Lõputööd (KK)

Kollektsiooni püsilink (URI)

https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/24

Sirvi

Sirvides Lõputööd (KK) Autor "Alt, Helge" järgi

Näitamisel1 - 2 2-st
  • Pisipilt
    NimetusAvatud juurdepääs
    Keskkonnahoidlike puhastustooteid ja -teenuseid käsitleva määruse kasutuselevõtt hankelepingutes ning selle mõju ettevõtetele
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-10) Kuningas, Sander; Alt, Helge
    Lõputöö raames koostas autor küsitluse „Keskkonnaministri määrus nr 35 ning teadlikkus selle olemasolust“. Osales selles 32 inimest, kes kõik puutuvad oma igapäevatöös kokku puhastusteenuseid puudutavate hangetega. 32 vastaja hulgas oli puhastusteenuse pakkujaid ning puhastusteenuse ostjaid. Keskmiselt oldi heakorratöödega seotud hankelepingutega kokku puututud 4 aastat. Vastanute hulgast oli kõigest üks inimene, kes Keskkonnaministri määrusest nr 35 teadlik ei olnud. Mis puudutab määruse rakendamise kontrolli, siis ei ole jõutud selge arusaamani, kas seda peaks tegema teenuse osutaja või teenuse ostja. Keskkonnahoidlikkust puhastustoodete ja -teenuste puhul peetakse oluliseks, 10 – palli süsteemis oli keskmiseks tulemuseks 8,63. Määrusest tulenevate nõuete täitmise osas kajastavad tulemused endas seda, et neid küll täidetakse, kuid mitte ideaalselt. Nimelt neid nõutakse küll hangetes, kuid puudub tegelik ülevaade täitmise osas. 12 osalejat vastasid, et täidavad kõiki kriteeriumeid ning kõige vähem tähelepanu pööratakse puhastuse käigus tekkinud tahkete jäätmete koguse vähendamisele. Et tagada oma töötajate pädevust, olid puhastusteenuse osutajad märkinud, et rakendatud on organisatsioonisiseseid koolitusi, organisatsiooniväliseid koolitusi ning E – koolitusi. Keskkonnamõju oli hinnanud kõikide vastanute hulgas kõigest 8, neist 4 seda osaliselt. Digitaalset seiramist oli kasutanud vaid 3 vastanut ning tulemused näitavad, et seirete digitaliseerimiseks on teenuse osutajad rohkem valmis, kui teenuse ostjad. Teenuse osutajate keskmine tulemus 10 – palli süsteemis oli 7,2 ning teenuse ostjatel 4,2. Võrreldes Eestit teiste riikidega, milleks olid Läti, Hispaania, Saksamaa, Soome, Suurbritannia ja Iirimaa, selgus, et Eesti on teinud õigeid samme keskkonnasäästlikumate protsesside saavutamiseks. Saksamaa, Soome ja Suurbritannia pole enda riiklikus strateegias puhastustoodete ja -teenuste keskkonnahoidlikke kriteeriumeid välja toonud. Nendest kolmest oli olukord selgeim Soomel, kes määruse puudulikkusest olenemata, on tekitanud head võimalused keskkonnasõbralike toodete leidmiseks, tagamaks ka keskkonnasõbraliku puhastusteenuse. Lätis võeti määrus vastu aastal 2017, Hispaanias 2019 ning Iirimaal 2021 nagu Eestiski. Kõige rohkem sarnaneb Eestis vastu võetud määrus Iirimaaga, kus kriteeriumite hulgas oli kõigest üks erinevus. Informatsiooni otsimisel aitasid kaasa näiteks Läti poolt Jānis Ozoliṇš (Läti Koristusettevõtete Liidu tegevjuht) ja Suurbritanniast pärit Keith Baker ISSA Euroopa (The Woldwide Cleaning Industry Association) pikaaegne juht. 41 Võttes arvesse uurimuse tulemusi ning võrdlust teiste Euroopa riikidega, on Eesti liikumas õiges suunas. Et praegused tulemused paraneksid, nõuab see pikka protsessi. Esmalt peab läbi viima seireid, mis sisaldaksid just määruses välja toodud kriteeriumeid. Samaaegselt peab liikuma ka seirete digitaliseerimise poole, et oleks rohkem andmeid, mille alusel järeldusi teha. Puhastusteenindajaid ning samuti ülejäänud personali peab teadlikult koolitama uute oskuste rakendamiseks ning koolitustele peab järgnema järjepidev treenimine ja kontroll. See tagab reaalse kasu, mille saabki vaid juhul, kui tegelikult hakkavad inimesed koolituste tulemusel efektiivsemal viisil käituma ja/või mõtlema. Lisaks peaksid hankelepingud sisaldama punkti, mis paneb paika määruse korrektse rakendamise kontrolli eest vastutava osapoole.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Tulemuslik puhastusteenus avalike tualettruumide näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021) Pohlak, Maris; Alt, Helge
    Lõputöö eesmärgiks oli uurida 40 tualettruumi ja analüüsida nende koristuskvaliteeti vastavalt standardi EVS 914:2020 metoodikale. Püüti välja selgitada, millised on tualettruumides kõige sagedamini puhastamata jäetud kohad ja millistes hoone tüüpides esineb puhastamata tualettruumidega kõige enam probleeme. Uuritavatest tualettruumidest 15-es rakendati vastavat metoodikat ja 25-s mitte, mille põhjal tehti lõputöös samuti järeldused. Tulemuste põhjal võib öelda, et avalikkes tualettruumides olid peamised puhastamata kohad paberija seebidosaatorid. Põhjus võib seisneda selles, et need kohad on raskesti märgatavad või ei ole nende puhastamises kokku lepitud. Lisaks seebi- ja paberidosaatorile oli kaubanduskeskuste ja söögikohtade tualettruumides puhastamata jäänud segistid. Puhastatud kohad olid põrand, seinad ja ukseserv kuna need on lihtsamini märgatavad ja silmale oluliselt nähtavamad. Puhastamata tualettruumide poolest paistsid silma kaubanduskeskused kui ka söögikohad. Tanklate ja jaamahoonete tualettruumid olid puhtamad. Standardi EVS 914 seisukohast olid oluliselt puhtamad tualettruumid need kus seda rakendati võrreldes nendega kus seda ei rakendatud. Kontrolli läbinud tualettruumides oli vaid paaris kohas paberi- ja seebidosaatorid mustad ja üksikust kohast ka segisti. Põranda, seina ja ukseservaga enamasti probleeme ei täheldatud. Standardi EVS 914:2020 rakendamine annab nii teenuse pakkujale kui teenuse tarbijale mitmeid eeliseid. Kõige olulistemaks võib pidada koristuskvaliteedi paranemist kuna keskendutakse tulemusele, mitte sooritusele. Samuti säästetakse aega ja raha, mida saab suunata hoopis teenuse arendamisse.