Liivpinnaste tihendustegurite määramise analüüs

Käesoleva lõputöö eesmärgiks on võrrelda liivpinnaste tihedustegurite määramise meetodeid. Selleks valiti välja liivpinnaste tihedusteguri mõõtmiseks kasutatavad seadmed ning teostati lähtuvalt koostud katseplaanist katsemõõtmised. Lõputöö raames püstitati kaks põhieesmärki, mis said töö käigus täidetud. Eesmärkideks seadis autor liivpinnaste tihedustegurite määramise meetodite analüüsi ja teiseks eesmärgiks oli eelduse loomine Hamm CCC-süsteemide laialdasema kasutuselevõtu eelduse loomine.
Lõputöö on jaotatud kolme osasse. Esimene osa koosneb mõistete definitsioonidest ja tihendamisteooriast. Teine osa sisaldab endas mõõteseadmete –ja protsessi kirjeldust ning stanadardeid, millest mõõtetöödel lähtuti. Kolmas osa hõlmab endas lõputöö raames tehtud mõõtmiskatsetuste ja asukoha kirjeldusi ning mõõtmiseks valitud katseseadmeid. Samuti katseplaani, mõõtmistulemuste analüüsi ning lähtuvalt saadud tulemustest tehtud töö autori ettepanekuid.
Lõputöö mõõtmiskatsetuste raames teostas Teede Tehnokeskus AS plaatkoormuskatse, liivakoonuse, ehitamiseks kasutatava materjali terastikulise koostise määramise ning Proctor-teimi katsetused. Töö autori poolt teostati pinnase tihedusteguri mõõtmiskatsed Inspector 4 mõõteseadmega. Kõikide katsemõõtmiste läbiviimisel lähtuti vastavalt kehtivatest standarditest ja normatiividest. Kõiki eelnevalt saadud katsetulemusi võrreldi hiljem katsetamisprotsessis kasutatud Hamm HC140i CCC-süsteemi mõõteandmetega. Saadud mõõtetulemuste analüüsi tulemusel on autori hinnangul võimalik lisaks, Eestis laialt levinud tihedusteguri mõõteseadmetele, alternatiivselt kasutada ka Hamm CCC-süsteemi. Antud süsteemi kasutuselevõtt aitaks kaasa ehitusprotsessi kiirendamisele, vähendades seeläbi tihendamistööde keskkonnamõju ning looks eelduse ühtlaselt tihendatud muldkeha rajamisele. Lisaks lihtsustuks ehitatava muldkeha kihtide tihedusteguri kontrollprotsess nii tellija kui ka ehitaja jaoks. Mõõtetulemuste analüüsi tulemusel leiti, et pinnase tihendamistööde käigus tihedusteguri kontrollimiseks kasutatud Hamm CCC-süsteemi hilisemal võrdlemisel Eestis enam levinud mõõteseadmetega jäid leitud tihedustegurid ettenähtud normide piiridesse. Väljaarvatud plaatkoormuskatse teine mõõtmine, kus pinnas oli liigniiske. Kõik ülejäänud teostatud katsemõõtmiste tulemused vastasid autori ootustele. Lisaks analüüsile on lõputöö autor koostanud ka juhise liiv- ja kruuspinnaste tihendamisprotsessi jooksul kasutatava Hamm CCC-süsteemi kalibreerimiseks ja kasutamiseks. Koostatud juhend võiks aidata kaasa Hamm CCC-süsteemide laialdasemale kasutuselevõtule Eestis. See omakorda looks aluse põhjalikuma ülevaate tekkimisele liivpinnaste tihendamisprotsessist. Mõõtmiskatsetuste tulemused ning katseprotsess vastasid lõputöö autori ootustele. Edasiselt on autori hinnangul võimalik uurida Hamm CCC-süsteemi kasutamist nii killustikaluste kui ka erinevate stabiliseeritud katendikihtide tihendamisel.

The main objective of thesis „Analysis of Determing Compaction Factors of Sandy Soils“ has been the analysis and comparison of the most equipment used for the measuring the density of embankment soil in Estonia, deploying the CCC system of soil compacting rolls. The aim of the experimental measurements carried out in the framework of the thesis is to create a prerequisite for the wider adoption of the CCC system in the use of soil rolls in Estonia. This compacting method is not currently used in Estonia, but its introduction would enable to constantly check the density of the embankment during construction works. The thesis consists of three parts, in which the author analyzes the compaction theory, the measuring devices used to find the density factor of sandy and gravel soils, and the analysis of the density factor test measurements carried out during the construction process of the Sutika road embankment. Measurement tests were carried out with Inspector 4, a plate load test, a sand cone and Proctor probe measuring devices. The author compared the test results with the data collected during the compression process of the soil roll Hamm CCC system. As a result of the comparison, the author found that by using the Hamm CCC system during the compaction process of sandy and gravel soils, it is possible to reduce the time spent on the construction process, the environmental impact caused by the compaction work, and to make the process of control measurements of the layers to be built by the embankment more efficient. This thesis provides guidance on carrying out further tests for measuring the soil density factor. The thesis also provides a basis for carrying out the calibration of the CCC system used during the compacting of sandy and gravel soils.