Lõputööd (KK)
Kollektsiooni püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Lõputööd (KK) Pealkiri järgi
Näitamisel1 - 20 31-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Angaste kinnistu arengukava ja heakord(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-01-18) Vaher, Timmo; Paap, LeenaKäesolevas lõputöös hinnati Tartumaal asuva Angaste kinnistu ja kinnistul paiknevate hoonete ning rajatiste tehnilist seisukorda. Töö koostamisel on kasutatud avalikult saada olevat informatsiooni ning tehnilise seisukorra hinnangud on tehtud visuaalse vaatluse põhjal konstruktsioone avamata. Töös on esitatud üldine seisukorra hinnang kinnistu üldolukorra kohta, kui ka seisukorra kirjeldused koos tehnilise seisundi hindega iga arenguasepktist olulise ehitise ja/või rajatise osas. Lõputöö koostamiseks on tellitud kinnistu 3D skanneeringud koos kahe olemasoleva hoone 3D skanneeringuga. Skanneeringud on vajalikud eelkõige täpse olemasoleva situatsiooni tuvastamiseks, kuivõrd sedavõrd vanadel rajatistel ja ehitistel ei ole koostatud täpseid projektdokumentatsioone. 3D skanneeringute baasilt on koostatud kinnistu topograagfiline alusplaan ja hoone olemasolevad kujujoonised, mis on aluseks edaspidisteks projekteerimistegevusteks. Samuti võimaldasid 3D skanneeringus sisalduv informatsioon anda hinnanguid konstruktsioonide seisukorra kohta, näiteks katusefermide läbivajumised vms. Lõputöös jõutakse järelduseni, et kinnistu ja seal paiknevad ehitused ja/või rajatised on üldiselt halvas seisukorras, kohati avariilises seisundis. Üheltpoolt on selle põhjuseks ehitiste üldine elukaare kestus, mis on tavapäraselt kuni 50.a. , kuid antud konkreetsel juhul on ka oluline vastutus kinnisvara omanikul, kes ei ole tegelenud kinnisvara korrashoiu ja hooldamisega ning seetõttu on tekkinud lisaks tavapärasele amortisatsioonile probleemide süvenemine, mis on sedavõrd tõsine, et osaliselt tuleb teostada hoonete lammutamine. Samuti on mõned ehitised ebaratsionaalse iseloomuga ja perspektiivitud. Lõputöö tulemusena on koostatud kinnistu planeeringu ettepanek koos koos teostatavuse orienteeruva maksumusega. Ettepanek on soovitusliku iseloomuga ja seda võib olla vajadus arendustegevuste käigus korrigeerida vastavalt tekkivale situatsioonile. Lõputöö eesmärk ei olnud lõpliku konkreetse plaani kehtestamine vaid pigem võimalike arengusuundade kaardistamine ja konkretiseerimine. Samuti sisaldab lõputöö ettepaneku realiseerimise lihtsustatud tasuvusanaüüsi koos võimalike muutuvfaktorite loeteluga, mida tuleb arendustegevuse kavandamisel täiendavalt analüüsida ja arvesse võtta. Kokkuvõtvalt on jõudnud lõputöö koostaja tulemuseni, et süsteemse, läbimõeldud ja hoolikalt kavandatud arendustegevusega ning hilisema hooldus ja korrashoiu tegevustega on võimalik kinnistu muuta kinnisvara omaniku poolt vaadatuna kuluobjektist tuluobjektiks.Nimetus Piiratud juurdepääs BIM põhiste haldustarkvarade võrdlus ja hindamine: Tallinna Sadama D-terminali juhtumi näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021) Reimer, Germo; Pikas, Ergo; Leena PaapAntud lõputöös käsitleti kolme erineva haldustarkvara funktsioone, omadusi ja koostati nende kohta analüüs. Tehnoloogia arenguga on turule tekkinud palju tarkvarasid, millega on võimalik töövoogu süstematiseerida ja lihtsustada. Sellest tulenevalt on hetkelisel teabeajastul teema aktuaalne. Antud töö eesmärgiks on hinnata olemasolevaid BIM-põhiseid korrashoiu tarkvarasid korrashoiu protsesside ja tegevuste digitaliseerimiseks ja seeläbi parendamiseks. Lõputöös kasutati juhtumiuuringu meetodit ja Tallinna Sadama D-terminali näidet. Sobiva tarkvara leidmiseks lähtus autor Tallinna Sadama D-terminali vajadustest. Viidi läbi intervjuud kolmel erineval positsioonil töötava Tallinna Sadama töötajatega. Vastuste põhjal koostati analüüs, lähtudes peamistest välja toodud halduslikest igapäeva probleemitest. Võrdlusanalüüsi tulemusena leiti võimalik parim BIM haldustarkvara Tallinna Sadama D-terminalile. Milline on hetkeolukord Tallinna Sadama D-terminali haldustarkvarade kasutamise suhtes? Antud lõputöös läbiviidud intervjuudest selgus, et Tallinna Sadamas on kasutusel mitu erinevat tarkvara, mis on teoreetiliselt olemas, aga oma funktsionaalsuste poolest palju väärtust ei lisa. Haldustegevusteks on kasutusel peamiselt Alldevice, mis ei paku töötajatele suurt väärtust. Dokumentide haldus käib läbi veebi, kasutades WebDesktopi. Lisaks on erinevateks toiminguteks veel kasutusel Axapta, Bauhub ja Telia IOT. Millised