Tallinna Lennujaama Non-Schengeni eelootealade rekonstrueerimistööde organiseerimine

Käesoleva lõputöö eesmärk oli koostada Tallinna Lennujaama Non-Schengeni eelootealade rekonstrueerimise ehitustööde organiseerimise kava ehituse tellija esindaja vaates. Lähteandmetes selgitati põhjalikult Tallinna Lennujaamas teostatavate tööde puhul eritingimusi ja nõudeid nende läbiviimisel. Samuti tutvustati Lennujaama koordineerimiskeskust ning selle seost lennujaamas teostatavate ehitustegevustega. Töös kirjeldati lennujaama kinnisel alal töötamise korda, läbipääsulubade korda ning võrreldi lennujaama suletud alal ehitamise tingimusi tavaolukorra ehitustingimustega. Autor tutvustas Tallinna Lennujaama reisiterminali ümberehitatava osa projektlahendust. Lühiülevaade tehti kõikidele projektiosadele. Lõputöö majandusosas toodi välja ehituskulude maksumus, mis oli ligi 2,6 miljonit eurot ning vastavalt eelarve kululiikide kaupa leiti ka eelarve osakaalud. Arvutustest selgus, et ruutmeetri hinnaks kujunes 2224,83 eurot / m2 . Ehituse organiseerimise kulude maksumuseks oli eelarvetabelis kokku 268 800 eurot, mis moodustas 10,35% kogu ehituseelarvest. Ehituse organiseerimise kulude analüüsimisel jõuti järeldusele, et lennujaama eritingimusi silmas pidades, olid ehituse organiseerimise kulud, mis moodustasid 1,7% kogu maksumusest, keskmisest kallimad. Samas leiti ka, et kulude kokkuhoiukohti ei esinenud. Lõputöö teises osas koostati ehitustööde üldplaan, koondkalendergraafik ja kaks tehnoloogilist kaarti. Ehitustööde üldplaani seletuskirjas kirjeldati ehitusplatsi asukohta lennujaama territooriumil koos objekti planeerimisloogikaga. Teostati ehitusaegse veevarustuse torustiku dimensioneerimine ning koostati ehituse elektrivajaduse arvutused koos jaotuskilbi peakaitsme määramisega. Arvutustest selgus, et vajalik peakaitse suurus ehituse läbiviimiskeks on 3 x 80 A. Ehitusplatsi üldplaani graafilises osas koostati üldplaani joonis koos piirangualadega ning liiklusskeemidega ehituplatsi teenindamiseks. Koondkalenderplaanis kirjeldati ehitustööde tegevusi koos ajalise täpsustusega ning koostati tööjõuvajaduse graafik. Graafikust selgus, et kõige suurem samaaegselt objektil töötavate inimeste hulk oli sügisel, kui teostati sisetöid ja tehnosüsteemide töid. Kalendergraafikust selgus, et kogu ehitustööde teostamise aeg oli planeeritud 209 tööpäeva ning ehitustööd ette nähtud lõpetada 2024.a. jaanuari lõpus. Kasutusloa menetluseks oli graafiku järgi planeeritud kaks kuud, kasutusloa väljastusaeg ette nähtud märts 2024.a. 66 Tehnoloogilised kaardid koostati Non-Schengen eelootealade ümberehitustööde kõige keerulisemate osade – lammutustööde ja betoonitööde kohta. Mõlema tehnoloogilise kaardi seletuskirjas kirjeldati teostatavaid töid ning määrati tööde teostamiseks vajalik isikkoosseis. Lammutustööde seletuses määrati ära täpne utiliseerimise plaan ning kava, sest olenevalt lammutustööde etappidest, muutus ehituskonteinerite kasutuskord. Betoonitööde tehnoloogilise kaardi seletuskirjas koostati kõige suurema haardeala põranda betoneerimistööde jaoks vajaminevate veokite arvutus. Graafilises osas koostati ümberehitustööde jaoks lennuohutuse vaatest kõige olulisemad joonised – tööde teostamise järjekord, liiklusskeemid ja seadmete paigutustööde tegemise ajal. Samuti määrati betoneerimistööde aegsed piirangualad ning joonisel näidati teekonnad nii ehituse kui lennuliikluse teenindamiseks tööde ajal. Lõputöö viimases osas kirjeldati töö- ja tuleohutuse plaani koos põhjaliku seletusega töötajate olmetingimuste tagamise kohta ehitusplatsil. Keskkonnakaitse kavas tutvustas autor Tallinna Lennujaama tegevusi ning eesmärke süsinikuneutraalsuse saavutamisel. Autor kirjeldas tegevusi, mis AS Tallinna Lennujaam oli juba aastaks 2023 ära teinud ning millised tegevused olid planeeritud tulevaste aastate jaoks. Lõputöö koostamine oli autori jaoks väga hea võimalus objekti põhjalikuks projektdokumentatsiooni läbitöötamiseks ning andis hea kogemuse ära lahendada kõige ohtlikumate tööde, nagu lammutustööde ja töötavas reisiterminalis betoonitööde planeerimine.

