Ostu- ja hankekorraldus

Valdkonna püsilink (URI)

https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/27

Sirvi

Sirvides Ostu- ja hankekorraldus Autor "Saremat, Tarmo" järgi

Näitamisel1 - 4 4-st
  • Pisipilt
    NimetusEmbargo
    Laoprotsesside kaardistamine ja parendusettepanekud ettevõttes Kitman Thulema AS
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-05) Jermann, Keity; Saremat, Tarmo
    Käesoleva bakalaureusetöö „Laoprotsesside kaardistamine ja parendusettepanekud ettevõttes Kitman Thulema AS“ eesmärgiks oli leida ettevõtte laoprotsessides kitsaskohad ja pakkuda välja parendusettepanekud, mille abil suurendada töökindlust, sujuvat kauba käitlemist ning tagada täpne kauba- ja infoliikumine. Lõputöö ajendiks oli laoprotsessides esinevad probleemid, mis on seotud süsteemi puudumisega: varude ebatäpsus, kaupade kadumine, ruumipuudus. Antud probleemid mõjutavad kogu organisatsiooni igapäevatööd, omavahelisi suhteid ning kliendirahulolu. Uurimisobjektiks olev ettevõte peab oma eeliseks tootmiseks kasutatavaid tehnoloogilisi seadmeid ning klientidele lubatud lühikesi tarneaegu. Sellegipoolest ei ole võimalik komponentide puudujääkide, protsessides esinevate kitsaskohtade ja edasilükatud tarneaegade tõttu tagada rahuldust pakkuvat klienditeenindust. Pikaajaline konkurentsivõimeline tegutsemine eeldab pidevat protsesside vaatlust, mõõtmist ja pidevat parendamist. Töös kvalitatiivse meetodina kasutatud protsesside kaardistamine osutus tõhusaks, eesmärk sai täidetud ning töö käigus täideti kõik püstitatud uurimisülesanded. Läbi olemasolevate laoprotsesside vaatluse ja hetkeolukorra kaardistusele oli võimalik leida kitsaskohad ja pakkuda välja parendusettepanekud. Ettepanekute tegemisel on toetatud erialalistele teadusartiklite ja raamatute infole, kus on mainitud laotoimingute juhtimise vajalikkust, tehnoloogilisi võimalusi efektiivsuse suurendamiseks ja uurimistulemusi sarnaste probleemide lahendamiseks. Samuti on ettepanekute tegemisel võetud arvesse ettevõtte eesmärke, võimalusi ning väärtusi, mis oleks antud ettepanekutega kooskõlas. Uus protsessiskeem modelleeriti ARIS tarkvaras. As-is protsessi kaardistamise teel jõuti järeldusele, et suur osa probleemidest on seotud manuaalse kaubakäitlemisega, läbi mille pole võimalik tagada täpset ega läbipaistvat tegutsemist. Samuti puudub kindel protsesside läbiviimismeetod. Laotöötajad lähtuvad isiklikest kogemustest, harjumustest ja eeldustest. Andmete manuaalsest sisestamisest suurenevad vastuvõetud kaupade veamäärad, läbi mille pole süsteemis kajastatud andmed usaldusväärsed. Tihti hilineb kaupade arvele võtmine (või ununeb) ja võetakse vastu valesid tooteid või koguseid. Samuti kasutatakse hoiukohtade loomisel suvalisi hoiukohti ning lähtutakse eeldusest kaup hiljem üles leida. Töö käigus mõõdetud komplekteerimiskiiruse tulemustest selgus, et antud meetodi kasutamine pole tulemuslik ning suur osa 42 ajast kulub hoiukohtade leidmisele (50-70%). Samuti kasutatakse kaupade hoiustamiseks suvalisi erimõõdulisi pakendeid (kaste, karpe, purke, topse), mille markeerimiseks puudub kindel standard. Tuginedes uuringu käigus leitud kitsaskohtadele, pakkus autor töökindluse ja infotäpsuse saavutamiseks välja järgmised parendusettepanekud: • Vajalik on andmeterminalide kasutuselevõtt, mis võimaldaks vähendada manuaalsest kaubakäitlemisest tulenevaid inimlike vigu, suurendada käitlemiskiirust ning pakkuda läbipaistvaid ja täpseid andmed kogu tarneahelale. • Kaupade kadumise vältimiseks tuleks kaubaartiklid siduda hoiukohtadega. Läbi süsteemsete hoiukohtade loomise on võimalik vähendada komplekteerimisele ja hoiukohtadele paigutamisele kuluvat aega ning kasutada laopinda