on peamised probleemid töövoos, tarkvarade kasutamisel? Peamised puudused, mis intervjueeritavad välja tõid, olid struktuuride eraldiseisev töövoog ja kindla suhtluskanali puudumine. Tarkvaraliste puuduste kohta toodi välja tarkvarade arvukus, andmete sorteerimise ja filtreerimise võimekus ning puudulikud otsingumootorid. Lisaks oli valukoht tarkvarade vaheline integreeritus ja laialivalguvus, s.t kasutusel palju tarkvarasid, mis töötavad omaette ja ei ole omavahel seotud. Milline tarkvara on kõige sobilikum Tallinna Sadamale? Tulenevalt analüüsi tulemustest, selgus, et kõige sobilikum tarkvara Tallinna Sadama töövoo digitaliseerimiseks ja parendamiseks on Dalux FM. Selle eelis teiste ees tuleneb eelkõige BIM võimekusest. Antud tarkvaras on olemas 3D mudeli vaatamiseks loodud moodul. Lisaks saab mudeli elementidele külge lisada erinevaid parameetreid ja ühendada elemendiga seotud dokumente (garantiid, lepingud). Daluxi kasuks räägib veel asjaolu, et tegemist on käepärase ja lihtsa tarkvaraga ja tänu sellele võib uue tarkvara kasutusele võtmine kujuneda oluliselt kergemaks.Nimetus Avatud juurdepääs Erineva kasutusotstarbega hoonete valmisolek hädaolukordadeks(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-11) Sukhova, Darja; Hüüs, BirgitPraegu on maailmas palju olukordi, mis nõuavad selget ettevalmistust ja enneaegset tegutsemist. Nendeks on hädaolukorrad, mis on põhjustatud looduslikest või inimteguritest. Kõik need olukorrad võivad suurel määral mõjutada erinevaid hooneid. Juba maja ehitamisel tuleb läbi mõelda kõikvõimalikud olukorrad, mis hoonega juhtuda võivad. Samuti on oluline kinnisvara haldurite, omanike, aga ka erinevate riigiasutuste ja linnavalitsuste ühine ja järjepidev töö. Lõputöös uuriti erinevate hoonetüüpide valmisolekut erinevateks hädaolukordadeks. Töö eesmärk oli analüüsida kolme erinevat tüüpi hoonete - riigiasutuse, ärihoone ja kortermaja - valmisolekut ja teha ettepanekuid nende ohutuse suurendamiseks. Riigiasutuse, ärihoone ja kortermaja valimine võimaldas võrrelda erinevate hoonetüüpide reageerimisvõimet erinevates hädaolukordades. Näiteks politseimaja valiti tähtsa avaliku sektori esindajana, mille valmisolek ja reageerimisvõime on olulised korrakaitse ja turvalisuse seisukohalt. Ärihoone esindab erasektorit, kus oluline on töötajate ohutus ja jätkusuutlikkus. Kortermajade puhul on oluline nii hoonete kui ka elanike ohutus. Analüüsides neid erinevaid hooneid, saame mõista nende tugevusi ja nõrkusi hädaolukordadeks valmistumisel. See töö on oluline, sest hädaolukordadeks valmisolek on ühiskonna jaoks kriitilise tähtsusega. Töö tulemused annavad suuniseid, kuidas parandada erinevat tüüpi hoonete valmisolekut ning aidata kaasa üldisele turvalisusele. Pärast hindamise läbiviimist sai teatavaks, et hoonete valmisolek hädaolukordadeks on erinev. Hindamisse kaasatud hooned on kõik üsna uued hooned ning kõikidel hoonetel on oma kinnisvara haldur. Politseimaja on erinevateks olukordadeks igati valmis, seda nii maja varustuse kui ka kinnisvarahalduri teadlikkuse poolest. Ärihoone vajab täiustamist erinevate süsteemide, paigalduste ja seadmetega osas. Kusjuures ärihoone halduril on piisavad teadmised hädaolukordadest. Korterelamu on hädaolukorraks väga halvasti ette valmistatud, puuduvad vajalikud miinimum süsteemid ja seadmed ning kinnisvara halduril puuduvad täiel määral teadmised hädaolukordadeks valmistumiseks ja ennetamiseks. Lõputöö struktuur koosneb neljast osast, kus esimene osa tutvustab teoreetilist tausta ja hädaolukordade toimumise võimalust Eestis. Teine osa käsitleb metoodikat ja kinnisvara valmisolekut, kolmas osa esitab hinnangu tulemused ja autoripoolsed ettepanekud, ning neljas osa sisaldab soovitusi kinnisvara haldurile hädaolukordade lahendamiseks ja valmistumiseks. See töö pakub ülevaadet erinevate hoonetüüpide valmisolekust hädaolukordadeks ning annab praktilisi soovitusi nende valmisoleku parandamiseks. Töö on kasulik kinnisvarahalduritele ning avaliku sektori ametnikele andmaks ülevaate hetkeseisust ning pakkudes koostöö- ja arutelupunkte seisukorra parendamiseks.Nimetus Avatud juurdepääs Eriotstarbelise hoone korrashoiu korraldamine teenistuskoerte hoone näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-10) Tihane, Aiki; Hüüs, BirgitKäesolevas tööd kirjeldati Sõjaväepolitsei koertele rajatud konteinerhoonet, mis asub Tallinnas, Küberväejuhatuse territooriumil ning mis valmis ja võeti kasutusele 2023. aasta kevadel. Lõputöö ,,Eriotstarbelise hoone korrashoiu