Louis Kahni Keskus

Lõputöö Louis Kahni Keskuse kavandamiseks Kuressaarde koosnes nii teoreetilisest kui praktilisest osast. Töö käigus koostati mitmeid kavandeid saavutamaks monumentaalset arhitektuurset lahendust. Monumentaalsust on viimase kümnendi ehitiste puhul võrdlemisi raske leida. Kaasaja ühiskonna nõudmised ja arengusuunad tingivad pigem praktilisi ja funktsioonist lähtuvaid lahendusi, milles puudub vaimsus ja igavikulisus. Sellistel ühte kindlat funktsiooni täitvatel hoonetel on raske käia kaasas muutustega ja need võivad jääda ajale jalgu. Käesoleva lõputöö põhimõtted ja kontseptsiooniline lähenemine erinevad sellest, millega puututakse kokku arhitekti igapäevatöös. Lihtsad vormid ja avarad tühjad pinnad on ruumi omadused, mida püütakse töödes vältida. Käesoleva lõputöö koostamisel omandatud teadmised on pannud sellise mõtteviisi kahtluse alla. Tühi ruum võib olla paindlik, seda on võimalik kohandada väga erinevaid funktsioone täitma. Louis Kahni Keskuse monumentaalsuse puhul on taotlus olla igavikuline. Ajatu arhitektuurne ruum on saavutatud lihtsa vormiga, funktsionaalselt tühjade galeriipindadega ning erifunktsiooniliste hoonemahtudega. Samuti on hoone jaotatud kolme ossa: väline osa, hoonet teenindav tsoon ja hoone keskne aatrium, mis ühtlasi ühendab nii ruumi erinevaid osi kui loob läbi katuseavade ühenduse kogu universumiga. Sellise hoone keskmes seistes tekib tunne, et see on osa ajaloolisest piiskoplinnusest, osa millestki oluliselt suuremast. Selline energeetiline ruum mõjub aukartust äratavalt, inspireerides vaatajat. Arhitektuurset täiuslikkust, milles enam midagi muuta ega lisada pole võimalik, autor kindlasti ei saavutanud. Küll käidi läbi väga huvitav ja mitmekülgselt hariv rada, milles koostati erinevaid kavandeid ja vorme. Lõputöö koostamisel õpiti Louis Kahni loomingu kaudu tundma monumentaalse arhitektuuri olemust. Louis Kahni võib kindlasti pidada üheks maailma suurtest Arhitektidest, kelle tähtsust Saaremaa ja kogu Eesti elanikele ei saa üle hinnata. Lõputöö autor loodab, et tema arhitektuurne visioon Louis Kahni Keskuse jaoks aitab kaasa teema aktuaalsemaks muutmisele ja paneb aluse selle ehitamisele tulevikus. Lõputöö valmimisele aitasid kaasa mitmed Kahni loomingut ja sidemeid Eestiga uurinud inimesed: Heie Treier, Arne Maasik, Ott Rätsep ja Olavi Pesti. Koostöö Louis Kahni Eesti Sihtasutsega ja Saaremaa Muuseumiga on motiveerinud autorit ning aidanud kaasa töö valmimisele. Eriti tahab autor esile tuua juhendaja Toivo Tammiku panust nii inspireerimisel kui suunamisel parima võimaliku lahenduse saavutamiseks.

Final thesis „The designing of Louis Kahn center in Kuressaare” was divided into theoretical and practical parts. Many designs were drafted in the course of the work in order to achieve monumental architectural solution. Modern demand and developments require rather practical and function-based solutions, which lack spirituality and eternity, thus, it is relatively difficult to find monumentality in the buildings that have been built over the past decade. Such buildings that have only certain specific functions may become outdated. The principles and conceptual approach of this final thesis differ from the every-day work of an architect. Simple forms and spacious empty surfaces are qualities that are seemed to be avoided, however this should not be the case. Empty space may be flexible, it may be adjusted into performing different functions. The endeavor of the monumentality of Louis Kahn center is to be eternal. Timeless architectural space is achieved in a simple form. The space is decorated with functionally empty gallery surfaces, however the volume of the building has special functions. The building is divided into three parts: external part, the service area and the central atrium, which altogether connects different parts of the building and creates unification with the universe through roof openings. Thus, the center part of the building allows to feel part of the historical bishop’s castle, part of something greater. Such energetic space impresses the audience, while being inspirational. The process of designing the Louis Kahn center in Kuressaare was interesting and educational, however the architectural perfection was not accomplished. The work at hand made possible to design different sketches and forms. In the course of the work, Louis Kahn’s creation allowed to explore the architectural monumentality. Louis Kahn may be considered one of the great Architects, whose importance to the people of Saaremaa and Estonia should not be overestimated. The author of this final thesis is in hope that the architectural vision of Louis Kahn center will make the great architect’s creation one to follow and will be the foundation for construction in the future. Many of the following people who have researched and analyzed Louis Kahn’s creation and connection to Estonia contributed to the completion of this final thesis: Heie Treier, Arne Maasik, Ott Rätsep and Olavi Pesti. Cooperation with Louis Kahn Estonia Foundation and Saaremaa Museum has motivated the author and supported the completion of the final thesis. The author would especially like to express gratitude to supervisor Toivo Tammik for inspiring and guiding to find the best solution.