Tervise- ja külastuskeskuse ehituse geodeetiline teenindamine

Käesolevas töös antakse ülevaade valitud geodeetilistest töödest tervise ja külastuskeskuse ehituse teenindamisest. Objekt asub Viljandi maakonnas, Põhja-Sakala vallas, Suure-Jaani linnas. Tööde teostamine toimus ajavahemikul juuni 2017. a. kuni veebruar 2019.a. Esimeses osas tutvustatakse ehitatud hoone funktsionaalsust ja otstarvet. Antakse ülevaade objektil kasutatud geodeetilisest instrumendist ja mõõteprismadest. Vastavalt vajalikule mõõtmistäpsusele kasutati erinevaid mõõteprismasid. Alusvõrkude rajamise peatükis kirjeldatakse mõõdistusvõrkude rajamist. Plaanilise mõõdistusvõrgu rajamisel kasutati projekteerimisel kasutatud geodeetilise alusplaani koostamise lähtepunkte. Veendumaks oma õiges koordineerituses projektmaterjali suhtes mõõdeti pisteliselt alusplaanil mõõdetud hoonete nurkasid. Saadud erinevused kontrollmõõtmise ja geodeetilisel alusplaani andmete vahel andsid veendumuse, et antud instrumendi seisust võib koordineerida mõõdistusvõrgu punktid. Kõrgusliku mõõdistusvõrgu rajamisel tugineti objektil asuvale riiklikule I klassi seinareeperile. Kõrgused määrati juba eelnevalt koordineeritud mõõdistusvõrgule trigonomeetrilise nivelleerimise teel. Peale esimesi suuremaid pinnasetöid rajati tugivõrk. See koosnes seitsmest kleebistähistusega punktist, mille plaaniline ja kõrguslik koordineerimine toimus „vabajaama“ meetodiga lähtudes eelnevalt rajatud kolmest mõõdistusvõrgu punktist. Märkimistööde peatükis antakse valikuline ülevaade ettevalmistus- ja märkimistöödest. Esimene märkimistöö hõlmas ehitatava hoone gabariitide ja krundi piiri tähistamist, eesmärgiga teostada esialgne väljakaeve ja selgitada ehitusplatsi ulatus. Ehitatava hoone püsivus tugines kiilvaiadele ja rostvärgile. Kiilvaiade märkimisel tähistati kiilvaia asukoht raudarmatuuriga ja lähtudes projektjoonisest kirjutati pinnasele markeerimisvärviga vastava vaia number. Rostvärgi ja telgede märkimistöödel märgiti miniprismaga märktaradele vajalikud punktid vastavalt ehitaja soovile. Ankrupoltide märkimisel oli suurimaks takistuseks ankrugruppide ebakvaliteetne koostamine, mille tulemusel ankrupoltide omavaheline geomeetria ei olnud paigas. Tehnovõrkude märkimisel tähistati vastavalt tellija soovile vajalikud punktid puitvaiadega. Kõrguslikult lähtus ehitaja ajutistest objekti reeperitest. Teede ja platside märkimisel tähistati looduses tähtsamad punktid ja elemendid. Märgitud punktide asukoha tähistamiseks kasutati raudarmatuurvaiu, millele märgiti vastava koha kõrgus plastteibiga. Märkimistöödel esines mitmeid takistusi, alustades projektimuudatustest mitteteatamisega, lõpetades ilmaga. Viimases peatükis kirjeldatakse valikuliselt objektil tehtud teostusmõõdistusi. Vaiade teostusmõõdistusel mõõdeti tellija soovil vaid vaiapea tsenter. Teostusjoonisel toodi välja mõõdetud ja projektsete andmete võrdlusel vaiapea kõrguslik ja tsentri plaaniline hälve. Kõrguslikult rammiti kõik vaiad lubatud ehitusvea ulatuses, aga plaaniliselt esines lubatud ehitusvea ületamist. Rostvärgi teostusmõõdistuse põhjal sai järeldada, et plaaniliselt ehitati lubatud ehitusvea piires, aga kõrguslikult piisavat täpsust ei tagatud. Ankrupoltide teostusmõõdistamisel mõõdeti ankrupoltide tsentrid. Teostusjoonisel näidati vaid ankrupoltide plaaniline hälve projektist. Kõrguslikku hälvet ehitaja joonisel näha ei soovinud. Tehnovõrkude teostusmõõdistus kujutas endas ehitatud torustiku iseloomulike punktide ja kaevude mõõtmist. Mõõdetud andmete põhjal koostati teostusjoonis. Teede ja platside teostusmõõdistusel mõõdeti ehitatud teed ja platsid ning paigaldatud äärekivi. Kuna nende ehitus toimus sihilikult suures ulatuses vertikaalplaneeringust erinevalt, siis sooviti teostusjoonist teekatete ja äärekivi mahtudega. Järeldusena võib väita, et geodeedi töö ehitusobjektil nõuab kannatlikkust, paindlikkust ja korrektsust. Süsteemsed töövõtted aitavad vältida vigu ja kiirendada tööprotsessi. Antud objektil geodeedi poolt märkimis-, ega mõõtmisvigu ei tehtud. Ehitatud hoone on valmis ja kasutatakse eesmärgipõhiselt.