korraldamine teenistuskoerte hoone näitel’’ eesmärk oli luua korrashoiu kava värskelt valminud konteineritest hoonekompleksi tarbeks. Kuigi konteineritest hooneid on ka varasemalt nii tsiviilis kui ka Kaitseväes rajatud ning kasutusele võetud, puudus kogemus sellisest hoonekompleksist koerte tarbeks ning see oli Kaitseväes esimene selle sarnane ehitis. Kolmest konteinerist loodud kompleksi ja sellega seonduvat kirjeldati töös viies osas. Esimeses osas toodi välja hanke jaoks loodud lähteülesanne ning kirjeldati lihthanke protsessi Kaitse- ja julgeoleku valdkonnas. Teises osas kirjeldati põhjalikult kõiki hoone tarindeid. Autor tõi välja kasutatud materjalid ja tehnilised nõuded, mida ehitusel kasutati ning kuidas lahendati tehnosüsteemid. Kolmandas osas loodi hoonekompleksile konkreetne korrashoiu kava, mis hõlmas haldamist, hooldust ja korrashoidmist. Välja toodi täpsed tegevused, mida Objektil tuleb toestada ning tegevuste sagedus. Samuti kirjeldati haldustarkvara, mille kaudu käib suur osa kommunikatsioonist ja akteerimisest. Neljandas osas kirjeldati Objektile antud garantiitingimusi ning kirjeldati, millised puudused on seni Objektil tekkinud. Autor arvab, et kuna Objekt on kasutusel olnud vaid pool aastat, on võimalik, et puuduseid lisandub edaspidi juurde. Viiendas osas kirjeldati valminud hoone eelarvet ning tehti arvutused, millised on eeldatavad hoone korrashoiu kulutused ühe aasta lõikes. Kaitse- ja julgeolekuvaldkonna lihthanke tulemusel on rajatud autori hinnangul väga ökonoomne ja läbimõeldud lahendus ning autori koostatud aastase eelarvele tuginedes võib aimata, et ka jooksvad kulud saavad olema võrdlemisi soodsad. Järgides koostatud korrashoiu kava, on oodatav ekspluatatsiooniiga kompleksi seadmetel vähemalt 5 aastat ja hoonetel vähemalt 20 aastat.Nimetus Avatud juurdepääs Keskkonnahoidlike puhastustooteid ja -teenuseid käsitleva määruse kasutuselevõtt hankelepingutes ning selle mõju ettevõtetele(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-10) Kuningas, Sander; Alt, HelgeLõputöö raames koostas autor küsitluse „Keskkonnaministri määrus nr 35 ning teadlikkus selle olemasolust“. Osales selles 32 inimest, kes kõik puutuvad oma igapäevatöös kokku puhastusteenuseid puudutavate hangetega. 32 vastaja hulgas oli puhastusteenuse pakkujaid ning puhastusteenuse ostjaid. Keskmiselt oldi heakorratöödega seotud hankelepingutega kokku puututud 4 aastat. Vastanute hulgast oli kõigest üks inimene, kes Keskkonnaministri määrusest nr 35 teadlik ei olnud. Mis puudutab määruse rakendamise kontrolli, siis ei ole jõutud selge arusaamani, kas seda peaks tegema teenuse osutaja või teenuse ostja. Keskkonnahoidlikkust puhastustoodete ja -teenuste puhul peetakse oluliseks, 10 – palli süsteemis oli keskmiseks tulemuseks 8,63. Määrusest tulenevate nõuete täitmise osas kajastavad tulemused endas seda, et neid küll täidetakse, kuid mitte ideaalselt. Nimelt neid nõutakse küll hangetes, kuid puudub tegelik ülevaade täitmise osas. 12 osalejat vastasid, et täidavad kõiki kriteeriumeid ning kõige vähem tähelepanu pööratakse puhastuse käigus tekkinud tahkete jäätmete koguse vähendamisele. Et tagada oma töötajate pädevust, olid puhastusteenuse osutajad märkinud, et rakendatud on organisatsioonisiseseid koolitusi, organisatsiooniväliseid koolitusi ning E – koolitusi. Keskkonnamõju oli hinnanud kõikide vastanute hulgas kõigest 8, neist 4 seda osaliselt. Digitaalset seiramist oli kasutanud vaid 3 vastanut ning tulemused näitavad, et seirete digitaliseerimiseks on teenuse osutajad rohkem valmis, kui teenuse ostjad. Teenuse osutajate keskmine tulemus 10 – palli süsteemis oli 7,2 ning teenuse ostjatel 4,2. Võrreldes Eestit teiste riikidega, milleks olid Läti, Hispaania, Saksamaa, Soome, Suurbritannia ja Iirimaa, selgus, et Eesti on teinud õigeid samme keskkonnasäästlikumate protsesside saavutamiseks. Saksamaa, Soome ja Suurbritannia pole enda riiklikus strateegias puhastustoodete ja -teenuste keskkonnahoidlikke kriteeriumeid välja toonud. Nendest kolmest oli olukord selgeim Soomel, kes määruse puudulikkusest olenemata, on tekitanud head võimalused keskkonnasõbralike toodete leidmiseks, tagamaks ka keskkonnasõbraliku puhastusteenuse. Lätis võeti määrus vastu aastal 2017, Hispaanias 2019 ning Iirimaal 2021 nagu Eestiski. Kõige rohkem sarnaneb Eestis vastu võetud määrus Iirimaaga, kus kriteeriumite hulgas oli kõigest üks erinevus. Informatsiooni otsimisel aitasid kaasa näiteks Läti poolt Jānis Ozoliṇš (Läti Koristusettevõtete Liidu