Kutseõppe võimaluste vastavus ehitustööturu arenguvajadustele
| dc.contributor.advisor | Tammaru, Enn | |
| dc.contributor.author | Nappir, Allar | |
| dc.date.accessioned | 2021-03-17T09:39:40Z | |
| dc.date.available | 2021-03-17T09:39:40Z | |
| dc.date.issued | 2016 | |
| dc.description.abstract | Käesolev uurimistöö keskendub ehitusharidusega spetsialistide vajaduse hindamisele ehitusektori vajadusest lähtuvalt, eristades vajadust nende järele alleriala alusel konkreetse objekti näitel. Autori eesmärgiks oli uurida, kas kutseõppeasutute ehituseriala lõpetanute oskustööliste hulk on piisav ehitussektori tööjõu vajaduse rahuldamiseks. Autor jõudis järeldusele, et lõpetajate erialade osakaal ei ole kooskõlas tööturul vajaminevate erialade osakaaluga. Töö eesmärgi saavutamiseks kaardistas autor kutseõppeasutused, nende arengusuunad ja tõi välja eelnevalt tehtud uuringud. Üheksa aastat järjest lõpetab ehituse õppekavarühmade raames vastuvõetud õpilastest 54,86-86,94%. Samas võttes arvesse sündide arvu suurt kukkumist 1988 aastal- ja neli aastat peale seda ning asjaolu, et see number püsib tänapäevani. Autori seisukohalt ei ole sel juhul enam võimalik kutseõppeasutustesse rohkem õppureid vastu võtta, vaid tuleb rakendada meetmeid lõpetajate protsendi tõstmiseks. 2015/2016 õppeaastal õpetab ehituse õppekavarühmade raames õpilasi 18 õppeasutust, millest pooled õpetavad ainult ühte,- kahte- või kolme ehituse õppekavaainet. Sellisel viisil koolitamine ei ole ökonoomne, kvaliteetne ja pikemas perspektiivis jätkusuutlik. Järgmisena toob autor uurimistöös välja vajalike oskustööliste osakaalu ehituses, milline on ehitusametite protsentuaalne osakaal ühe hoone ehitamisel. Selleks, et välja selgitada vajaminevate ehitusametite protsentuaalset osakaalu ühe hoone ehitamiseks objektil, analüüsib autor lõputöid, mis on koostatud perioodil 2006-2016 Tallinna Tehnikakõrgkoolis ja Tallinna Tehnikaülikoolis teemal ehitusorganiseerimine mingi objekti näitel. Lõputööde valiku kriteeriumiks oli organiseerimise projekt, mis hõlmab kogu ehitust objektil. Analüüsitud hooned on kolme- ja enamkorruselised monoliitsest raudbetoonist või monteeritavast raudbetoonist elu- ja mitteeluhooned. Eluhoonetena on uuritud korterelamuid ja mitteeluhoonetena on uuritud äri- ja büroohooneid. Esiteks soovib autor välja selgitada eelnimetatud hoonete ehitamise näidete baasil, milline on ehituseriala ametite töötajate protsentuaalne osakaal ühe ehitusobjekti valmimisel. Teisena on eesmärk võrrelda ühe hoone ehitamiseks vajalike ehitustööliste protsentuaalset osakaalu kutseõppeasutuste lõpetanute arvuga. Lõputööde analüüsi tulemusel on vajamineva tööjõu osakaalude vahemikud raudbetoonist kandekonstruktsiooniga elu- ja mitteeluhooned puhul: kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitaja 21-28%, ehituspuusepp 42-50%, ehitusviimistleja 11-17% ja keskkonnatehnika lukksepp 14-18%. Saadud tulemuste võrdlemisel kutseõppeasutustesse vastuvõetud õpilaste osakaaluga: kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitaja 24-33%, ehituspuusepp 7-10%, ehitusviimistleja 50-57% ja keskkonnatehnika lukksepp 9-10% selgub, et suure osakaaluga koolitatakse üle ehitusviimistlejaid ja seda kõikide teiste erialade arvelt. Olenemata sellest, et tööturule siseneb iga-aastaselt kuni 700-800 ehitusvaldkonna oskustöölist ei ole lõpetajate kvalifikatsioon allerialade osas ehitusektoris vajaminevate ehitusametite osakaaluga kooskõlas. Kokkuvõtvalt saab järeldada, et kutseõppeasutuste poolt pakutud võimalused erialade lõikes ei vasta hetkel ehitustööturu arenguvajadustele. Uurimistööle seatud eesmärgid on täidetud. Analüüsitud akadeemiliste lõputööde põhjal on kinnitatud oskustööliste vajadus mitmete arvutustega. Kutseõppeasutuste tänased võimalused allerialade õpetamiseks on samuti kinnitatud mitmete arvutustega ja tulemused hoiavad selget kuju. Ehitus valdkonnas töötades kinnitab uurimistöö autor analüüsitud tulemusi hetkel tööturul toimuvaga. Uurimistöö andmete õigel kasutamisel ja edasi arendamisel on võimalik suured muutused läbi viia. | et |
| dc.description.abstract | The focus of this thesis is on analyzing the needs for specialists trained in construction-related vocations based on the needs of the construction sector, distinguishing subspecialization needs based on the example of a specific construction project. The aim of the author was to study whether the number of skilled workers graduating in construction-related specialities from vocational schools is sufficient to satisfy the needs for skilled workers in the construction sector. The conclusion reached by the author is that the proportion of graduates in construction-related specialities does not correlate with the proportion of specialists needed in the labour market. To achieve the aims of the thesis, the author mapped vocational schools along with their development