efektiivsemalt. • Komplekteerimiskiiruse suurendamiseks kasutada noppekäske, mis lihtsustab ja optimeerib protsessi ning aitab hoida laovarud aktuaalsena. • Laotoimingute registreerimine ERP süsteemis, läbi mille oleks tagatud kauba arengufaas kogu tarneahelale ning puuduks vajadus laotöö kontrollimiseks. • Luua ettevõtte eesmärkidega kooskõlastatud tulemusmõõdikud (pidevaks parendamiseks). • Töötajatele uue protsessi tutvustamine ning vajadusel töötajate juhendamine või koolitamine. Läbi eelnimetatud parenduste on võimalik suurendada töökindlust, andmete täpsust ning töö kiirust. Lisaks väheneb ebavajalike tegevuste arv. Saavutatud ajakokkuhoid ja andmete täpsus võimaldab efektiivsemat tegutsemist ja pakkuda konkurentsivõimelist klienditeenindust. Antud töö ei keskendu parendusettepanekute tulemusanalüüsile, kuid seda on võimalik käsitleda tulevastes uuringutes.
  • Pisipilt
    NimetusAvatud juurdepääs
    Skeleton Technologie OY lao kaardistamine ja protsesside täiustamine
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-05) Suurna, Sander; Saremat, Tarmo
    Lõputöö raames uuris autor Skeleton Technologies OY toormaterjali lao toimimist ja protsesse. Töö eesmärgiks oli kaardistada lao probleemid ja alguspunkt ning pakkuda lahendusi toimiva toormaterjalide lao efektiivsete tööprotsesside ülesseadmiseks. Sellest tulenevalt oli uurimise fookus seatud probleemide tuvastamisele ja parendus ettepanekute tegemistele. Iga tootmisettevõtte jaoks on oluline, et toormaterjalide ladustamine oleks efektiivne ja et ladustatud materjalide koguste üle oleks täpne ülevaade. Vastasel juhul võib tekkida tootmisseisakuid ning materjali laost saab tootmise pudelikael, mis määrab tootmise kiirust. Vaatluse käigus leiti mitmeid probleeme, mis takistasid lao efektiivset toimimist. Ühe probleemina ilmnes, et tehase laol puuduvad laotöölised ning lao töö ülesandeid peavad täitma tootmistöölised. Töökoormus võib olla põhjuseks, miks materjali sisse- ja väljakannete protsess toimib ebaefektiivselt. Teise probleemina selgus, et materjali sisse- ja väljakandeid tehakse käsitsi ning see võimendab juba mainitud tööliste puudumist, kuna tööprotsess on käsitsi teostades aeglasem. Kolmanda probleemina leidis autor, et laos puudus materjalidele kindlate asukohtade süsteem ning materjal paigutati lattu suvaliselt ja materjali laost leidmine toimus operaatori mälu põhjal. Et kindlustada laoprotsesside toimimine ka tulevikus, tegi autor ettepaneku kontrollida regulaarselt igas kvartalis üle kõikide materjalide asukohad, kasutades autori tehtud analüüse. Läbi selle on võimalik materjalide asukohti laos muuta, vastavalt tootmisest tulenevatele materjali vajaduste muutustele kasutatud materjalide kogustes, kui ka uute ladustatud materjalide tekkimisel. Autor pakkus ka välja enda poolse materjali vastuvõttu protsessikaardi. See aitab muuta kauba vastuvõtu efektiivsemaks. Juhul kui palgatakse uusi töötajaid on nende koolitamine kiirem ning ei teki tahtmatuid muutusi protsesside läbiviimisel, kuna uus töötaja saab toimetada protsessikaardi järgi. Autor tegi esmalt ABC analüüsi materjalide maksumuse põhjal. Materjalide maksumus annab ülevaate juhtidele, kui palju on laovarud väärt ning kui palju raha on laos kinni. Samuti annab see sisendi ostuosakonnale, milliste materjalide planeerimisele tuleks pöörata rohkem tähelepanu, et hoida laos seisvate varude väärtus minimaalne. Materjali paigutamisel laos autor seda analüüsi arvesse ei võtnud. Materjalide asukohtadele paigutamisel võttis autor aluseks materjalide kasutuskordade arvu uurimisperioodi jooksul ning materjali kasutamis koguste põhjal tehtud ABC analüüsi. Samuti arvestati riiuli või põranda asukoha valikul materjalide omadusi.