tegevjuht) ja Suurbritanniast pärit Keith Baker ISSA Euroopa (The Woldwide Cleaning Industry Association) pikaaegne juht. 41 Võttes arvesse uurimuse tulemusi ning võrdlust teiste Euroopa riikidega, on Eesti liikumas õiges suunas. Et praegused tulemused paraneksid, nõuab see pikka protsessi. Esmalt peab läbi viima seireid, mis sisaldaksid just määruses välja toodud kriteeriumeid. Samaaegselt peab liikuma ka seirete digitaliseerimise poole, et oleks rohkem andmeid, mille alusel järeldusi teha. Puhastusteenindajaid ning samuti ülejäänud personali peab teadlikult koolitama uute oskuste rakendamiseks ning koolitustele peab järgnema järjepidev treenimine ja kontroll. See tagab reaalse kasu, mille saabki vaid juhul, kui tegelikult hakkavad inimesed koolituste tulemusel efektiivsemal viisil käituma ja/või mõtlema. Lisaks peaksid hankelepingud sisaldama punkti, mis paneb paika määruse korrektse rakendamise kontrolli eest vastutava osapoole.Nimetus Piiratud juurdepääs Kinnisvara haldustarkvarade võrdlusanalüüs ning sobivaima tarkvara väljaselgitamine vastavalt AS Kawe vajadustele(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-12-23) Lüüs, Karl-Joosep; Jürna, MarekKinnisvara, mis tahes kontekstis on lahutamatu osa inimeste eluviisi juures, sest oma põhitegevuste elluviimiseks vajame me sobivat keskkonda, seda siis kas äritegevuseks, meelelahutuseks või elamiseks. Tehnoloogia pideva arenemisega on loodud palju innovaatilisi lahendusi ja infotehnoloogiaid, mis võimaldavad meil kinnisvara korrashoiuga seotud protsesse efektiivsemalt ja täpsemalt korraldada. Huvi ja nõudlus kaasaegsete infotehnoloogiate vastu on tõusuteel, mistõttu on see teema tänasel ajahetkel aktuaalne. Käesolevas lõputöös käsitleti kolme erineva haldustarkvara võimalusi ja funktsioone, mille põhjal teostati võrdlusanalüüs. Lõputöö eesmärgiks oli võrrelda ja analüüsida olemasolevaid haldustarkvarasid ning välja selgitada sobilikum tarkvara vastavalt AS Kawe vajadustele. Teema sai valituks ettevõtte soovist võtta kasutusele uus tarkvara ning kuna autoril on olnud varasemad kokkupuuted erinevate haldustarkvarade ja AS Kawe töötajatega, siis oli teema valik mõlemale osapoolele põhjendatud. AS Kawe vajaduste ja soovide välja selgitamiseks, viis autor läbi küsitluse ettevõtte töötajate seas. Küsitluse tulemusena pandi paika raamid mida soovitakse saavutada, määrati kindlaks millist informatsiooni hakatakse haldama, millised on juba olemasolevate infosüsteemide olukorrad ja puudused ning mis funktsioonid peavad uuel haldustarkvaral olema. Lõputöö autor teostas uuringu, mille eesmärgiks oli ülevaate saamine hetke olukorrast kinnisvara haldustarkvarade suhtes. Uuriti millised on enim kasutusel olevad tarkvarad ning millist tagasisidet on neile antud teiste ettevõtete poolt. Selgus, et võimalusi on erinevaid. Kõik kolm haldustarkvara – Digihaldur, Hausing ja Granlund Manager said valituks pärast mitmeid kohtumisi ja soovitusi heade koostööpartnerite ja ettevõtetega. Töös on kirjeldatud kõigi kolme tarkvara tausta ning nende võimalusi ja funktsioone. Välja on toodud tarkvarade ülesehitus ja moodulid, iga mooduli kohta omakorda selle sisu ja funktsioonid. Eeltoodu põhjal viidi läbi võrdlusanalüüs, kus võrreldi tarkvarade üldiseid omadusi ja koostati tabel, milles toodi esile tarkvarade positiivsemad ja negatiivsemad küljed. Lisaks viidi läbi põhjalikum võrdlusanalüüs lähtudes AS Kawe vajadustest, eesmärgiga leida sobilikum tarkvara mis täidaks ettevõtte vajadusi. Teostatud võrdlusanalüüsi tulemusena antakse parim võimalik soovitus AS Kawe-le uue haldustarkvara kasutamisele võtmiseks ning võib öelda, et antud tarkvara, milleks oli Granlund Manager, vastab ettevõtte vajadustele ja täidab oma eesmärki.Nimetus Embargo Kinnisvara korrashoiu eripärad panganduses Luminor Bank AS näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-10) Jürissaar, Kärt Kristina; Paap, LeenaKäesolev lõputöö käsitleb, milliste eripäraste protsessidega pangandussektori kinnisvara korrashoiu korraldamisel arvestada ja millised seaduslikud alused nendeks tegevusteks kohustavad. Samuti käsitleb töö pangandussektori haldustöötaja kompetentside vastavust kinnisvara haldusjuht, tase 6 kutsestandardile. Selle eesmärgi täitmiseks on koostatud laiapõhjaline analüüs seaduslike aluste ja pangahaldustöötaja pädevuste kohta ning võrdlus tavapäraste büroohoonete korrashoiu tegevustega. Eeltoodust selgub, et pangandussektori korrashoiu protsesse mõjutavad erinevad nõudmised, mille täitmise kohustus lisab täiendavad piirangud sõlmitavatele lepingutele ja koostööpartneritele. Enamus eripärastest korrashoiu tegevustest pangas on mõjutatud neljast regulatsioonist. Nendeks on krediidiasutuste seadus, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus, järelevalve asutuste suunised ning hädaolukorra seadus ja panka kui elutähtsateenuse osutajat reguleeriv määrus. Lisaks nendele seadustele on veel mitmeid väiksemaid reguleerivaid seadusi, mis vähetähtsamal moel korrashoiu tegevusi mõjutavad. Krediidiasutuste seadus kohustab pankasid kaitsma pangasaladust. Pangasaladuse kaitsmiseks on oluline rakendada lisakontrolle koostöö algatamisel ja läbiviimisel, ligipääsude andmisel hoonele ja tundlikule informatsioonile. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärkidel on pangas kolm kaitseliini. Kaitseliinide funktsioonide segunemise tõkestamiseks on koostatud hoolikalt läbimõeldud kontoriplaanid ja ligipääsurežiimid. Panga kohustus olla vastavuses seadusega seab lisanõuded lepingulistele koostööpartneritele ja eeldab nende laitmatut tausta. Pangandussektoris teostavad järelevalvet mitmed asutused, sealhulgas Finantsinspektsioon, Eesti Pank, Euroopa Keskpank ja Euroopa Pangandusjärelevalve. Asutused on koostanud mitmeid suuniseid, millele vastavust pankadelt eeldatakse. Suunised mõjutavad panga turvalisusnõudeid suunates rakendama minimaalsete privileegide printsiipi nii informatsiooni levikus kui ka füüsiliste ligipääsude jagamisel. Turvanõuete säilitamiseks ja parendamiseks on pank kohustatud pidevalt tellima turvaauditeid ning leitud puudusi kõrvaldama. Hooldustööde läbiviimisel on eelnevalt vajalik koostada riskianalüüs ning läbiviimise järgselt tegevused akteerida ja aktid säilitada. Hädaolukorra seadus ning makseteenuste ja sularaharingluse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded kehtestavad pangandussektorile kohustuse saada iseseisvalt hakkama hädaolukordades, kuna pangad osutavad elutähtsat teenust. Selleks, et tagada talitluspidevus ja elutähtsa teenuse järjepidev toimimine peavad paigas olema tegevusplaanid, vastutavad isikud ja varusüsteemid. Varusüsteemide nõuetekohase toimimise eest hädaolukorras vastutavad panga haldustöötajad. Panga haldustöötaja töö ja kompetentsid vastavad suures osas kinnisvara haldusjuht, tase 6 kutsestandardile. Mittevastavused tulenevad peamiselt sellest, et igapäevategevuses toimetatakse üüripinnal ning puuduolev kompetents on seotud hoone omaniku kohustustega. Panga haldustöötajalt eeldatakse igapäevatöös mitmeid lisaoskusi, mis tavapärases praktikas kinnisvarahalduril puuduvad. Vajalikud lisakompetentsid on juriidilised teadmised, kõrgel tasemel inglise keele ja turvanõuete rakendamise oskus.Nimetus Avatud juurdepääs Kinnisvara korrashoiu hooldusdokumentatsioonile esitatavate nõuete analüüs vanemate lao- ja tööstushoonete näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-01-11) Priimägi, Jane; Paap, LeenaKäesoleva lõputöö eesmärgiks oli tuvastada probleeme hooldusdokumentatsioonis ja kirjeldada puudusi. Võrreldi seaduses hooldusdokumentatsioonile esitatud nõuete vastavust reaalse olukorraga. Toodi välja kitsaskohti ja pakuti välja lahendusi. Lahendust püüti kirjeldada skeemina, mida saaks kasutada uue tehnilise andmebaasi loomisel, mis oleks vastavuses EVS-standardiga. Esimeses osas kirjeldas autor hooldusjuhendit ja sellele vastavaid nõudeid ehk ehitusseadustiku ja ministri määrust hooldusjuhendi sisu kohta ning standardit EVS 807:2016. Teises osas toodi välja ootused uute hoonete valmimisel dokumentatsioonile ja sellega seonduvad probleemid, mis on tingitud puudulikust või osaliselt mitte täidetud dokumentatsioonist. Vaatluse alla võeti neli erinevat objekti, millest kaks olid vanad lao- ja tööstushooned, uus lao- ja tööstushoone ning täielikult renoveeritud lao- ja tööstushoone. Antud hoonete dokumentatsiooni kirjeldati tabeli näol, kas teave täielikult puudub, on osaliselt puudulik või terviklikult olemas. Samuti märgiti, kas teave on saadaval digitaliseeritud versioonil. Lõputöö viimases osas esitati ettepanekuid ja lahendusi muutmaks olukorda paremaks ja lihtsamaks kõikidele osapooltele seoses haldusega ja kogu dokumentatsiooniga, mis kuulub hoone juurde. Parim lahendus probleemile oleks uue platvormi loomine, mis käiks käsikäes standardiga EVS 807:2016. Antud lõputöö tulemusest saame järeldada, et väga paljudel vanadel hoonetel on puudulikud hooldusdokumendid. Peamiselt põhjused hooldusdokumentatsiooni puudumiseks on ümberehitused, mida pole ehitusregistris kajastatud, vanad masinad (pole vahest võimalik leida kasutusjuhendeid, kuna masina tootmine on lõpetatud / tootjat enam ei eksisteeri), ebatäpsed mõõdistused, mida pole uuesti mõõdetud. Uute tööstus- ja laohoonete puhul saame järeldada, et dokumendid on tootja poolt olemas kuid sageli pole neid riigikeeles. Tavaliselt üritatakse saada objektiga sina peale kiiresti ning jäetakse dokumentide vormistamine unarusse, neid ei esitata või vormistatakse vaid hädavajalik ning muud dokumentatsiooni omanikule ja haldurile isegi ei koostata, kuna antud protsess on võrdlemisi ajakulukas ning tüütu ettevõtmine ehitajale. 