude valmistamine, silindrikujuliste katsekehade valmistamine ning katsekehade survetugevuse testimine toimus Tallinna Tehnikakõrgkooli laboratooriumis. Katsetati kolme erinevat täitematerjali: killustiksegu, pestud paekivisõelmeid ning kvartsliiva. Iga täitematerjaliga valmistati katsekehad kolme erineva niiskusesisalduse juures. Killustiksegust ning kvartsliivast valmistatud segudes kasutati sideainena tsementi (Weber CEM I 42,5N) ning pestud paekivisõelmetest valmistatud segudes kasutati sideainena CFB tuhka. Killustiksegust katsekehad valmistati 7.5%, 10.5% ning 12% veesisalduse juures ning sideaine kogus oli igas katsekehas 3.5%. Pestud paekivisõelmetest katsekehad valmistati 9%, 12% ning 15% veesisalduste juures ning sideaine kogus oli igas katsekehas 8%. Kvartsliivast katsekehad valmistati 10%, 13% ning 15% veesisalduste juures ning sideaine kogus igas katsekehas oli 3.5%. Katsekehad valmistati kasutades Proctor-teimi metoodikat ning hoiustati 7 ja 28 päeva. Katsekehade survetugevus mõõdeti hüdraulilise pressiga. Kokku katsetati 81 erineva katsekeha survetugevust. Antud lõputöö tulemustes oli hästi näha seos veesisalduse ja survetugevuse vahel. Mida kõrgemaks läks katsekehade veesisaldus, seda väiksemaks muutus katsekeha survetugevus. Kuigi antud lõputöö tulemused täitsid ootusi, siis saaks antud teemal veel täiendavaid uuringuid teha, näiteks lisades segusse kahte erinevat sideainet ja siis vaadates kuidas veesisalduse muutus katsekehade tulemusi mõjutab.


The following thesis The Effect of Water Content on Hydraulically Bound Mixtures focuses on water content and its effects on hydraulically bound mixtures. The aggregates used in the tests were brought in from Väo quarry and from Tallinn University of Applied Science’s road laboratory. The quartering of the aggregate, making of the mixtures, making of cylinder-shaped test pieces and testing the compression strength all took place in Tallinn University of Applied Sciences’s laboratory. Three different aggregates were used: Crushed stone mixture, limestone screenings and quartz sand. Test pieces were made at three different water contents with every aggregate. In mixtures made with crushed stone mixture and quartz sand, cement (weber CEM I 42,5N) was used as a binder and in mixtures made with limestone screenings, CFB ash was used as a binder. Test pieces made using crushed stone mixture were made at 7.5%, 10.5% and 12% water content and the percentage of binder in every test piece was 3.5%. Test pieces made using limestone screenings were made at 9%, 12% and 15% water content and the percentage of binder in every test piece was 8%. Test pieces made using quartz sand were made at 10%, 13% and 15% water content and the percentage of binder was 3.5%. The test pieces were made using Proctor methodology and were deposited for 7 and 28 days. The compressive strengths were measured used a hydraulical press. Altogether 81 test pieces were tested for their compressive strengths. In this thesis the relationship between water content and compressive strenght was well visible. The higher the water content in the test piece got the lower the compressive strenght of the test piece was. Even though the results of this thesis met the expectations, there could still be additional studys made on this topic. For example one could add two different binders in the mixture and then see the effect of the change of water content on test pieces.

Kirjeldus

Viide

Toetusavaldus

Läbivaatamine

Täiendatud järgneva poolt:

Viidatud järgneva poolt: