Isikukaitsevahendite kaubagrupi analüüs töökoormuse optimeerimiseks Enefit Industry AS-is

Abstract

Lõputöö eesmärk oli analüüsida isikukaitsevahendite kaubagrupi varude juhtimist Enefit Industry AS ladudes ning hinnata, millisel määral on võimalik töökoormust vähendada ja protsesse optimeerida Min-Max süsteemi abil. Töö lähtus ettevõtte vajadusest muuta tellimisprotsessid vähem töömahukamaks, vähendada manuaalset tööd ning tagada varude planeerimisel suurem süsteemsus olukorras, kus nomenklatuur on mahukas ja nõudlus ebastabiilne. Töö teoreetiline osa käsitleti varude haldamise põhimõtteid ning keskenduti ABC-, XYZ- ja Min-Max meetoditele, mis moodustasid aluse empiirilise analüüsi ülesehitamiseks. Empiirilises osas analüüsiti kolme Enefit Industry AS ladu: Auvere kesklao, Narva karjääri ja Estonia kaevanduse isikukaitsevahendite artikleid. Kõigis ladudes viidi läbi ABC/XYZ analüüs, mille tulemusel selgus, et märkimisväärne osa positsioonidest kuulub 0 kasutus kategooriasse. See näitab suurt hulka artikleid, mille tarbimine puudus või oli väga väike, mis omakorda piirab Min-Max süsteemi rakendamise võimalusi. Analüüsi tulemusel ilmnes, et kuigi teooria järgi sobiks Min-Max meetod kasutamiseks enam kui neljasaja artikli puhul, osutus praktikas põhjendatult rakendatavaks vaid väike osa neist. Enamik positsioone langes välja kas tarneaja puudumise, väga madala tarbimise või nullväärtuste tõttu arvutatud Min-Max tasemetel. Kõigis kolmes laos oli Min-Max metoodika süsteemseks kasutamiseks sobivaid positsioone vaid piiratud hulk, ligikaudu 30–40 artiklit lao kohta. Autor tõi välja ka selle, et praegune käsitsi toimuva tellimise protsess on ajamahukas ning nõuab igas laos hinnanguliselt 234 töötundi aastas. Min-Max süsteemi osaline automatiseerimine võimaldaks seda töökoormust vähendada umbes 18 tunnini aastas, mis loob märgatava ajasäästu ja võimaldab suunata töötajate ressursid strateegilisematesse ülesannetesse. Töö tulemuste põhjal koostati mitmed parandusettepanekud, mis on vajalikud automaatse varude halduse laiemaks rakendamiseks. Nende hulgas olid artiklite selge segmenteerimine tarneahelatesse, 0 kasutus positsioonide regulaarne ülevaatus, minimaalse tarbimisläve kehtestamine Min-Max rakendamiseks, otsustusõiguse optimeerimine ning spetsifikatsioonide standardiseerimine. Need ettepanekud võimaldavad vähendada süsteemi koormust ja suurendada selle kasutusloogika järjepidevust. Ettevõtte varude halduse juht hindas tööd positiivselt ja pidas analüüsi sisukaks ning praktiliseks. Autori koostatud ettepanekud plaanitakse viia testimisse 2026. aasta alguses, et hinnata nende rakendatavust tegelikus töökeskkonnas. Lõputöö eesmärk oli hinnata isikukaitsevahendite kaubagrupi juhtimise optimeerimise võimalusi ja Min-Max süsteemi rakendamise mõju töökoormusele. Analüüsi tulemused võimaldasid seda eesmärki täita ning kõik uurimisülesanded said täidetud. Töö andis selge ülevaate varude hetkeseisust, tuvastas peamised kitsaskohad ning pakkus välja realistlikud lahendused, mis toetavad ettevõtte varude halduse arengut ja tõhusust.

The aim of the thesis was to analyse the inventory management of the personal protective equipment product group in the warehouses of Enefit Industry AS and to assess the extent to which it is possible to reduce workload and optimise processes through the Min-Max system. The study was based on the company’s need to make ordering processes less labour-intensive, reduce manual work and ensure greater systematicity in inventory planning in a situation where the nomenclature is extensive and demand is unstable. The theoretical part of the thesis examined the principles of inventory management and focused on the ABC, XYZ and Min-Max methods, which formed the basis for structuring the empirical analysis. In the empirical section, three warehouses of Enefit Industry AS were analysed: the Auvere central warehouse, the Narva quarry and Estonia mine warehouses, specifically the articles in the personal protective equipment category. In all warehouses, an ABC/XYZ analysis was conducted, which revealed that a significant share of items belonged to the 0-usage category. This indicates a large number of articles with no or very low consumption, which in turn limits the applicability of the Min-Max system. The analysis showed that although, in theory, the Min-Max method could be used for more than four hundred articles, in practice only a small portion of them proved to be justifiably applicable. Most items were excluded due to missing lead time information, very low consumption, or calculated Min-Max levels resulting in zero values. In all three warehouses, the number of items suitable for systematic Min-Max implementation was limited to approximately 30–40 articles per warehouse. The author also pointed out that the current manual ordering process is time-consuming and requires an estimated 234 working hours per year in each warehouse. Partial automation of the Min-Max system would allow this workload to be reduced to approximately 18 hours per year, creating substantial time savings and enabling employee resources to be redirected to more strategic tasks. Based on the results of the study, several improvement proposals were developed, which are essential for the broader application of automated inventory management. These included clear segmentation of articles into supply chains, regular review of 0-usage items, establishing a minimum consumption threshold for applying Min-Max, optimisation of decision-making authority, and standardisation of specifications. These proposals help reduce system load and increase the consistency of its operational logic. The company’s inventory management manager evaluated the work positively and considered the analysis substantive and practical. The proposals prepared by the author are planned to be tested at the beginning of 2026 to assess their applicability in the real working environment. The aim of the thesis was to evaluate the possibilities for optimising the management of the personal protective equipment product group and the impact of implementing the Min-Max system on workload. The results of the analysis made it possible to achieve this aim, and all research tasks were fulfilled. The thesis provided a clear overview of the current state of inventory, identified the main bottlenecks and offered realistic solutions that support the development and efficiency of the company’s inventory management.