Varude juhtimise meetodid ja nende rakendamine Infralink OÜ näitel
| dc.contributor.advisor | Roosmäe, Rein | |
| dc.contributor.author | Eensoo, Tanel | |
| dc.date.accessioned | 2021-06-01T07:02:34Z | |
| dc.date.available | 2021-06-01T07:02:34Z | |
| dc.date.issued | 2021-05-14 | |
| dc.description.abstract | Peamiseks probleemiks Infralink OÜ varude juhtimise puhul on andmetepõhise varude juhtimise puudumine. Seni on varudega kaasnevaid otsuseid langetatud peamiselt intuitiivselt ja vastavalt pikale müügikogemusele oma tegevusvaldkonnas. Tegemist on üsna noore ning kasvava ettevõttega ja esimestel aastatel võib selline juhtimine varude kontrolli all hoidmiseks ollagi täiesti piisav. Müügimahtude suurenedes tekib aga paratamatult hetk, kui sellest juhtimisviisist enam ei piisa. Üksikute valede otsuste tagajärjed aja jooksul liituvad, aeglasemalt liikuvate toodete kogus laos kasvab ning need hõivavad väärtuslikku ruumi olulisemate laotoodete arvelt. Samuti muutub sagedasemaks täiendustellimuste tegemise hilinemine või ebapiisava koguse tellimine. Lõputöö teoreetilises osas uuris autod erinevaid varude juhtimise meetodeid ning parimaks meetodiks osutus müügiandmete ABC-analüüs. Selle abil leitakse kõige olulisemat tähelepanu vajavad tooterühmad, millele eraldi keskenduda ja määratakse kõigile rühmadele erinevad sobivad varude juhtimise viisid. Autor uuris, kuidas olemasolevate müügiandmete põhjal otsustada täiendustellimuse suuruse üle, kuidas leida varude taset, millal täiendustellimus teha ning kuidas arvutada, kui suurt varu peaks laos hoidma kõikuva nõudluse rahuldamiseks. Analüüsides ettevõtte müügiandmeid, eristusid ABC-analüüsis selgelt kolm rühma, millest esimese käive moodustas aasta müügist 71%, aga mille puhul ettevõte varusid laos üldiselt ei hoia. Teise, käibest 23% moodustanud rühma puhul oli tegemist peamiste laokaupadega Infralink OÜ jaoks. Selle hulka kuulus kaks tootegruppi, liitmikud ja sulgarmatuur. Rühma iseloomustas suur müüdud toodete kogus. Nende puhul tegi autor veel eraldi ABC(D)-analüüsi müügikoguste põhjal, et eristada erineva nõudlustihedusega tooteid ning tõi välja neile erinevad varude juhtimise soovitused. Kõige väiksema käibe osakaaluga (6%) rühma C puhul sobiks jätkata varude juhtimist kogemuse põhjal ning vastavalt vajadusele ja olukorrale otsuseid teha. Kuna unikaalseid tooteartikleid oli väga palju, kõigis rühmades kokku ligi 1200, arvutas autor tellimiskogused, taastellimispunktid ning ohutusvaru suurused B-rühma kahe tootegrupi kõige enam müüdud tootele. Leides vastavad kogused ka ülejäänud laotoodetele, tuleb võrrelda neid olemasolevate laokogustega, et teha korrektuure nii varude täiendamise kui võimalusel vähendamise näol, et vältida toodete ootamatut otsa lõppemist ning saavutada laopinna efektiivsem kasutamine. Kindlasti on vajalik kasutusel oleva majandustarkvara võimalusi ära kasutada vastavalt autori analüüsi tulemustele. Süsteemis tuleks määrata lisaks toodete miinimumkogustele ka soovituslikud laokogused, mille põhjal saab automaatselt laovarude täiendamiseks ostutellimusi koostada. Sellised võimalused lihtsustavad olulisel määral varude täiendamisega seonduvaid tegevusi ja hoiavad lisaks laovarudele kontrolli all sellega kaasnevatele tööprotsessidele (ostutellimuste koostamine, järeltarned) kuluvat aega. | et |
| dc.description.abstract | The aim of the graduation thesis Inventory Management Methods and Implementation on the Example of Infralink OÜ was to find suitable inventory management methods that can be implemented in Infralink OÜ. It is a young and growing company that is selling freshwater, wastewater and gas pipe systems, connection supplies and tools to infrastructure and construction companies. Revenue and quantity of products sold has been growing with a good pace and warehouse has been expanded several times, but data driven processes for inventory management have not been established yet. Author defined four key tasks – defining the inventory management problem in the company, researching inventory management methods, analysing the company’s inventory and making conclusions and proposals based on the analysis results. In this thesis, author found that most suitable way is to conduct an ABC-analysis. After classifying the products into different groups based on revenue and the amount of sold products, the economic order quantity, reorder level and safety stock sizes were calculated for the highest revenue products of two product groups. The calculations and methods can easily be applied to other products. The author recommends to find economic order quantities, reorder levels and safety stock for all B-group products and use data-based decision making for inventory replenishment purchase orders. Proposals for better management of inventory were done for all the groups of ABC-analysis which would help to maintain proper inventory levels, use warehouse space more efficiently and reduce the overall amount of work needed to manage inventory. | et |
| dc.identifier.uri | https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/3495 | |
| dc.language.iso | et | et |
| dc.publisher | Tallinna Tehnikakõrgkool | et |
| dc.subject | TTK Subject Categories::Majandus and ärijuhtimine::Jae- ja hulgikaubandus | et |
| dc.subject.other | Tootmine ja tootmiskorraldus | et |
| dc.title | Varude juhtimise meetodid ja nende rakendamine Infralink OÜ näitel | et |
| dc.title.alternative | Inventory Management Methods and Implementation on the Example of Infralink OÜ | et |
| dc.type | lõputöö | et |