Korraldatud jäätmeveo seadusandluse rakendumine praktikas Harku valla näitel

Käesoleva töö raames sai uuritud korraldatud jäätmeveo seadusandluse rakendumist Harku valla näitel. Teisisõnu uurisin kuidas korraldatud jäätmevedu toimib, millised on sellega seotud probleemid ja kuidas neid lahendada. Korraldatud jäätmeveo rakendumist kohaliku omavalitsuse ja jäätmetekitajate tasandil sai uuritud läbi Harku valla praktika ja valla haldusterritooriumile kuuluvate kinnistute kasutajate seas läbiviidud küsitluse alusel. Lisaks sai analüüsitud kohtulahendite alusel korraldatud jäätmeveo seadusandlust, selgitades, miks ei tohi jäätmeid ühest omavalitsusest teise viia, miks ja mille alusel peab korraldatud jäätmeveoga liituma ja miks esitatakse jäätmevedajate poolt teenuse eest arveid, kuigi teenust ei ole lepinguga tellitud. Töö käigus selgus, et on puudujääke korraldatud jäätmeveo järelvalves ja seega oleks vaja seda tõhustada ilma, et seataks kohalikele omavalitsustele veelgi suuremaid kohustusi. Üheks väljatoodud ettepanekuks on luua riiklike institutsioonide ja kohalike omavalitsuste vahel ühine järelevalve süsteem, mis tõhustaks kontrolli jäätmevaldajate üle kes veavad jäätmeid ühest omavalitsusest teise, kasutavad kinnistut ilma korraldatud jäätmeveoga liitumata jne. Kohtupraktika analüüsi käigus selgus, et kinnistuid võib vabastada korraldatud jäätmeveost vaid siis, kui kinnistut ei kasutata ja seal mitte elamine ei ole vabastamiseks piisav argument. Praeguses Jäätmeseaduse redaktsiooni § 69 lg 4 sõnastusest saab välja lugeda, et vabastust on võimalik ka taotleda siis, kui kinnistul ei elata. Seega tuleks teha sõnastuses muudatus ja viia see kohtupraktikaga kooskõlla. Lisaks leidsin, et nõuet mille seab Jäätmeseaduse § 69 lg 5, et kinnistu omanikud kes on saanud korraldatud jäätmeveost vabastuse peab iga aasta saatma omavalitsusele kirjaliku kinnituse, et kinnistut ei ole aasta jooksul kasutatud, ei ole praktikas vajalik kui peetakse jäätmevaldajate registrit ja teostatakse järelvalvet. Küsitluse käigus selgus, et praegust korraldatud jäätmeveo süsteemi toetab alla poole küsitluses osalenutest. Pooled vastajad soovisid saada ise oma jäätmevedajat valida ja samuti pooled soovisid, et korraldatud jäätmevedu oleks vabatahtlik. See näitab kodanike rahulolematust. Tulemusi analüüsides selgus, et suurt mõju rahulolule avaldab kodanike teadlikus ja jäätmevedajate teenuse kvaliteet. Kodanike arusaama tõstmiseks, korraldatud jäätmeveo vajaduse ja võimaluste osas, on üheks lahenduseks riiklik teavituskampaania ja informatsiooni kokkuvõtva, lihtsate ja arusaadavate seletustega veebikeskkonna loomine. Selleks, et teha põhjalikemaid järeldusi, milline on jäätmevedajate teenuse kvaliteet ja kuidas see mõjutab kodanike korraldatud jäätmeveoga rahulolu, oleks vaja teostada põhjalikum uuring ja seejärel saab teada kas ja milliseid meetmeid oleks vaja rakendada. Tulemustest võib järeldada, et on vaja leida lahendusi järelevalve tõhustamiseks, kodanike rahulolu suurendamiseks ja teadlikkuse tõstmiseks. Lisaks oleks vaja korrigeerida korraldatud jäätmeveo seadusandlust. Käesoleva töö tulemused on liiga üldsõnalised, et teha väga põhjalike järeldusi, kuid seda on võimalik kasutada edaspidiste uuringute tarvis, et seada uurimisobjekt ja tulemuste eeldused. Kindlasti võiks edasi uurida jäätmevedajate teenuse kvaliteedi ja kodanike rahulolu vastastiku mõju.

The title of this thesis is: “Implement of organized waste transport legislation in practice, based on the Harku rural municipality.” The objective of the work is to examine more specifically the organized waste transport requirements, how it applies in practice and what are the main problems and how to solve them. In order to investigate organized waste transport, implementation was set to three main tasks. Firstly, to analyse how the organized waste transport is organized in Harku municipality and to bring out the main problems. Secondly, to investigate on the basis of the case-law of organized waste transport legislation and interpreting these requirements in simpler words. Thirdly, to investigate citizens attitudes of the organised waste transport by using the owners of the properties in the Harku municipality as a sampling. It can be used to draw conclusions on the basis of what citizens think about organized waste transport, what are their main problems and how to solve them. In the course of work revealed that there are gaps in organized waste transport surveillance and therefore it would be necessary to improve it without, that local governments were placed even greater commitments. One of the proposals is to create a joint surveillance system between national institutions and local governments, which would enhance control over waste holders, who transport wastes from one local government to another, use property without connected to the organized waste transport system and so on. The case law in the course of the analysis revealed that properties may be released from organised waste transport only then if owner of property do not use it. Owners arguments that they do not live there is not enough to dismiss them from organized waste transport. From the current wording of Waste Disposal Act § 69 sections 4 can be read out that the exemption is also possible to apply when users don not live in the property. In that case, wording in waste disposal act should be change and bring it into line with case law. Waste Disposal Act § 69 sections 5 sets that the citizen, whose property is dismissed from organized waste transport must send each year a written confirmation that the property is not used during the year. In practice this is not necessary and instead, it is necessary to increase surveillance of properties and keep an updated waste holder registry. To investigate citizens’ attitudes of the organised waste transport I organized survey for owners of properties in Harku municipality. The survey revealed that, less than half of participants support current organized waste transport system. Half the respondents wanted to choose their own waste collection company and also half wished that organised waste transport system would be voluntary. It shows considerable citizens' dissatisfaction. Analysing the results revealed that a major impact on citizens' satisfaction is low awareness of organized waste transport system and also waste collection company’s low quality of service. One of the possibilities, to increase citizens' understanding of organized waste transport, is organizing national information campaign and to develop a web environment consisting informative, simple and comprehensible explanations about organized waste transport. In order to make more detailed conclusions about, what is waste collection company quality of the service in Estonia and how it will affect citizen satisfaction of organized waste transport, it would be necessary to conduct a more detailed study and then gets to know whether and what kind of measures would need to be implemented. The results can be concluded that there is a need to find solutions to enhance surveillance, raising citizen satisfaction and awareness. Moreover, it would be appropriate to correct organized waste transport legislation. The results of this work are worded too vaguely to do very thorough conclusions, but it is possible to use this thesis for future studies, to set preconditions and determine the object of study.