39 Uue ja täiusliku platvormi loomine EVS standardi põhjal looks kõikidele kasutajatele sama põhja, milles oleks kiiresti ja asukohast olenemata hea informatsiooni hallata. Platvorm looks võimaluse näha suurt osa informatsiooni kohapeale minemata, samuti oleks võimalik tutvuda ka ohuallikatega, mille põhjal teha otsuseid, kas on vaja kasutada isikukaitsevahendeid või on hoopis vajalik teise isiku kohalolu, et vältida hilisemaid õnnetusi, mis objektil võivad juhtuda.Nimetus Piiratud juurdepääs Korrashoiukava ja eelarve koostamine Kotzebue tn 14 korterelamule(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-01-04) Uik, Einar; Paap, LeenaKäesoleva töö eesmärgiks oli koostada Kotzebue tn 14 äripindadega korterelamule võimalikult detailne ja hoone ning selle kasutamise iseärasusi arvestav korrashoiukava koos eelarvega. Töö autor töötab kinnisvarahaldurina ettevõttes Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ ning haldab igapäevaselt antud hoonet. Seetõttu on töö autor kursis hoone eripäradega ning hoone kasutamisest tulenevate heakorra, tehnohoolduse ja muude vajadustega. Antud diplomitöö on jagatud kolmeks eraldiseisvaks osaks. Töö esimeses peatükis on korrashoiukava paremaks mõistmiseks kirjutatud lahti hoone üldine kirjeldus, hoone tarindite kirjeldus ja kõikide tehnosüsteemide kirjeldus. Kotzebue tn 14 hoone näol on tegemist 2018. aastal täielikult restaureeritud ja juurdeehituse saanud hoonega. Hoone on viie korruseline ning seal on 19 korterit ja kuus äripinda. Korrashoiukava eesmärgiks on kinnisvara kui terviku igakülgne säilitamine. Töö teises peatükis on kirjeldatud korrashoiukava koostamise üldiseid põhimõtteid. Lisaks on toodud välja korrashoiukava koostamise aluseks olevad dokumendid, milleks on hoone tehnilised dokumendid, kasutus- ja hooldusjuhendid, Eesti Vabariigi õigusaktid ja kinnisvarakeskkonna juhtimise ja korrashoiu standard EVS 807:2020. Kirjeldatud on ka kinnisvara keskkonna eluringi, strateegiat ja standardis EVS 807:2020 olevaid klassifikaatoreid ning et kuidas on need kasulikud korrashoiukava koostamise juures. Töö kolmandas peatükis on koostatud Kotzebue 14 hoonele korrashoiukava koos eelarvega. Korrashoiukava sisaldab haldamist, tehnohooldust, heakorra töid ja hoone tarbimisteenuseid. Haldamise osa kohta korrashoiukavas on toodud välja nii haldusteenuse kui ka raamatupidamise teenuse sisu ja maht. Tehnohoolduse poole pealt on korrashoiukavas toodud välja kõikide hooldamist vajavate süsteemide hooldustegevuste kirjeldused ja hooldussagedused. Heakorratööde osa korrashoiukavas sisaldab sisekoristuse, välikoristuse kui ka eritööde teenuste kirjeldusi ja teenuste osutamise sagedusi. Korrashoiukavas on kirjeldatud ka hoone ja selle kasutajate poolt tarbitavaid tarbimisteenuseid. Lisaks on kolmandas peatükis korrashoiukava alusel koostatud hoonele ühe aasta eelarve, mis sisaldab kõikide korrashoiukavas välja toodud teenuste maksumust igakuiselt, aasta maksumust kokku ja igakuist maksumust ühe ruutmeetri kohta. Eelarve ei sisalda tarbimisteenuste prognoositavat tarbimise suurusjärku koos maksumusega. Eelarves on kirjutatud lahti tarbimisteenuste kulude jagamise põhimõtted. Autori poolt koostatud korrashoiukava kasutusele võtmisel oleks teenuste maksumus ühes kuus omanikele 2094,73 eurot, mis teeb ühe ruutmeetri maksumuseks ühes kuus 1,104 eurot ning aastaseks maksumuseks 25 136,80 eurot.Nimetus Piiratud juurdepääs Kortermaja Paekalda 24a haldushanke läbiviimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-14) Talisainen, Alex; Leena, PaapKäesoleva diplomitöö eesmärgiks oli korraldada haldushange Paekalda 24a majale. Töö autor oli Merko Ehitus Eesti AS töötajana osaline hanke väljatöötamisel ja läbiviimisel. Diplomitöö esimeses osas on kirjeldatud kortermaja spetsiifikast tulenevalt haldushanke läbiviimise põhimõtteid ning kirjeldatud kortermajaga seotud