Paneelmaja kvartali elavdamine Lasnamäe näitel
| dc.contributor.advisor | Kiivet, Elo | |
| dc.contributor.advisor | Tomomi Hayashi | |
| dc.contributor.author | Malkova, Anastassija | |
| dc.date.accessioned | 2021-03-17T09:39:58Z | |
| dc.date.available | 2021-03-17T09:39:58Z | |
| dc.date.issued | 2016 | |
| dc.description.abstract | Lasnamäe on üks kõige problemaatilisematest linnapiirkondadest, mille arendamisega tuleks tegeleda. Praeguse aja olustikku võib iseloomustada monotoonse elukeskkonnana ilma positiivsete tulevikuliste edasiarenguplaanideta. Enamus edasiarendusplaane on kontsentreerunud Lasnamäe tühjadele aladele või aladele, mis ei jõutud valmis ehitada Lasnamäe generaalplaani järgi. Lasnamäe tulevik on ebaselge elanike ja ametivõimude informeerimatuse tõttu, mis viib edasi seisukohale, et olemasolev Lasnamäe arhitektuurne keskkond tuleks lammutada. Lammutamine ei ole variant Lasnamäele, kuna piirkond on liiga suur, et ehitada ümber, ning rajoonil puudub sotsiaal-majanduslik allakäik, mis võiks kaasa tuua linnaosa degradatsiooni. Algupärane Lasnamäe generaalplaan oli paljutõotav, kuid selle teostus mängis suurt rolli rajooni kujunemisloos. Poolelijäänud ehitusprotsess, tüüprojektide kasutus kogu linnaosa hoonestusel ning nõukogude aja ehituspoliitika on algupärased põhjused tänapäevastele probleemidele. Lasnamäe moderniseerimise plaan peab tegelema nii arhitektuursete kui ka konstrutksiooniliste probleemidega üheaegselt, kuna poole probleemi lahendamine ei vii Lasnamäe’d õigele rajale. Lasnamäe asumid tuleb jagada väiksemateks üksusteks, mille põhiline kokkupuuteaspekt on ühine õueala. Samal üksusel paiknevad paneelmajad tuleb ühendada korteriühistuks, mis haldab kogu üksuse hoonestust ning selle õueala. Kvartali hoonestuse põimumine üheks tervikuks loob igale Lasnamäe kobarale võimaluse kujundada kvartalile ainulaadset identiteeti. Praegused “multifunktsionaalsed” tühjad õuealad tuleb jagada konkreetsete funktsioonide vahel, lahendada elanike parkimisprobleem ja jagada õu avalikuks, pool-avalikuks ning privaatseks ruumiks. Teistsuguse tüpoloogiaga uued lisaehitused mitmekesistavad üldist Lasnamäe kahetoaliste korteritetega paneelmajade keskkonda. Paneelmaja kompleksne moderniseerimine on problemaatiline Lasnamäel sellepärast, et kõik korterid on erastatud. Järelikult, korteriühistu saab ainult muuta hoone konstrutksioonilisi parameetreid, mis hõlmavad kogu ehitist. Põhiline aspekt, mida tuleks parandada kõikidel Lasnamäe 1970-1980ndatel ehitatud paneelmajadel on sisekliima. Selleks tuleb renoveerida kõik hoone välispiirded, vahetada välja ventilatsiooni ja küttesüsteem. Kirjeldatav kompleksne moderniseerimine nõuab korteriühistutelt suurt kapitali sissetulekut, isegi kui neil on võimalik taotleda toetust, mis kataks maksimaalselt 40% kogu renoveermise kuludest. Tänasel päeval, järgmiseks sammuks tuleb teha suurt tööd elanike ning arhitektide teadmiste avardamiseks linnaosa tuleviku väljavaadetest ning moderniseerimise vajalikkusest. Antud lõputöö sobib kasutamiseks lähtepunktina arhtiektidele, tehnikutele ning inseneridele oma tulevastel moderniseerimise ettepanekute koostamiseks, kuna töö kajastab Lasnamäe ajaloolist tausta, praeguse olukorra kujunemise analüüsi ning võimaliku lahendustepaketti. | et |
| dc.description.abstract | Lasnamäe is the most crucial region for Tallinn to develop because it has become least desirable housing area for most Estonians. The existing living region is described as grey living environment without future positive developments. Most development plans are focusing on architectural development in Lasnamäe’s empty areas surrounded by existing buildings or in areas that were not finished according to original general plan. The future of the Lasnamäe’s existing districts is questionable due to the misinformation of residents and authorities that is leading to opinion that existing districts should be demolished. Demolition is not an option for Lasnamäe because the region is too big to build it