Lääneranna valla ühistranspordi parendamine

Lääneranna vald on üks hõredamalt asustatuid valdu Eestis, seetõttu on ühistranspordi efektiivne korraldus seal eriti tähtis. Valla keskuseks on Lihula, kus asub ainuke gümnaasium ja enim huvialaringe. Väga tähtis on hea ühistranspordi korraldatus valda ümbritsevate suuremate linnade Haapsalu ja Pärnuga. Kasutusel on nii regulaarliinid kui ka juba nõudepõhisel tellimisel töös olevad peatused ja liinid. Lõputöö eesmärgiks oli läbi analüüsi pakkuda Pärnu Ühistranspordikeskusele välja ideid, et parendada ühistranspordi korraldust ning muuta ühistransporti sõitjatele mugavamaks. Lõputöö teoreetiline osa annab aluse ülejäänud tööle, autor kirjeldab esmalt ühistranspordi olemust, samuti annab ülevaate nõudepõhisest transpordist ja sotsiaaltranspordist. Lisaks kirjeldab autor Lääneranna valda, tuues välja selle peamised tõmbekeskused ja statistika. Töö põhiosas on kirjeldatud uurimisstrateegiat, andmete analüüsi ja toodud välja reaalsed ettepanekud põhinedes autori arvamusele ühistranspordi parendamiseks Lääneranna vallas. Autori poolt uuritud periood oli 01.05.2023-31.04.2024. Ettepanekuteni jõudmiseks analüüsis autor kõiki Pärnumaa Ühistranspordikeskuse poolt korraldatavaid Lääneranna valda läbivaid 29 avalikku bussiliini. Autor kirjeldas liine, tuues välja statistika, mille autor sai Ridango keskkonnast koostöös Pärnumaa Ühistranspordikeskusega. Lisaks toob autor välja kõikide tegutsevate liinide suunad koos marsruudi joonistega, tähistades nendel ikoonide abil sisenemiste protsenti peatustest. Seda tehes, sai autor hea ülevaate kõikidest liinidest eraldi ja üleüldisest ühistranspordi kaetusest Lääneranna vallas. Kuna Lääneranna vallas on rahvast siiski vähe, on ühistranspordi kasutatus ka pigem vähene. Enamus liinidel on sõitjaid ühe reisi kohta kuni 10, kuid on ka populaarsemaid, milles sõitjate keskmine arv ulatub koguni 20ni. Analüüsile põhinedes, pakkus autor välja erinevaid parendusettepanekuid, mida oleks tema arvates mõttekas rakendada. Kokku esitas autor 16 parandusettepanekut, mis jagunesid omakorda kaheks. Esmalt analüüsis autor liini teenindavate busside suurust ning statistikat aastase perioodi vältel ja tegi andmete põhjal omad ettepanekud liinide osas, millel oleks kuluefektiivsem kasutada väiksemat või suuremat bussi, põhinedes sõitjate arvule. Autor teeb ettepaneku liinil 51 edaspidi kasutada suuremat bussi ja liinidel 55, 55-1, 56-1 väiksemat bussi. Järgmiseks autor pakkus parendusettepanekuid, mis on seotud nõudluspõhise ühistranspordiga. Analüüsile tuginedes, pakkus autor oma ettepanekuid, missuguste liinide marsruute oleks mõistlik muuta nõudluspõhiseks ja missugustel liinidel oleks mõistlik mõned peatused muuta nõudepeatusteks. Täielikult nõudmisele võiks muuta 9 liini järgmised marsruudid: liin 47 Kalli-Koonga-Mihkli-Oidrema-Lõpe, liin 58-2 Pärnu-Jaagupi-Mihkli, liin 62-1 Pärnu-Audru kool-Tõstamaa-Varbla kirik, L18 Lihula - Matsalu - Saastna- Lihula, L19-1 Lihula-Vatla-Pivarootsi ja Pivarootsi-Vatla-Lihula, L21 Virtsu-Lihula, L22 Lihula-Vatla-Koti-Lihula, L31-1 Lihula-Virtsu-Salevere-Ridaseristi ja Ridaseristi-Salevere-Virtsu-Lihula, L32 Virtsu-Lihula. Autor teeb ettepaneku liini L19 mõlemal marsruudil sõiduplaanist välja võtta nõudepeatused. Liinil 58-1 Pärnu-Jaagupi-Mihkli ja liinil 68 mõlemal suunal tehakse ettepanek mõned peatused muuta nõudepeatusteks. Kõigi nende ettepanekute paremaks edasi andmiseks koostas autor tabeli, kus on kasutatud valitud perioodi andmeid ja eeldust, et nõudepõhiseid liine kasutatakse 25 protsenti kordadest. Tabelist järeldub, et antud ettepanekutega oleks nende andmete korral võimalik aastas kokku hoida koguni 50 042,2 kilomeetrit. Kokkuhoitud veomahtu on võimalik edaspidi kasutada uute liinide rajamiseks või nõudepiirkonna laiendamiseks.

