Ehitusettevõtete praktikad betoonpõranda jääkniiskuse mõõtmisel enne põrandakatte paigaldamist

Uurimistöö probleemiks oli, et betooni jääkniiskuse mõõtmise läbiviimise tavad ja päriselu praktikad on selle protseduuri olulisuse ning samas soovitusliku iseloomu valguses kirjeldamata. Käesoleva uurimistöö eesmärk oli kaardistada ehitusettevõtete betoonpõranda jääkniiskuse mõõtmise praktikaid ning tuvastada kitsaskohtade olemasolu.

Praktikate kirjeldamiseks kasutati kvalitatiivset uurimismeetodit. Viidi läbi kaheksa semistruktureeritud avatud küsimustega anonüümset intervjuud. Kõik suulised intervjuud lindistati ja transkribeeriti keskmise vastavusega. Suure hulga kvalitatiivsete andmete redutseerimiseks kasutati rühmitamist semantilise sarnasuse alusel ja tähistamist sobivate kategooriatega. Tulemused esitati nii skeemide kui ka kirjelduste ja tsitaatide kujul. Tulemuste tõlgendamisel tehti järeldusi. Lisaks tulemuste ja järelduste esitamisele toodi vastavalt uurimistöö eesmärgile välja võimalikud kitsaskohad. Uuringu andmed on täielikult anonüümsed, et tagada firmade ja osalejate privaatsus ettevõtete maine aspekti valguses.

Praktikate kirjeldamiseks toodi välja betooni jääkniiskuse mõõtmise tähtsamad osapooled, kasutatavad juhendid, mõõtmise korraldajad/läbiviijad ning põhilised läbiviimise viisid, vastutuse jaotus, kasutatavad meetodid koos nende valikukriteeriumidega, mõõtmise umbkaudne ajastus ehitustsüklis, mõõtmise päriselu peamised takistused ja väljakutsed ehitusettevõtete vaatenurgast. Vastuseid ja teoreetilist raamistikku kokku viies kirjeldati üldist teadlikkust betoonpõranda jääkniiskuse mõõtmisest, mõõtmistööde teostamise kvaliteeti ning toodi välja olemasolevate praktikate võimalikud kitsaskohad.

Uuringu peamise järeldusena võib välja tuua, et ehitusettevõtted on enamasti suutelised teostama kvaliteetseid mõõtmisi ja järgima betooni jääkniiskuse mõõtmise head ehitustava. Samas on siiski ruumi protseduuride ühtlustamiseks ja teadlikkuse parandamiseks, näiteks läbi jääkniiskuse piirmäärade ühtlustamise paigaldusjuhendites, infopäevade ja koolituste korraldamise, mõõtmise ehitusgraafikusse planeerimise, kaasaegsetesse mõõtmistehnoloogiatesse investeerimise, mõõtmisel ehitusalaste juhiste ja käsiraamatute parema järgimise.

The research problem was that the customary practices and real-world applications of measuring residual moisture in concrete are undescribed, despite the significance and advisory nature of this procedure. The purpose of this study was to map the practices of construction companies in measuring the residual moisture of concrete floors and to identify existing bottlenecks.

A qualitative research method was used to describe these practices. Eight semi-structured anonymous interviews with open-ended questions were conducted. All verbal interviews were recorded and transcribed with moderate accuracy. To manage the large amount of qualitative data, grouping based on semantic similarity and categorisation with appropriate tags were employed. The results were presented in the form of diagrams, descriptions, and quotations, leading to conclusions. In addition to presenting results and conclusions, potential bottlenecks were highlighted in line with the research objectives. The study data are entirely anonymous to ensure the privacy of the firms and participants in light of company reputations.

For describing the practices, the study outlined the main stakeholders involved in measuring residual moisture in concrete, the guidelines used, the organisers/implementers of the measurements, and the main methods of execution, division of responsibility, methods used along with their selection criteria, approximate timing of measurements in the construction cycle, and the main real-life challenges and obstacles from the perspective of construction companies. By synthesising responses and the theoretical framework, general awareness of measuring residual moisture in concrete floors, the quality of measurement execution, and possible bottlenecks in existing practices were discussed.

The main conclusion of the study suggests that construction companies are generally capable of performing high-quality measurements and adhering to good construction practice for measuring residual moisture in concrete. However, there is still room for standardising procedures and improving awareness, for example, through harmonising residual moisture limits in installation guidelines, organising information days and training sessions, planning measurements in the construction schedule, investing in modern measurement technologies, and better adherence to construction guidelines and manuals.