  • Pisipilt
    NimetusAvatud juurdepääs
    Sobiliku ERP tarkvara leidmine Macrosoft OÜ näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-05) Ots, Melissa; Saidla, Tarmo; Saremat, Tarmo
    Käesoleva lõputöö eesmärk oli ettevõttes Macrosoft OÜ erinevate ERP-ide kaardistamine, et leida ettevõttele sobilik, lahendades sealhulgas ostu- ja laoprotsesside kitsaskohad. Probleemiks oli, et ostu- ja laoprotsessis võtavad väikesed tegevused kaua aega, mida oleks olnud võimalik ERP-iga kiirendada või lasta see tarkvaral ära teha. Eesmärgi täitmiseks lõi autor uurimisülesanded. Lõputöö raames kaardistati AS-IS ostu- ja laoprotsessid ning leiti kitsaskohad. Kitsaskohtade lahendamiseks tegi autor endapoolsed ettepanekud ning kaardistas TO-BE ostu- ja laoprotsessid. Samuti analüüsiti ERP-e ja leiti ettevõttele sobivaim ning arvutati välja ajaline ja rahaline võit ühe tellimuse pealt. Autor kogus andmeid mixedmeetodil ja kasutas protsesside modelleerimist. Kvalitatiivseid andmeid kogus autor ERP-ide dokumentidest, kasutusjuhenditest ja klienditoega suhtlusest. Kvantitatiivseid andmeid kogus autor protsesside mõõtmisest ja nende võrdlemisest, samuti ka demo keskkondadest. Protsesside modelleerimisel kasutas autor ARIS modelleerimistarkvara. Ostu- ja laoprotsessi AS-IS kaardistusel tuli välja neli suuremat kitsakohta. Esimeseks kitsaskohaks oli, et ostupäringut ei saadeta tarnijatele läbi süsteemi või süsteem ei genereeri ostupäringut automaatselt PDF-iks ega lase seda saata e-kirjaga. Autori arvates oleks see lahendatav, kui tarkvara genereerib ostuvajadusest ostupäringu ja võimaldab selle tarnijale saata läbi tarkvara või võimaldab teha ostupäringu PDF-iks. Teiseks kitsaskohaks oli, et ostutellimust ei saadeta tarnijale läbi süsteemi või süsteem ei genereeri ostutellimust automaatselt PDF-iks ega lase seda saata e-kirjaga. Autori arvates oleks see lahendatav, kui tarkvara genereerib sobiva ostupäringu olemasolul ostutellimuse, mille saab saata tarnijale läbi tarkvara või võimaldab seda teha PDF-iks või Exceliks ning seejärel saata see e-kirjaga. Kolmandaks kitsaskohas oli, et tarnijalt tulnud arveid hallatakse eraldi Excelis. Autori arvates tuleks tarnijalt tulnud arved sisestada tarkvarasse, et neid saaks koheselt siduda ostutellimusega, siis jääb ära nende taga otsimine Excelist. Neljandaks kitsakohaks oli, et kauba vastuvõtt toimub käsitsi ja on aeganõudev. Autori arvates võiks kasutusele võtta skannerid, mis aitavad sisse tulnud kaupa kiiremini tuvastada ja ka selle vastu võtta. Välja toodud kitsaskohad olid praeguse ja uue ERP-i kasutusele võtmisega lahendatavad. Kuna ostu- ja laoprotsessid olid kõrvalekalleteta ja kõrvalekalletega, kus võisid tekkida takistused, siis arvutati välja mõlema protsessi kohta võidetud aeg. Kõrvalekalleteta ostutellimuse tegemiseks läks 18 minutit, kuid tulevikus läheks 4,5 minutit, seega oleks ajaline võit 13,5 minutit. Kõrvalekalletegaostutellimuse tegemiseks, kus juhtub, et on vaja näiteks uus tarnija leida, läks 31,5 minutit , kuid tulevikus läheks 10 minutit, seega oleks ajaline võit 21,5 minutit. Tellimusele, kus sai kauba takistusteta vastu võtta kulus 12 minutit, kuid tulevikus kuluks 8,5 minutit, seega oleks ajaline võit 3,5 minutit. Tellimusele, kus tuli kaup vastu võtta aga võis tekkida olukord, et on vaja uus arve või uus kaup küsida kulus 16 minutit, tulevikus kuluks aga 12,5 minutit, seega oleks ajaline võit 3,5 minutit. 