up differently and Lasnamäe does not have signs of socio-economic downgrading that could trigger districts’ degradation. Lasnamäe’s original general plan was promising, but building it up was crucial point for forming the district. Unfinished execution, the use of standard project for all buildings and Soviet Union’s housing policy are the original reasons for todays’ problems. The modernization plan of Lasnamäe should deal with architectural and structural problems at the same time because solving one side of the problem will not lead Lasnamäe to successful path. The micro-districts should be divided by smaller territories that include one courtyard’s buildings. On the other hand, the building associations should be connected in one courtyards’ area to provide every small cluster of buildings their own identity. Multifunctional empty courtyards should be divided by specific functions and solve the problem with parking spaces and form private, semi-public and public spaces. Additional buildings with different typology should diversify Lasnamäe’s general two-room apartment buildings’ surrounding. It is problematic to accomplish entire refurbishment because all apartments are owned but not rented. Therefore, building association can change only structural parameters that are concerning entire building. The main aspect that should be concerned about is indoor climate that is miserable generally in every Lasnamäe’s building built around 1970s and 1980s. To change indoor climate, there should be refurbished whole building’s envelope, replaced ventilation and heating systems. Managing that in one time is big economical burden for housing association, so it is problematic to achieve good indoor climate, even if there is possible to apply for support up to 40% of the whole refurbishment cost. There should be done great work on changing residents’ and architects’ knowledge about the district’s future and importance of refurbishment. Thesis could be used as a starting point for architects, constructing architects and engineers to understand more about Lasnamäe historical background, its relevance to nowadays situation and possible package of solutions. | en |
| dc.identifier.uri | https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/1598 | |
| dc.language | et | |
| dc.publisher | Tallinna Tehnikakõrgkool | |
| dc.subject.classification | Architecture--Applied Architecture--Architectural Composition | en |
| dc.subject.classification | Architecture--Applied Architecture--Architectural Design | en |
| dc.subject.classification | Architecture--Applied Architecture--Typology of Buildings | en |
| dc.subject.classification | Architecture--Applied Architecture--Landscaping and Small Design Elements | en |
| dc.subject.classification | Architecture--Applied Architecture--Town Planning Analysis | en |
| dc.subject.classification | Architecture--Applied Architecture--Basics of Restoration | en |
| dc.subject.classification | Architecture--Applied Architecture--Traffic and Transport | en |
| dc.subject.classification | Arhitektuur--Rakendusarhitektuur--Arhitektuurne kompositsioon | et |
| dc.subject.classification | Arhitektuur--Rakendusarhitektuur--Arhitektuurne projekteerimine | et |
| dc.subject.classification | Arhitektuur--Rakendusarhitektuur--Hoonete tüpoloogia | et |
| dc.subject.classification | Arhitektuur--Rakendusarhitektuur--Haljastus ja väikevormid | et |
| dc.subject.classification | Arhitektuur--Rakendusarhitektuur--Linnaehituse analüüs | et |
| dc.subject.classification | Arhitektuur--Rakendusarhitektuur--Restaureerimise alused | et |
| dc.subject.classification | Arhitektuur--Rakendusarhitektuur--Liiklus ja transport | et |
| dc.subject.other | Rakendusarhitektuur | et |
| dc.subject.other | Applied Architecture | en |
| dc.title | Paneelmaja kvartali elavdamine Lasnamäe näitel | |
| dc.title.alternative | Lasnamäe's panelhaousing architectural and constructional refurbishment | |
| dc.type | thesis | en |
| dc.type | lõputöö | et |