Pärnu jõeäärse piirkonna planeering, Rääma linnaosa
| dc.contributor.advisor | Tüür, Mihkel | |
| dc.contributor.advisor | Ott Kadarik | |
| dc.contributor.author | Jazõkova, Anna | |
| dc.date.accessioned | 2021-03-17T09:30:57Z | |
| dc.date.available | 2021-03-17T09:30:57Z | |
| dc.date.issued | 2015 | |
| dc.description.abstract | Minu arvates on mistahes linnaplaneeringu eesmärk luua tervislik, mugav ja ilus linnaruum. Hädavajalik on kohandada arhitektuuri väljendusvahendid konkreetse ümbrusega, et teha see ainulaadseks. Ma leian, et urbanistliku kompositsiooni kõige tähtsam ülesanne on luua selliseid ansambleid, milles inimene saaks elada huvitavalt ja mugavalt. Seetõttu on äärmiselt tähtis lähtuda urbanistika käsitlemisel inimesest, kes hakkab seda mõjutama. Urbanistika ei pea olema kitš või propaganda, linn peab inimeses tekitama turvatunnet ja hubasust, eriti puudutab see magalarajoone nagu Rääma. Antud detailplaneering koostamine ei olnud lihtne ülesanne, puutusin selle käigus kokku erinevat laadi probleemidega - nii topograafiliste kui ka esteetilistega. Diplomitöö kirjutamise käigus mõistsin, et urbanistika on unikaalne kujutlemise viis, kuna seda ei ole võimalik mitte mingil juhul kopeerida. Kõik lahendused tulenevad problemaatikast. Analüüsi abil õppisin looma arhitektuurseid ansambleid harmoonilises koosmõjus ümbritseva keskkonnaga. Diplomitöö ülesandeks oli teha uus planeering Pärnu linna jaoks, mis võiks ühtlasi olla uueks potentsiaalseks Pärnu linna näidisstiiliks, uueks turismi piirkonnaks linnas. Ehitiste mitmekesisus ja nende sobitamine maastikule aitasid sellel kaua tühjalt seisnud maatükil hakata paistma täiesti uues valguses. Peamisteks küsimusteks, mida ma iseendale lahenduste otsimisel esitasin olid – Millal tekib inimese ja linna vahel külgetõmme?; Mis tekitab piirkonna taassünni? Vastust otsides jõudsin selleni, et kasulikum on mitte luua eraotstarbeks mõeldud piirkonda linnaruumis, vaid kaasata tavainimesi, suunata fookus ühiskondlikele ja avatud kasutamiseks mõeldud piirkondadele. Kui linnadel on head ühiskondlikud piirkonnad, siis ka ülejäänud linnaelu laabub edukalt, sest linna mõju indiviidi elule on kolossaalne. Arhitektuur mõjutab väga palju seda, kuidas inimesed elavad ja tunnevad end, näiteks, oli vägapalju kaebusi Frank Gehry arhitektuuri osas, sest inimestele ei meeldinud töötada nendes ehitistes, neil oli ebamugav. Mulle tundub, et skulptuur ei ole urbanistikas või arhitektuuris esmatähtis. Mina ei tahaks, et arhitekti amet oleks üks viimastest elukutsetest, mis arvestab inimeste tegelikke vajadusi. Ma tunnen, et ühiskond ja üldine arutluste suund ühiskonnas liigub rohkema avatuse poole, avatuma ühiskonna suunas. Ja seepärast peaksid arhitektuursed lahendused maksimaalselt aitama inimesi selle eesmärgi saavutamisel. | et |
| dc.description.abstract | I think that the main desire of each urban planner should be creation of a healthy people-friendly and comfortable city. Urban design doesn’t produce the city, it produces the tools for city transformation. Since the architectural environment is formed for the person and exists around him, his perception of surrounding composition affects many life processes. In my thesis i was trying to create new landmark for Pärnu city, place which can restart stuck life processes and bring new people in. Design included different building types which have harmony with already existing landscape. The main issues, which I analysed during my seeking were – When appears attraction between the city and person; what causes rebirth in the region? I found the answer in the fact that it is beneficial not to create private sectors and regions, they should involve ordinary people too. I tried to redirect the focus on the social use of open areas. If cities have good public areas, urban life there will be successful as well. Architecture influences a lot on the way how people live and feel, for example, there were a hundreds of complaints about architecture of Frank Harry, because people didn’t enjoy working inside his buildings, they felt uncomfortable. I think that the sculpture should be a priority for urbanists or architecture. Architect or urbanist should responds to the real needs of people. I feel that the social movement, and general direction of society is moving to more openness, therefore, I think that architectural solutions should strongly help people to achieve this. | en |
| dc.identifier.uri | https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/1266 | |
| dc.language | et | |
| dc.publisher | Tallinna Tehnikakõrgkool | |
| dc.subject.classification | Architecture--Applied Architecture--Architectural Composition | en |
| dc.subject.classification | Architecture--Applied Architecture--Architectural Design | en |
| dc.subject.classification | Architecture--Applied Architecture--Typology of Buildings | en |
| dc.subject.classification | Architecture--Applied Architecture--Landscaping and Small Design Elements | en |
| dc.subject.classification | Architecture--Applied Architecture--Town Planning Analysis | en |
| dc.subject.classification | Architecture--Applied Architecture--Traffic and Transport | en |
| dc.subject.classification | Arhitektuur--Rakendusarhitektuur--Arhitektuurne kompositsioon | et |
| dc.subject.classification | Arhitektuur--Rakendusarhitektuur--Arhitektuurne projekteerimine | et |
| dc.subject.classification | Arhitektuur--Rakendusarhitektuur--Hoonete tüpoloogia | et |
| dc.subject.classification | Arhitektuur--Rakendusarhitektuur--Haljastus ja väikevormid | et |
| dc.subject.classification | Arhitektuur--Rakendusarhitektuur--Linnaehituse analüüs | et |
| dc.subject.classification | Arhitektuur--Rakendusarhitektuur--Liiklus ja transport | et |
| dc.subject.other | Rakendusarhitektuur | et |
| dc.subject.other | Applied Architecture | en |
| dc.title | Pärnu jõeäärse piirkonna planeering, Rääma linnaosa | |
| dc.title.alternative | Urban planning of the territory along the Pärnu River, the part of the city Ryayama | |
| dc.type | thesis | en |
| dc.type | lõputöö | et |