teenuseid detailsemalt. Eraldiseisvalt on kirjeldatud haldusteenuse olemust, mille käigus kirjeldatakse kinnisvarahalduri pädevusi ja teadmisi, korteriühistu haldusteenuse olemust kui ka erinevaid toiminguid. Teise teenusena on kirjeldatud raamatupidamisteenuse olemust korteriühistu vajadusi silmas pidades. Kolmandana on selgitatud heakorrateenuse olemust kortermaja ja omanike vajadusi silmas pidades. Selle käigus on kirjeldatud sise- ja välikoristust ning eraldiseisvalt eripuhastöid ja selle erinevaid liike. Viimasena on tehtud ülevaade tehnohoolduse kohta, mille käigus selgitati erinevaid liike ning dokumenteerimist. Töö kolmandas osas on selgitatud hanke läbiviimise põhimõtteid. Peamiselt on lähtutud koostatud haldus-, heakorra- ja puhastusteenuse spetsifikatsioonidest (Lisa 2, Lisa 3, Lisa 4 ja Lisa 5). Spetsifikatsioonide koostamisel lähtuti hoone eripärast kui ka tarindite ja tehnosüsteemide kasutusja hooldusjuhenditest. Seejärel koostati pakkumiskutse, mis edastati haldusteenust pakkuvatele ettevõtetele (Lisa 9). Pärast pakkumiskutse edastamist ja saadud tagasisidest koostati võrdlustabel ning suheldi pakkujatega. Lõppvoorus osales kaks pakkujat, kellega kohtuti ka kinnistul ja täpsustati viimaseid detaile. Võrdlusmomendi saavutamiseks võrreldi Merko Ehitus Eesti AS ja Tallinna Linnavaraameti poolt korraldatud haldushankeid. Eesmärgiks oli hinnata Merko Ehitus Eesti AS poolt korraldatud hanget ja teha sellest tulenevalt järeldusi. Esialgu tundusid hanked väga sarnased, sest mõlema hanke eesmärgiks oli korrashoiu tagamine elamuhoones. Spetsiifikat analüüsides tuli aga välja, et hangete võrdluses esines nii sarnasusi kui erinevusi. Analüüsi tulemusena selgus, et erinevused tulenesid nii omanike ootustest kui ka juriidilistest asjaoludest. Juriidilised erinevused olid peamiselt seotud omandi liigi erinevusega, sest kortermaja puhul loodetakse korteriomandid ning tekib kohustus lähtuda korteriomandi- ja korteriühistu seadusest. Tallinna Linnavaraameti hooned kuuluvad Tallinna Linnale ja vajadus lähtuda korteriühistu- ja korteriomandi seadusest puudub. Teiseks suuremaks erinevuseks on omanike ootused. Kui Merko Ehitus Eesti AS soovis pakkujalt saada terviklahendust hoone haldamiseks, siis Tallinna Linnavaraamet kõiki teenuseid ei nõudnud, kuna viidi läbi mitu erinevat hanget. Kolmas KOKKUVÕTE 40 suurem erinevuses on hanke detailsus konkreetset hoonet silmas pidades. Kui Merko Ehitus Eesti AS hankega leiti haldaja kolmele samasugusele majale, siis Tallinna Linnavaraameti hankes oli 42 erinevat objekti. Sellest tulenevalt õnnestus Merko Ehitus Eesti AS hanke koostamisel lähtuda rohkem konkreetse hoone spetsiifilistest vajadustest. Kõikides hanke osades oli palju ka sarnasusi, mis annab kinnitust, et on võimalik erinevate hoonete puhul lähtuda hanke koostamisel kindlast raamistikust. Üldjuhul on soovituslik lähtuda kinnisvara korrashoiu standardit EVS 807:2016, mis määratleb tegevused ning saavutatavad tulemused. Siiski tuleb hanke koostajal kohandada standardis loetletud tegevusi hoone spetsiifikat silmas pidades, mis Merko Ehitus Eesti AS ka õnnestus.Nimetus Avatud juurdepääs Laohoone rekonstrueerimise maksumushinnangu ja korrashoiukava koostamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-01-10) Mägi, Silver; Paap, LeenaKäesolevas töös võeti vaatluse alla 1963. aastal ehitatud laohoone Tapal. Lõputöö eesmärgiks oli Tapa logistikapargis tegutsevale ettevõttele laohoone rekonstrueerimis maksumushinnangu koostamine ja leida kas omanikul on võimalik investeeritav summa kolme kuni viie aastaga tagasi teenida. Töös anti ülevaade logistikapargist ja seal olevatest võimalustest, mida kliendid saavad kasutada. Näiteks soodne asukoht raudteeühenduse sõlmpunktis Eesti ja välismaa raudteeliinidega. Uuriti hoone seisukorda, tehti kindlaks milliseid hoone osasid tuleb rekonstrueerida ja millises mahus. Suurimateks probleemideks olid põranda-, katuse- ja estakaadi seisukord. Kirjeldati kliendi visiooni tootmis- ja laoruumidest ning kirjeldati nende eripära. Autor esitas renoveerimis ettepanekud, kus kirjeldatakse milliseid töid tuleb rekonstrueerimisel teha, et pikendada töös oleva hoone elukaart ja täita kliendi vajadused ning soovid. Koostati projektjoonis ning küsiti hinnapakkumised, mille põhjal koostati hoone rekonstrueerimise maksumushinnang ning korrashoiu kava. Töö viimases osas tehti selgeks, et omanikul pole võimalik kolme kuni viie aasta raames oma investeeritavat summat tagasi teenida, lähtudes kliendi