Lääneranna municipality is one of the most sparsely populated municipalities in Estonia, therefore effective organisation of public transport is particularly important there. The centre of the municipality is Lihula, which has the only gymnasium and the largest number of leisure centres. It is very important to have a good public transport connection with the larger cities of Haapsalu and Pärnu. There are both regular bus services and stops and routes already operating on an on-demand basis. The problem of the research is that it is difficult to organise public transport effectively in the rural municipality of Lääneranna. The author seeks answers to the following questions: • What is the coverage and availability of public transport in Lääneranna municipality? • How can the coverage and coverage of public transport in Lääneranna municipality be improved? The aim of the thesis was to provide Pärnu Public Transport Centre with ideas for improving the organisation of public transport and making it more convenient for passengers. The theoretical part of the thesis provides the basis for the rest of the work, the author first describes the nature of public transport, as well as gives an overview of demand-based transport and social transport. In addition, the author describes Lääneranna municipality, highlighting its main centres of attraction and statistics. The main part of the paper describes the research strategy, data analysis and outlines realistic proposals for improving public transport in Lääneranna municipality based on the author's opinion. The period studied by the author was from 01.05.2023 to 31.04.2024. In order to arrive at the proposals, the author analysed all 29 public bus routes that pass through Lääneranna municipality and are operated by the Pärnumaa Public Transport Centre. The author described the routes by presenting statistics obtained from the Ridango environment in cooperation with Pärnumaa Ühistranspordikeskus. In addition, the author outlines the directions of all the operating routes, together with route diagrams, using icons to indicate the percentage of boardings at stops. In doing so, the author gained a good overview of all routes individually and of the overall public transport coverage in Lääneranna municipality. However, as the population of Lääneranna municipality is still small, the use of public transport is also rather low. Most of the routes have up to 10 passengers per trip, but there are also some popular ones with an average of 20 passengers. Based on this analysis, the author proposed a number of suggestions for improvements that he thought would be useful to implement. In total, the author made 16 suggestions for improvement, which were further divided into two categories. Firstly, the author analysed the size of the buses serving the route and the statistics over the year and, based on the data, made his own proposals for routes where it would be more cost-effective to use smaller or larger buses, based on the number of passengers. The author proposes the use of a larger bus for route 51 and a smaller bus for routes 55, 55-1, 56-1. Next, the author proposed improvements related to demand responsive public transport. On the basis of the analysis, the author offered his suggestions on which routes it would make sense to change to demand-oriented and on which routes it would make sense to change some stops to demand stops. The following routes of the 9 routes could be changed to fully on-demand: route 47 Kalli-Koonga-Mihkli-Oidrema-Lõpe, route 58-2 Pärnu-Jaagupi-Mihkli, route 62-1 Pärnu-Audru school-Tõstamaa-Varbla church, L18 Lihula - Matsalu - Saastna- Lihula, L19-1 Lihula-Vatla-Pivarootsi and Pivarootsi-Vatla-Lihula, L21 Virtsu-Lihula, L22 Lihula-Vatla-Koti-Lihula, L31-1 Lihula-Virtu-Salevere-Ridaseristi and Ridaseristi-Salevere-Virtu-Lihula, L32 Virtsu-Lihula. The author proposes to remove the requirement to make stops on the L19 on both routes. On route 58-1 Pärnu-Jaagupi-Mihkli and on route 68 in both directions, it is proposed to change some stops to mandatory stops. In order to better convey all these suggestions, the author has prepared a table using data from the selected period and the assumption that on-demand services are used 25% of the time. The table shows that, with these proposals, the annual savings could be as high as 50 042.2 km if these data were used. The capacity saved could be used in the future to build new lines or to extend the dish area.