Lõputööd (MA)
Kollektsiooni püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Lõputööd (MA) Autor "Aasla, Sirli" järgi
Näitamisel1 - 1 1-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Avatud juurdepääs OÜ Rak Teras töölepingu ülesütlemiste analüüs(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-05) Aasla, Sirli; Annus-Anijärv, LaiviLõputöö teemaks oli OÜ Rak Teras töölepingu ülesütlemiste analüüs. Lõputöö eesmärk oli välja selgitada OÜ Rak Teras töölepingu ülesütlemise vastavus töölepingu seadusele, töövaidluste vältimiseks. Käesolevas lõputöös analüüsiti aastatel 2019-2022 OÜ Rak Teras tehtud töölepingu ülesütlemisi seadusele vastavuse osas. Kuna tegemist on ühe ettevõtte töölepingu ülesütlemiste analüüsiga, siis võib seda lugeda juhtumiuuringuks. Uuringu läbiviimiseks kasutati deduktiivset uurimisprotsessi. Uuring võib toetuda nii kvalitatiivsetele kui ka kvantitatiivsetele andmetele. Kvalitatiivsed on poolstruktureeritud intervjuu ja kvantitatiivne on dokumendivaatlus. Uuringutulemused esitati juhtkonnale. Lõputöö jagatakse kolmeks peatükiks. Esimeses osas kirjeldatakse töölepingu ülesütlemise aluseid. Tuuakse välja millistel tingimustel toimub töölepingu ülesütlemine tööandja algatusel ja töölepingu ülesütlemine töötaja algatusel. Teises peatükis selgitatakse välja läbiviidud uuringu metoodika. Lõputöö kolmandas peatükis on OÜ Rak Teras töölepingu ülesütlemiste analüüs, kus autor on välja selgitanud töölepingu ülesütlemiste põhjused, -ülesütlemiste protsessi, andnud hinnangu eesmärgi täitmiseks ning lähtudes seadusest teinud järeldused ja ettepanekud. Uuringu tulemusena selgus, et ülesütlemiste protsess esialgsel analüüsil vastab töölepingu seadusest tulenevatele nõuetele, aga oli tuginetud ainult ühele alusele, mis oli töölepingu lõppemine poolte kokkuleppel TLS § 79 järgi mis ütleb, et pooled võivad nii tähtajalise kui ka tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada. Intervjuust selgus, et ettevõttes oli töölepingu ülesütlemisi nii tööandja kui ka töötajapoolseid ning kõik lõpetamised olid tehtud poolte kokkuleppel. Lepinguvabaduse põhimõttele tuginedes ei tee TLS täiendavaid takistusi ega näe ette tingimusi töölepingu lõpetamiseks, kui pooled on selles kokkuleppele jõudnud. Nii ei ole ka oluline, kelle algatusel ja millisel põhjusel tööleping kokkuleppel lõpetatakse. Samas on soovitatav tahteavaldus kirjalikult vormistada, hilisemate vaidluste vältimiseks. Andmeid pikemalt analüüsides ja dokumente vaadeldes selgus, et puudusid järgnevad dokumendid: • töökorraldus reeglid; • tööandjapoolsed hoiatused töötajale rikkumiste korral; • tööandjapoolne töölepingu ülesütlemiste avaldused; • töötajapoolsed töölepingu ülesütlemiste avaldused. 40 TLS toimus muudatus 1. august 2022, kus seni on tööandjal olnud kohustus teavitada töötajat ülesütlemise etteteatamis tähtaegadest, kuid edaspidi tuleb töötajat teavitada ka ülesütlemise vorminõudest ja põhjendamiskohustusest, dokumendivaatluses vaadeldes töölepinguid on ettevõttel jäänud muudatused tegemata ning lõputöö autor teeb juhtkonnale ettepaneku muudatused ära teha, et dokumendid vastaksid seadusest tulenevatele nõuetele. Dokumente vaadeldes ja andmeid analüüsides selgus, et lõpetamise kannete alused oli valed ja nende valede aluste märkimine oleks toonud ettevõttele kaasa töövaidlusi. Lõputöö autor on võrrelnud erinevaid ülesütlemisi kohtulahenditega, milles selgus, et kirjalikku taasesitamist võimaldava vorminõudest tulenev dokumentide puudumine tekitab töövaidluskomisjonis või kohtus vaidlusi, millest tulenevalt kohtulahenditest jäi kaotaja pooleks üldjuhul tööandja ja sellest tulenevalt tekkis töötaja vastu kahjutasu hüvitamine. Dokumendivaatlusest selgus, et ettevõttes puudusid töökorralduse reeglid, kirjalikud hoiatused töölepingu rikkumiste osas ning töölepingu ülesütlemiste korral poolte kokkuleppel puudusid kirjalikud kokkulepped ja olid jäänud tegema töölepingutes muudatused mis tuli sisse viia 01.08.2022. Autori ettepanekud ettevõttele on järgmised, mis tuginevad spetsialistide soovitustele: • ettevõttes peavad olema kehtestatud töökorralduse reeglid, mis kaitseks ka tööandja huve ning sätestaksid üheselt mõistetavalt, milline käitumine on tööandja ettevõttes aktsepteeritav ja milline mitte, töökorralduse reegleid peab tööandja töötajatele ka sisuliselt tutvustama, soovitatavalt töötaja allkirja vastu, töölepingu seadus ei täpsusta töökorralduse reeglite sisu, jättes selle tööandja otsustada ja kujundada vastavalt tema vajadustele. • probleemide ja rikkumiste korral peaks vastavad olukorrad ja asjaolud fikseerima (koguma ja alles hoidma tõendid) ning töötajatele tehtavad hoiatused vormistama vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; • teha töölepingute muudatused TLS § 5 tulenevatel alustel; • tööandja peab loomulikult ka ise jälgima ja teadvustama, et nii tema tegevus ja käitumine kui ka tööõigusalased dokumendid oleksid kooskõlas kehtiva seadusega. Soovitus oleks kaardistada ja teha selgeks kuidas ettevõttes peaks välja nägema töölepingute ülesütlemine, rohkem tähelepanu pöörata töötamise registri kannete aluste tähendustele ja mis on nende õigusliku aluse sisuks, märkida korrektne lõpetamise alus vastavalt seadustele. Edaspidiselt 41 kõik dokumentatsioon ja avaldused esitada kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis, hilisemate töövaidluste vältimiseks. Uuringu tulemusena leiab autor, et uuritava ettevõtte töölepingu ülesütlemise alused oleksid vastanud seadustele kui oleks olnud dokument mis oleks kinnitanud, mida pooled omavahel kokku leppisid, antud dokumendi puudumisel olid viiel korral vormistatud ülesütlemised seadusega vastuolus. Autori arvates on lõputöö eesmärk täidetud. Koostatud lõputöös on analüüsitud OÜ Rak Teras töölepingu ülesütlemiste protsessi, võrreldud ülesütlemiste vastavust seadustega ning antud töövaidluste vältimiseks erialaspetsialistide soovitused.