The current work provides an overview of selected tasks of „Geodetic Servicing of the Construction of Health and Visitor Center“. The site is located in the county of Viljandi, in the rural municipality of Põhja-Sakala, in the town of Suure-Jaani. The tasks were performed in the period from June 2017 until February 2019. The first part introduces the functionality and purpose of the constructed building. An overview of the geodetic instruments and measuring scales is provided. Different measuring scales were used according to the required measurement accuracy. The chapter on base grid describes the creation of the geodetic base grid. The grid was based on the starting points of the geodetic plan used in the design phase. To be convinced that correct coordination with the project material existed, random measurements of the corners of the building were made and compared with the base plan. The differences in control measurements and the geodetic base plan confirmed that, from the standpoint of the given instrument, the geodetic survey points could be coordinated. The creation of the vertical geodetic grid was based on the 1st class state wall benchmark located on the site. The heights were already determined using the previously coordinated geodetic survey that used trigonometric levelling. The supporting network was established after the first major earthworks. It consisted of seven sticker marked points, the plane and elevated coordination of which took place using the “free station” method based from the previously established three geodetic survey points. In the chapter on marking works, a selected overview of preparatory and marking works is given. The first marking task involved recording the building’s and lot’s exterior boundaries, with the aim of preliminary excavation and determining the extent of the construction site. The building’s stability was based on wedge piles and pile caps. The wedge pile locations were marked with a piece of iron reinforcement and based on the design drawing; the corresponding pile number was written on the ground using markingpaint. A mini prism was used for marking the pile caps and axes, recording the necessary points on a temporary marking fence according to the builder’s wishes. The biggest obstacle in marking the anchor bolts was the sub-quality compiling of the anchor groups, which caused the geometry between the anchor bolts to be out of place between each other. The necessary points of the utility networks were marked with wooden piles, according to the clients wishes. In terms of height, the builder approached it from the temporary benchmarks of the object. The most important points and elements of roads and squares were marked in nature. The marked points were recorded with iron piles, on to which were recorded the corresponding place’s height, with plastic tape. There were many obstacles in the marking work – starting with no notification of project changes and ending with the weather. The last chapter describes random performance measurements made on the site. For the performance measurement of piles, only the centre of the pile head was measured, at the wish of the client. The performance drawing showed a comparison of the measured and project data, pointing out the deviation of the pile head height and centre on the plane. All piles were rammed according to height within the extent of construction errors, but in terms of the plane, exceeding of the margin for error occurred. Performance measurement of the pile caps allowed the conclusion to be made that on the plane, construction took place within the permitted margin for error, but in terms of the height, sufficient accuracy was not adhered to. The centre of the anchor bolts was measured during the performance measurement. The performance drawings only showed the plane deviation from the design. The builder did not want to see the vertical deviation on the drawings. The performance measurement of the utility networks consisted of measuring the characteristic locations of pipes and wells. The measured data was used to create a performance drawing. The performance measurement of roads and squares measured the constructed roads and squares, as well as the placement of kerbstones. The construction took place deliberately, to a large extent, differently from the vertical design, then it was desired that the performance drawings include the volumes of road surfaces and kerbstones. It can be claimed, in conclusion, that geodetic work on a construction site requires patience, flexibility and accuracy. Systematic work practices help avoid mistakes and speed up the work process. The geodesist did not make any markings or measuring mistakes on the given site. The construction of the building is complete and it is in use as planned.