2023. aastal tehti Exceliga ostutellimusi 380, millest keskmiselt 38 olid kõrvalekalletega ning tellimusi, kui kaup oli vaja vastu võtta tehti 340, millest keskmiselt 34 olid kõrvalekalletega. Tulevikus saaks ostutellimuste tegemise pealt aastas kokkuhoida 1292,76 €, kõrvalekalletega ostutellimustel puhul aga 224,96 €. Kauba vastu võtmisel 299,88 €, kõrvalekalletega tellimustel aga 33,32 € aastas. Autor analüüsis hetkel kasutusel olevale Prodmasterile lisaks kolme erinevat tarkvara. Nendeks olid MRPeasy, Monitor ja Odoo. Nende analüüsimiseks kasutati demo keskkondi, kasutusjuhendeid, enda koostatud funktsionaalsete nõuete tabelit ja kliendituge. Autori arvates oleks ettevõttele kõige sobilikum tarkvara MRPeasy. Selle kuutasu oli võrreldes teistega soodsam, kõik funktsionaalsed nõuded olid täidetud, demo proovimisel kasutajasõbralik keskkond, kitsaskohad olid lahendatud, pilvepõhine ja klienditugi väga abivalmis ning kellaajast olenemata olemas. Kui ettevõte ei soovi uut tarkvara, tuleks Prodmaster seadistada koostöös arendajatega, et lahendada kitsaskohad. Ainus keeruline küsimus on seotud arvetega, mille jaoks alternatiivne lahendus tuleks välja mõelda, sest antud moodul tarkavaras puudub. Soovitatav on kasutusele võtta andmehaldusterminal ja sellele seadistada ettevõtte vajadustele vastav tarkvara. Autori püstitatud lõputöö eesmärk sai täidetud ja uurimisülesanded lahendatud.
  • Pisipilt
    NimetusEmbargo
    Sortimendi muutuste plaani väljatöötamine ettevõtte X näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-04) Laur, Elerin; Saremat, Tarmo
    Käesoleva lõputöö eesmärgiks on sortimendi muutuste plaani väljatöötamine ettevõtte X jaoks, seoses sortimendi suurendamise ning muutustega. Probleemist parema ülevaate saamiseks viis autor läbi kaupluse töötajate seas küsitluse, milles uuris vastajate teadlikust, arvamust ning ettepanekuid sortimendi muutuste suhtes. Uurimusülesanded, mis said autori poolt täidetud on järgmised: 1. Uurida, kuidas näevad välja ettevõtte erinevad protsessid nagu sortimendi valimine, toodete tellimine ning tegevused kauplustes. Ettevõtte sortimendi valimine toimub, kas kliendi, töötaja või tarnija sisendil. Juhul kui uute sortimenti toodavate kaupade tellimuse tingimused on täidetud luuakse tootele tootekaart koos vajaliku informatsiooniga ning tehakse esimene tellimus. Toode jõuab kauplusesse ning see sisestatakse süsteemi ja seejärel ilmub see klientidele nähtavaks. Sellega lõppeb uue toote sortimenti lisamise protsess. Toote sortimendist eemaldamine toimub juhul, kui toode on liialt kaua ilma müügita laos olnud või sellel on suur mahakandmise protsent. Toode märgitakse süsteemi viisil, mis ei lase enam toodet juurde tellida, seega müüakse veel laos olevad tooted ära ning seejärel lisatakse toode sortimendist välja läinud toodete tabelisse. Kategooriajuht edastab teatud aja tagant tabeli kaupluse personalile, kes kontrollib toodete saldod üle ning muudab saldo õigeks või eemaldab toote sildi. Toode, mille saldo on 0 ning mille silt on eemaldatud on sortimendist eemaldatud. Toodete tellimise sisendiks on laosaldo