objectives and analyzed studies that have been done previously. For the ninth year in a row, the percentage of graduates among construction-related subjects has remained at 54,86-86,94%. However, it should be taken into account that the national birth rate fell significantly in 1988 and remained low for four successive years. In addition, this figure has remained the same to the present day. The author is of the opinion that this means it is no longer possible to raise the number of students enrolled at vocational schools; instead, measures need to be taken to raise the percentage of graduates. In the academic year 2015/2016, there were 18 educational institutions offering courses in construction-related subjects; half of these institutions offered only one, two or three construction-related curriculum courses. This manner of educating is uneconomical, of low quality and, in the long-term perspective, unsustainable. In the next part, the author discusses the proportion of various skilled workers needed in the construction sector, as well as the proportion of various specialities required for a construction project. In order to determine the percentual proportion of various construction specialists in erecting a building, the author analyzes theses published in the period 2006-2016 at Tallinn University of Technology and Tallinn University of Applied Sciences on the topic of construction project organization on the example of a specific construction project. The criterion for choosing the theses was their treatment of the organization of a construction project encompassing all the construction-related works done on a building site. The analysis includes residential as well as non-residential buildings having three or more storeys and constructed of either monolithic reinforced concrete or prefabricated reinforced concrete. The residential buildings included in the analysis are apartment buildings, the non-residential buildings are office and commercial buildings. The author wishes first to ascertain, on the basis of the construction of the types of buildings described, the percentual propotion of construction subspecialists required for the completion of a construction project. Secondly, the author aims to compare the percentual proportion of construction subspecialists necessary for constructing a building to the number of subspecialists graduating from vocational schools. The analysis of theses reveals that the proportion of skilled workers required for erecting residential as well as non-residential buildings having reinforced concrete structures are as follows: masonry and concrete worker 21-28%; construction carpenter 42-50%, construction finisher 11-17%, plumber 14-18%. In contrast, the proportion of students enrolled in vocational schools is as follows: masonry and concrete worker 24-33%, construction carpenter 7-10%, construction finisher 50-57%, plumber 9-10%. This means that there is a clear overproduction of construction finishers to the detriment of all other specialities. Although 700-800 workers trained in construction-related specialities enter the labour market each year, the proportion of graduates in specific subspecialties does not correlate with the proportion of such subspecialists needed in the construction sector. This leads to the conclusion that the specialities offered by vocational schools do not at the current time satisfy the developmental needs of the construction industry labour market. The aims of the thesis have been met. Conclusions on the needs for skilled workers in the construction sector reached on the basis of academic theses analyzed have been confirmed through multiple calculations. The current possibilities of vocational schools for offering subspecialities have also been confirmed through several calculations; the results show a clear trend. The author of the thesis can confirm that the results of the analyses correlate with current labour market trends, based on personal work experiences in the construction sector. Appropriate use of the results of this thesis and further research on the topic could lead to great changes. | en |
| dc.identifier.uri | https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/1577 | |
| dc.language | et | |
| dc.publisher | Tallinna Tehnikakõrgkool | |
| dc.subject.classification | Construction--Building Construction--Construction Economics | en |
| dc.subject.classification | Ehitus--Hoonete ehitus--Ehitusökonoomika | et |
| dc.subject.other | Hoonete ehitus | et |
| dc.subject.other | Building Construction | en |
| dc.title | Kutseõppe võimaluste vastavus ehitustööturu arenguvajadustele | |
| dc.title.alternative | The Correlation between Vocational Education Opportunities and the Developmental Needs of the Construction Sector Labour Market | |
| dc.type | thesis | en |
| dc.type | lõputöö | et |