Reisijate keelatud ja ohtlike ainete käitlemine mahajäämise korral Tallinna Lennujaama reisiterminali näitel

Abstract

Lõputöö andis teoreetilise lühiülevaate ohtlikest ja keelatud ainetest, mida võib leida reisijatelt, käsipagasist ja registreeritud pagasist. Autor tõi välja reisija ja operaatori kohustused ohtlike ja keelatud ainetega reisimiseks ja teenindamiseks ning lisaks loendi enim peidetud ohtlikest ja keelatud ainetest. Teoreetilistes alustes käsitleti lennundusseadust, Tallinna lennujaamas järgitavaid rahvusvahelisi standardeid ja sisekorraeeskirju ning üldiseid psühholoogilisi aspekte kirjalike ja suuliste juhiste järgimise kohta. Lõputöö on koostatud kombineeritud juhtumiuurimusstrateegia põhjal, millel põhirõhk on kvantitatiivsetel andmetel ja toetatakse kvalitatiivsete protseduuriliste küsimustega. Uurimuse käigus koguti juhtumipõhist statistikat ja esitati Tallinna lennujaama protseduuriliste tegevuste tuvastamiseks küsimustikud kolmele osapoolele, kes tegelevad reisijatelt või pagasist avastatud ohtlike ja keelatud ainetega. Mahajäänud ohtlike ja keelatud ainete käitlemise vajadusest andis ülevaate autori poolt kogutud juhtumite statistika. Statistika on võetud alates aprill 2021 kuni märts 2023 kõigilt kolmelt osapoolelt. Kokku registreeriti valitud ajavahemiku jooksul GH poolt 463, G4S poolt 5357 ja PPA poolt 101 juhtumit. Registreeritud juhtumite arv tõestab hüpoteesi, kuid avastamata juhtumite arvu on võimatu tuvastada. Kõige rohkem käideldi akudega seotuid esemeid 2021. aasta talvisel ja suvisel perioodil. 2022. aasta suvisel perioodil registreeriti samuti kõige rohkem akudega seotuid esemeid. Alates 2022. aasta talvisest perioodist on enim käideldud e-sigarette, mis on toonud endaga kaasa tulemasinate käitlemise vajaduse vähenemise. Nii akudega seotud esemed kui ka e-sigaretid sisaldavad liitiumakusid. Liitiumaku on autori hinnangul inimeste igapäeva elus kõige kasutatavam ohtliku aine artikkel. Andmeid analüüsides leidis autor, et e-sigaretid koguvad populaarsust. Ühtlasi tulemasinatega seotud juhtumite arv langes. Autor arvab, et tegemist võib olla tubaka tarbimise kultuuri muutumisega tarbijaskonnas, mis võib põhjustada tulevikus e-sigarettidega seotud juhtumite arvu kasvu. Esitatud protseduurilised küsimused GH-le, G4S-le ja PPA-le andsid vastuse, millistel juhtudel kaubad maha jäävad. Esmase julgestuskontrolli teostab G4S, kui avastatakse ohtlikud või keelatud ained, on54 reisijal erinevaid võimalusi edasi tegutsemiseks. Reisijal on võimalik: loobuda täielikult ohtlikust ja keelatud ainest, pakkida ümber registreeritud pagasisse, kui reeglid seda võimaldavad, hoiustada lennujaamas vastavates hoiukappides ja näiteks saata ohtlikud ja keelatud ained saatma tulnud isikutega tagasi. Kui avastatakse tsiviilkäibes keelatud ained, kutsutakse välja PPA, kes tegeleb juhtumipõhiselt edasi reisijaga. Ohtlikud ja keelatud ained jõuavad GH valdusesse, kui reisijaga ei ole saadud välja kutsumisel kontakti. Kõik kaubad, mille omanikega ei saada kontakti, kuuluvad hävitamisele pärast ühte kuud hoiustamist. PPA hävitab vähemalt kord aastas reisijatelt ära võetud keelatuid aineid. The title of the thesis is „Handling of prohibited and hazardous substances in the event of denied boarding at Tallinn Airport passenger terminal“. The topic of the thesis, „Handling of prohibited and hazardous substances in the event of denied boarding at Tallinn Airport passenger terminal“, was chosen based on the current situation at Tallinn Airport, where there is no clear cooperation and visibility in the event of detection of hazardous and prohibited substances found on passengers and/or in baggage. Best of the author's knowledge, no similar research has been carried out in the field of dangerous and prohibited substances in Estonia or in the past. Three parties at Tallinn Airport are involved in the study: • AS Tallinn Airport GH; • AS G4S Eesti; • Police and Border Guard The study examines the companies' procedural actions in detecting and intercepting dangerous and prohibited substances. The paper discusses the collected incident statistics and procedural issues, which prove the need for handling dangerous and prohibited substances at Tallinn Airport. The hypothesis is stated as follows: not knowing the rules does not exempt you from complying with them, but what happens next. The aim of the thesis is to find out what happens to dangerous and prohibited substances found on passengers and/or in baggage when they are left behind at the airport. In order to achieve this goal, the author collected case-based statistics confirming the abandonment of dangerous and prohibited substances at Tallinn Airport. In addition, the work was supported by asking procedural questions to three parties involved in the handling of passengers and their baggage at Tallinn Airport. The thesis is based on a combined case study strategy with a focus on quantitative data supported by qualitative procedural questions. The study collected case-based statistics and administered questionnaires to three parties involved in the identification of procedural actions at Tallinn Airport dealing with dangerous and prohibited substances detected from passengers or baggage.56 The need for the handling of the remaining dangerous and prohibited substances was illustrated by case statistics collected by the author. The statistics are taken from April 2021 to March 2023 from all three parties. A total of 463 cases were recorded by GH, 5357 by G4S and 101 by PPA during the selected period. The number of registered cases proves the hypothesis, but the number of undetected cases is impossible to establish.