langemine teatud tasemeni, mis lisab toote ostusoovituste alla. Tellimused vaadatakse üle juhul kui tellimuse summa jääb teatud protsendi võrra alla tarnija miinimumtellimuse maksumusest. Juhul kui tellimuses leidub suurema tähtsusega kaupu, siis korrigeeritakse koguseid, et tuleks miinimumtellimuse määr kokku ning edastatakse tellimus tarnijale. Kõik miinimumtellimuse määra ületanud tellimusel vaadatakse üle, kas tähtsamate kaupade kogused on piisavad. Kauba saabudes kauplusesse sisestatakse see süsteemi ning asetatakse selle komplekteerimise asukohale. Pimepoodides toimub lisaks kauba vastuvõtmisele ka kaupade komplekteerimine vastavalt klientide tellimustele. Kliendil on valik tulla komplekteeritud tellimusele ise järgi või lasta see temani toimetada kulleri kaudu. 2. Läbi küsimustiku saada teada ettevõtte töötajate rahulolust ning nende nägemusest. Küsimustiku vastustest võis välja lugeda kaupluste töötajate rahulolematust sortimendi muutuste protsessi üle. Üldise infovoo ning süsteemi kasutamise lihtsus said mõlemad keskmise hinnangu, mis jäi alla nelja punkti viiest. See tähendab, et süsteemil leidub puudusi. Osalejate vastustest võis välja lugeda infoküllust, mida võiks parandada, koondades informatsiooni ühte süsteemi, mis muudaks olulisema informatsiooni leidmise märgatavalt lihtsamaks. 3. Selgitada välja praeguse protsessi peamised väljakutsed. Eelnevalt kirjeldatud sortimendi muutuste protsessi peamiseks puuduseks on irregulaarne ning laialivalgunud informatsiooni edastamine. Pimepoe lahtiolekuajad ja informatsiooni edastava kategooriajuhi tööpäev kattub vaid osaliselt, seega jõuab vajalik info kaupluseni vaid kindla piiratud aja sees ning on mõjutatud inimfaktori poolt. Süsteemide paljusus tekitab olukorra, kus tähtis informatsioon võib jääda märkamata ning see omakorda häirib kaupluse töö voogu. Lõputöö hüpoteesiks on, et poolautomatiseeritud sortimendi muutuste protsessi plaan aitab vastavalt vajadusele sortimendi muutusi efektiivsemalt ellu viia ning on kasutajasõbralikum. Uus sortimendi muutuste plaan kaotab vahelt ära kategooriajuhi ning edastab informatsiooni otse kaupluseni läbi multifunktsionaalse süsteemi, mida kasutatakse ka näiteks kauba vastuvõtul ning toodete saldo parandamisel. Antud süsteemi sortimendist toote eemaldamise ning uue toote sortimenti toomise funktsioonid aitavad kiirendada tööd kaupluses lisades uue funktsiooni juba kasutuses olevale süsteemile. Selle juures on katsumuseks uute toodete asukoha määramine enne toote saabumist, kuna puuduvad kasti mõõtmed ning hetkel ei ole veel võimalik süsteemis lisada asukohta kui toote saldo on null. Lõputöö eesmärk sai täidetud, juba olemasoleva süsteemi poolautomatiseerimine aitab sortimendi muutusi efektiivsemalt ellu viia ning on kasutajasõbralikum, kuna süsteem on leitav samast kohast, mida kasutatakse igapäevaselt kauba vastuvõtuks ning saldode parandamiseks. Autoripoolsed ettepanekud: Antud uurimustöö uurib konkreetse ettevõtte sortimendi muutusi, sarnane lahendus ei pruugi anda sarnaseid tulemusi ettevõttes, kus sortimendi protsess erinev ettevõtte X omast. Käesolev uurimustöö on kasulik kõigile, kes soovivad paremat ülevaadet saada pimepoodide protsessidest ning noore ja kasvava ettevõtte sortimendiga seotud katsumustest.