Kolumbaariumid Tallinna Veetornides

Lein ning ärasaatmine ei pea ilmtingimata olema rõhuv ja sünge. Üha enam pühitsetakse lahkunu elu ning tänatakse olemise eest soojades toonides ning meenutatakse hea sõnaga. Selle võimaldamiseks on oluline, et inimestel oleks aega ja ruumi lahkunuga hüvasti jätta kui iganes kaua ning millisel iganes moel, seda soovitakse. Peamine on anda leinavatele võimalus teha seda mugavalt ning tingimustel, kus miski neid ei kohusta. Matmispaikade puuduse probleemi lahendamine vertikaalses ruumis säästab nii keskkonda, suurel hulgal ruutmeetreid, kuid annab ka linnaruumis võimaluse teha seda urbanistlikumalt. Laiuvate kalmistute asemel pakub koumbaarium võimalust matmisviisiks kompaktses, kuid keskkonda täiustavates mahtudes. Ärasaatmispaiku on kõigile ning kõikjal vaja, mistõttu maamärgina toimivad veetornid on sobivad selle võimaldamiseks. Kuna urnimatus ei nõua kindlat ruumitüpoloogiat, on võimalik seda igasugusesse ümbritsevasse keskkonda sobima panna. Kolumbaariumite projekteerimine tornidesse annaks üksi-ainult Tallinnas juurde tuhandeid matmiskohti. Käesoleva projekti üheks eesmärgiks oli pakkuda inimsõbralik ning kaasaegne matmispaiga lahendus igapäeva toimetuste keskel. Planeering pakub võimalust lahkunu mälestamiseks elulises keskkonnas, mis aitab leinaga kergemini toime tulla ning, kus on lihtsam meenutada helgeid mälestusi. Teisalt pakub planeering lahenduse, mis võimaldab unustusse vajunud veetornide taas kasutusele võtmise. Seeläbi õnnestuks parandada ka linnaruumi üldilmet, kus praegused kasutuseta tornid pigem halli varju ja süngust annavad. Elu saab alguse veest ning elu saab olla vaid seal kus on vett, mistõttu tundub ilusa mõtte ka elu viimane etapp – surm ühendada elemendiga, mis sümboliseerib vett.

Mourning and parting with loved ones need not be a sombre affair. More and more families are opting for a ceremony of warm-hearted remembrance celebrating the life of the departed. To allow for this, it is vital for friends and family to be able to say their goodbyes however they see fit, without constraints of space and time. It is paramount that the bereaved have a chance to do so in comfortable circumstances, unburdened by social expectations. Alleviating the shortage of burial ground in vertical space not only reduces the environmental impact and the area required, but also allows for far greater architectural and urbanistic potential. Places for final farewells are needed by everyone everywhere and water towers can fulfil these demands, whilst also acting as visual signposts. Repurposing water towers as columbariums would create thousands of burial places in Tallinn alone. As urn burials do not call for standard spatial typologies, they lend themselves to be placed in a plethora of environments. The chief aim of this project is to provide modern, yet sensitive burial solutions integrated into the urban realm. The design brings commemoration into the sphere of daily life –further from the functional segregation of traditional cemeteries and closer to the scenes of fond memories – therethrough easing the process of bereavement. In so doing, the project gives new life to the vast numbers of derelict water towers and rids cities of their dismal vacant presence. Water was the source of life and remains crucial for sustaining it. It is only natural that it is present, in symbolic form, for the final chapter of life – death.