Mudelprojekteerimise protsessid praktikas

Lõputöös „Mudelprojekteerimise protsessid praktikas“ käsitleti mudelprojekteerimises tehtavaid protsesse Novarc Group AS teostatud projektide näidetel. Sealjuures toodi välja lõputöö lahendamise ajal kasutusel olevate nõuete, juhendite ja standardite kasutuse. Lisaks saadi hinnanguline aeg, kui palju kulub aega ühe ruutmeetri täielikule mudelprojekteerimisele. Lõputöö lahenduse käigus selgus, et mudelprojekteerimise parema kvaliteedi tagamiseks tuleks kasutada RKAS poolt väljastatud nõuete dokumente. Sealjuures tasub märkida, et RKAS väljaantud nõuded kehtivad ainult RKAS tellitud projektides. Seega hetkeseisuga pole Eestis ühtset mudelprojekteerimiseks mõeldud standardit, mida tuleks rakendada igas mudelprojektis. Selle nimel teeb RKAS koostöös mudelprojekteerimisele spetsialiseerunud ettevõtetega (nagu Novarc Group AS, AruCAD) hetkel tööd. AruCAD Süsteemid on loonud ühise alusfaili, mis on üheks suuna aluseks, et mudelprojekteerimine üle Eesti toimuks samade aluste järgi. Novarc Group AS projekte uurides selgus, et vahemikus 2015-2016 polnud mudelprojekteerimine niivõrd levinud ja seetõttu oli ka elementide info sisaldus küllaltki väike. Andmed sisaldasid enamasti väga üldist infot, kuid nende põhjal oli siiski aru saada elementide suurustest ja mahtudest. Oluline on teada, et antud aastatel polnud tellijate teadmised mudelprojekteerimisest suured ning sellest tulenevalt puudusid ka oskused esitada selleks kindlaid nõudeid. Mudel oli rohkem abiks visualiseerimisel. Sealjuures oli mudelis palju abi projekteerijatele, kes said anda hinnanguid olukordade lahendamisele. Lõputöö viimases osas selgus, et osaliselt rekonstrueeritava ja uue hoone projekteerimisel algusest lõpuni on ajaline vahe märgata. Osaliselt rekonstrueeritava hoone puhul saadi hinnanguliseks algusest lõpuni projekteerimise ajaks 1,278 h/m2 ning uue hoone puhul oli see 0,998 h/m2. Muudatuste osakaalu hinnates selgus, et muudatused on kogu protsessi üks osa ning see toimub paralleelselt koos mudeldamisega. See tähendab, et ei ole võimalik välja tuua hinnangulist ajakulu muudatuste sisseviimisele, vaid saame käsitleda muudatusi ja mudeldamis ühtse tervikuna. Kogu mudelprojekteerimise protsessi saame kokkuvõtvalt nimetada hoone eluea läbi simuleerimiseks. Selles protsessis hinnatakse kogu hoone eluea kulutused ning kuidas toimib hoone aastate pärast. Selle põhjal on võimalik teha järeldusi ning hinnata hoone eluea kvaliteeti.

This thesis focuses on Building Information Modeling (BIM) processes in practice based on two projects solved by Novarc Group AS. This thesis gives a general overview of the available standards and manuals for BIM in Estonia. The author has calculated estimated time, how many hours it takes all parts to complete the project per one square meter in model. This thesis is divided into two main parts. The first part looks into available BIM standards and manuals that are used in Estonia. Also, there is an overview of softwares that are suitable for specific project parts and their efficiency. The second part describes BIM processes, for instance how model becomes more accurate in every project stage, and how given standards and manuals affect model based on two Novarc Group AS projects. The first project is partly reconstructed bureau type building (Elering AS headquarters) and the second project is new apartment building (Vana-Rannamõisa tee 1A). The thesis includes calculation of estimated time futility in all project parts, like architecture, constructions, ventilation and so on. In the first project it took all the parts 1,278 hours to finish one square meter. On the other hand, in the second project it took 0,998 hours to finish one square meter. BIM assures effective and environmentally friendly projecting. BIM is part of building life cycle, like there are opportunities to make building life cycle simulations. Based on simulations engineers can estimate the duration of building acts, calculate estimated cost and quality of building.