Korterelamu üksinda elavatele inimestele

Käesoleva lõputööga pakub autor lahenduse üksinda elavatele inimestele korterelamu näol Tallinna linnas, Kristiines. Projekteeritud korterelamu pakub linnas täisväärtuslikku elukeskkonda 97 üksinda elavale inimesele. Korterite plaanid võimaldavad elanikel mööbliga vabalt ringi käia ning tekitada ühetoalistes korterites erinevaid privaatseid tsoone. Samuti on elanikel võimalik kasutada erinevaid jagatud funktsioone esimese korruse ühisaladel, sealhulgas ühist kööki, käsitöötuba, pesu pesemise ruume, sauna, jõusaali, kontoriruumi, projektiruumi, lisaks kolmanda korruse külaliskorterit ja neljanda korruse talveaeda ning sisehoovi piiravat abihoonet. Hoone maht koondub ümber sisehoovi, mis pakub elanikele linnaelust privaatsust ning pakub võimalust veeta vabas õhus aega, tegeledes nt aiandusega. Autoripoolne tänu kuulub eelkõige juhendajale Andres Põimele, lisaks professor Martti Kiisale, maastikuarhitekt Tiina Tuulikule, Põlva CLT majadega tegelenud Raido Peedomaale Arcwoodist ning kõigile õppejõududele, tänu kellele on autor lõputöö kirjutamiseni jõudnud, samuti juhiabile Kristina Aimla-Volkovile.

With this thesis, the author proposes a solution as an apartment building in Tallinn, Kristiine, for people living alone. The designed apartment building provides fulfilling living environment for 97 people that live alone. The plans enable residents to freely move their furniture so they can create their own private zones within the one-room apartments. Residents can also use different shared functions on the first floor – the shared kitchen, crafting room, laundry, sauna, gym, office space, project room, in addition there is a quest apartment on the third floor and the winter garden on the fourth floor has access to the rooftop terrace. The small pavilion can also be used by the residents as a shared space. The volume of the building is gathered around the courtyard, which provides the residents privacy from the city life and allows them to spend time in the open air, while gardening if desired. The author would like to thank first and foremost the supervisor Andres Põime. In addition, professor Martti Kiisa, landscape architect Tiina Tuulik, Raido Peedomaa from Arcwood who has worked on the Põlva CLT houses and all the other lecturers who have paved the path for this final thesis, also Kristina Aimla-Volkov.