Geodeetilise alusvõrgu loomine ning Lennusadama koorikkatuse deformatsioonide uurimine

Antud lõputöö kirjeldab geodeetilise alusvõrgu loomist ning Lennusadama koorikkatuse deformatsioonide uurimist. Töö teoreetilises osas kirjeldati kasutatud nivelleerimise töövõtteid. Samuti räägitakse elektrontahhümeetriaga seonduvatest töövõtetest ning tasandusmeetodist. Kirjeldatakse skaneerimise tehnoloogiat ning tähiseid. Seletatakse lahti CloudCompare tarkvara tööpõhimõte, laserskaneerimisest saadud punktipilvede võrdlusel. Antakse ka lühike ülevaade objektiga seotud ajaloost. Teostatud praktiliste tööde tulemusena loodi Tallinna Lennusadama hoone põrandale kindlustatud tahhümeetriakäik, mille punktidele nivelleeriti kõrgused (Balti 1977). Seintele ning taladele paigaldati statsionaarsed laserskaneerimise tähised, koorikkatuse deformatsioonide uurimiseks. Tähised koordineeriti rippuva punkti meetodil elektrontahhümeetriga. Skaneerimistähiseid kasutati laserskanneri orienteerimisel, mis aitas kõik skaneerimised ühtseks punktipilveks siduda. Skaneerimised teostati neljal korral, kahel korral talvel, ning kahel suvel. Saadud punktipilvedest eraldati kõik kolm kuplit, ning nimetati A-, B- ja C-kupliteks. Teostati kuplite võrdlus, kus aluseks võeti esimese skaneerimise andmed. Võrdlustest selgus, et enam mõjutab skaneerimistulemusi jaamade paiknemine mõõdetava objekti suhtes. Mõningast mõju avaldab ka skanneri orienteerimistäpsus. Kokkuvõttes võib järeldada, et Tallinna Lennusadama koorikkatused on stabiilsed, sest saadud erinevused tulenevad ilmselt jaamade paiknemisest ning orienteerimistäpsusest. Antud väitele annab kinnitust asjaolu, et saadud kõikumised jäävad kasutatud skanneri punkti kauguse määramise täpsuse piiridesse.

Establishing a geodetical base grid and studing the deformations of Lennusadam’s incrusted roof The objective of this thesis is to establish a geodetical base grid and to study the deformation on Lennusadams’s incrusted roof. This thesis comprises of two main parts, theoretical and practical. The theoretical part describes the principles of used practices, in terms of leveling, electron tacheometry, laser scanning, and data processing. The main characteristics of the instruments used are also represented. Lastly a brief history on the building is given. The practical part describes the planning and scanner target positioning. Establishing base points and leveling heights (Balti 1977) to those points, from which the scanner targets were then coordinated. Practical part also talks about laser scanning, from which large point clouds of the incrusted roof, which consisted of three domes, from the inside were obtained. Laser scannings took place four times, in 2013 winter and summer and in 2014 winter and summer. These point clouds were then refined from all that was unnessecery and seperated into three seperate domes. The three domes were then compared to the same domes from different scanning dates. In conclusion, it can be said that the incrusted roof is stable, and all the differences depicted on the graphs and figures are within the accuracy of the used instrument, and somewhat effected by the orientation errors.