Organizing the Reconstructional Works of the Pre-Waiting Areas for Non-Schengen Passengers in Tallinn Airport The aim of this thesis was to create an organizational plan for the construction works of the Non- Schengen precursor areas at Tallinn Airport from the perspective of the client's representative. The initial data provided a detailed explanation of the special conditions and requirements for carrying out the works at Tallinn Airport. The Airport Coordination Center and its connection to the construction activities at the airport were also introduced. The thesis described the procedures for working in the restricted area of the airport, the access permit system, and compared the conditions for building in the closed area of the airport with the standard construction conditions. The author presented the design solution for the renovated part of Tallinn Airport's passenger terminal, providing a brief overview of all project components. The economic part of the thesis outlined the cost of construction, which amounted to approximately 2.6 million euros. The budget breakdown by cost items was also determined. The calculations revealed that the cost per square meter was 2,224.83 euros. The total cost of organizing the construction, as indicated in the budget table, was 268,800 euros, accounting for 10.35% of the entire construction budget. Analyzing the costs of organizing the construction, considering the airport's special conditions, it was concluded that the organizing costs, which represented 1.7% of the total cost, were higher than the average. However, no cost-saving opportunities were found. The second part of the thesis included the general construction plan, master schedule, and two technological maps. The explanatory note of the general construction plan described the location of the construction site within the airport premises and its planning logic. The sizing of temporary water supply pipes during construction and calculations of electrical demand, including the determination of the main switchboard's main fuse, were performed. The calculations indicated that a 3 x 80 A main fuse was required for the construction phase. The graphical part of the general construction plan included a plan drawing with restricted areas and traffic schemes for servicing the construction site. The master schedule described the construction activities with a time frame and presented a labor requirement graph. The schedule revealed that the highest number of people working simultaneously on-site would be during the autumn, when interior and technical system works were planned. The total duration of the construction works was planned for 209 working days, with a projected 68 completion date at the end of January 2024. The schedule allocated two months for the use permit procedure, with the issuance of the use permit expected in March 2024. Technological maps were prepared for the most complex parts of the Non-Schengen precursor areas' reconstruction: demolition works and concrete works. The explanatory notes of both technological maps described the respective works and specified the required personnel. The demolition works' explanation included an exact disposal and utilization plan since the usage of construction containers varied depending on the demolition stages. In the explanatory note of the concrete works' technological map, calculations were made for the number of vehicles required for pouring the concrete floor in the largest working area. In the graphical part, the most crucial drawings from the perspective of aviation safety were provided, including the sequence of works, traffic schemes, and equipment placement during the construction activities. The drawings also indicated the restricted areas during concrete pouring and depicted the routes for construction and air traffic during the works. In the final part of the thesis, a work and fire safety plan was described, providing a detailed explanation of ensuring the workers' living conditions on the construction site. The environmental protection plan introduced the activities and goals of Tallinn Airport in achieving carbon neutrality. The author described the actions already taken by AS Tallinn Airport by 2023 and the planned activities for future years. The compilation of this thesis provided the author with an excellent opportunity to thoroughly review the project documentation and gain valuable experience in planning the most hazardous works, such as demolition and concrete.