Uued Euroopa direktiivid taastuvenergiaallikate kasutamisel erineva energiatasemega hoonetes

Taastuvad energiaallikad - vesi, tuul, päike, laine, tõus-mõõn, maasoojus, prügilagaas, heitvee puhastamisel eralduv gaas, biogaas ja biomass, võimaldavad toota elektrit ja/või soojust tekitamata seeläbi ülemäärast kahju keskkonnale. Kodumajapidamistes on võimalik võtta kasutusele väiksemaid lahendusi, milleks on tuuleturbiinid, päikesepaneelid ja –kollektorid, sadevee süsteemid, soojuspumbad ning küttepuit. Elektrijaamade kasutegur võimaldab katta suurema hulga tarbijate vajaduse. Hooned jagatakse ehitise kasutusotstarbe järgi, mille alusel neile kehtestatakse energiatõhususe miinimumnõuded. Nende piirmäärade järgi jaotatakse hooned klassidesse - madalenergiahoone, liginullenergiahoone, netonullenergiahoone, kusjuures aastal 2020 peavad kõik Euroopa Liidu liikmesriikides ehitatavad uued avalikud hooned olema liginullenergiahooned. Liginullenergiamaja energiasäästlikkuse taseme saavutamiseks peavad hooned olema sellised, kus kasutatakse ära energia tootmise võimalused hoone asupaigas ning energiat tarbitakse väga efektiivselt. Laialdasem taastuvenergiaallikate kasutamine ja energiatarbimise vähendamine on Euroopa Liidu võimalus täita ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli ja täita liidu pikaajalist kohustust hoida üleilmne temperatuuri tõus alla 2ºC ning vähendada 2020. aastaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähemalt 20% võrra alla 1990. aasta taseme. Energia säästlike hoonete ehitamise aluseks on Eesti Vabariigi valitsuse poolt väljastatud seadused ja määrused, milles toodud välja täpsed nõuded, mida järgida. Oluline on sealjuures järgida, et energiat ei säästetaks sisekliima arvelt. Määrusega „Energiatõhususe miinimum nõuded“ , kehtestatakse piirmäärad, „Energiatõhususe arvutamise metoodika“, selgitab nõuded energiatõhususe vastavuse tõendamiseks ja „Energiamärgise vorm ja väljaandmise kord“, alusel antakse välja projekteeritavatele või olemasolevatele sisekliima tagamisega hoonetele märgis, mis kajastab nende energiatarbe klassi. Energiakasutust sisekliimatagamisega hoones selgitab välja süstemaatiline menetlus – energiaaudit, mille nõuded on samuti kehtestatud määrusega „Elamu energiaauditi aruande vorminõuded ja väljastamise kord“. Määruste ja seaduste aluseks on tegevuskavad, milles kirjeldatakse eesmärke ja meetodeid, kuidas neid saavutada. Tegevuskavad on omakorda koostatud vastavuses nõuetele, mis on välja toodud Euroopa Liidu direktiivides. Tegevuskavasid on erinevaid, aga kõigil neil on siht jõuda eesmärkideni, mis määratud 2020. aastaks. Lisaks on koostatud pikaajaline tegevuskava aastani 2030, milles seatud siht juba veel kõrgemale. Lähtuvalt Euroopa Liidu direktiividest peab 2020. aastaks olema vähendatud 20% võrra energiatarbimist ja kasvuhoonegaaside emissiooni, võrreldes 1990. aastaga ning samapalju suurendatud taastuvenergiaallikate osakaalu energiatarbimises. Lisaks tuleb biokütuste osakaal transpordis kasutatavates kütustes viia 10 protsendini. Prognooside järgi saavad kõik eesmärgid täidetud ja ületatud, väljaarvatud 20 protsendiline energiatarbimise vähenemine.

The current thesis describes new European directives for using renewable energy sources in buildings with different energy level. It does not include economic calculations and small details of design guidlines. The thesis explains renewable energy sources and types of renewable energy that can be used in buildings to turn them more energy efficient. It gives a overview of buildings, wich are by regulations given a different energy level - low-energy building, nearly zero-energy building and zero-energy building. The main purpose of this thesis is to describe the goals and actions for the year 2020, which are determined by European Committee and Parliament and are stated for all the members of European Union to achieve. One of the goals is to build only zero-energy buildings after the 2020th year. In a bigger picture, the target is to reduce energy consumption and CO2 emissions 20% compared to the year 1990, increase the use of renewable energy sources in energy consumption 20% and increase biofuel component 10% in the transportation fuels. For explaining these goals and actions to reach them the European Committee and Parliament has given agendas, whereby Estonia has given their inland agendas, which all are described in this thesis above. According to the forecast the European Union goal of using 20% more renewable energy sources, reducing the CO2 emissions 20% and useing 10% more biofuel, will be reached, but the percentage of reduceing energy consumption will be lower than the target.