tingimustest, et maksimaalne üürihind oleks 1,6 €/m². Kuid leiti, et investeering on võimalik tagasi teenida kuue aasta jooksul. Lõputöö esitamise hetkeks ei ole läbirääkimised kliendi ja omaniku vahel lõplikku lahendust leidnud.Nimetus Piiratud juurdepääs Luminor Bank AS üüripindade kulude ja sisekliima analüüs(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-01-10) Tammeorg, Richard; Hamburg, AntiLõputööst saame teada, millised võimalused on üürnikuna Luminori pangal oma kontoritega seotud kulusi vähendada ja milliseid ettepanekuid saab üürnik teha hoone omanikule üüripinnaga seotud kulude vähendamiseks. Seda eesmärki aitas täita Luminor Bank AS-le kuuluvate üüripindade kulude ja sisekliima analüüsid ning kulude vähendamise võimaluste uurimine. Töö autor töötab Luminor Bank AS haldusüksuses ja täidab igapäevaselt erinevaid tööülesandeid, mis sisaldab endas pangasisestele klientidele teenuste osutamist, peakontori ja harukontorite rekonstrueerimis- ja hooldustööde kavandamist ning järelevalves osalemist. Panga klienditeeninduspindade valikul tuleb lähtuda eelkõige potentsiaalsest külastuste arvust. Asukoht peaks paiknema suuremates linnades, kergesti ligipääsetavates keskustes. Kuigi keskuste üüripindade kulud on üldiselt suuremad kui büroohoonete üüripindadel, on keskuste eeliseks külastajate arvu suurus. Teise faktorina tuleb arvestada klienditeeninduspinna suurusega. Üüripinna suurus tuleb valida vastavalt vajadusele, et pinda võimalikult efektiivselt ära kasutada vältides lisakulusid. Siinkohal tuleb pangal teada, mis eesmärki täidab üüripind ning kui palju hakkab seal töötama inimesi. Tööst tuleb välja ka see, et keskustes ja büroohoonetes on üürnikul piiratud võimalused oma üüripinnaga seotud kulude vähendamiseks. Kulude vähendamisel on põhirõhk hoone omanikul, kes saab läbi hoone rekonstrueerimise vähendada hoone muutuvkulusi ning läbi selle ka üüripinnad teha kulutõhusamaks oma üürnikele. Uuemad hooned, mis peavad olema seaduse järgi energiatõhusad ning omama energiaklassi, jäävad oma kulutõhususelt alla vanematele täielikult rekonstrueeritud hoonetele. Ettevõtte, kes otsib omale uusi üüripindu, peab siinkohal arvestama enda vajaduste põhiselt, kas tema üüripindadega seotud kulud peaksid olema võimalikult madalad või seab ta prioriteediks oma ettevõtte maine kujundamise läbi selle, et ta reklaamib oma ettevõtet võimalikult keskkonnasõbraliku ja jätkusuutlikuna, viidates sellele, et tema üüripinnad asuvad moodsates ning energiatõhusates hoonetes. Analüüsi tulemusel saime teada, et kõige kulusäästlikum kontor oli Kaluri 2, mis asub büroohoones. Perioodi lõpuks olid sealsed kulud kokku 76 860,47 eurot. Lisaks sellele on see ka analüüsitud üüripindadest oma pindalalt kõige suurem. Sellele järgnes Mustakivi tee 13 kontor, kus analüüsitaval perioodil olid sealsed kulud kokku 99 022,68 eurot, Endla 45 kontoris olid kulud 101 500,65 eurot ning kõige kulukam oli Lai 11 kontor, kus kulud olid kokku 111 890,73 eurot. Kulude analüüsi kokkuvõttena, saab öelda, et keskustes asuvad üüripinnad on oma kuludelt kõrgemad, kui büroohoonetes asuvad üüripinnad, kuid keskustes, kus külastajate arv on märkimisväärselt suurem on pangal parem nähtavus klientidele ning läbi selle ka paremini täidetud turunduse eesmärk. Sisekliima mõõdistused näitasid meile, et kontorites oli mõõdistuse perioodi vältel õhutemperatuur kasutajasõbralik. Õhuniiskus oli kontorites erinev ning seda kinnitasid meile ka küsimustiku tulemused. Endla 45 ja Mustakivi tee 13 kontorites oli õhk niiskema poolne ning Lai 11 ja Kaluri 2 kontorites kuivema poolne. Üürnikuna on pangal võimalik õhukvaliteeti parandada õhuniisutite- või õhukuivatitega. Lisaks eelnevale on pangal võimalik teha ettepanekuid õhukvaliteedi parandamise osas hoone haldajale, näiteks olemasolevate ventilatsiooniseadmete väljavahetamisega niiskustagastusega ventilatsiooniseadmete vastu.Nimetus Piiratud juurdepääs Munitsipaal ja sotsiaalmajutusüksuste haldamine Tallinna linnas(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021) Kink, Geir-Steinar; Eller, ChristinaTeostatud on ülevaatused kolmele munitsipaalelamule ja viiele sotsiaalmajutusüksusele. Eesmärk oli fikseerida ehitustehnilised, heakorratööde ja haldamisega seotud puudused ning tuua välja lahendused, mis pikendaks kinnisvara kasutusiga, mille täitmisel saab pakkuda Linnavaraameti omanduses olevatele hoonete elanikele paremat sisekliimat ja elamis tingimusi. Ülevaatus põhjal saab väita, et kõige problemaatilisemad hooned, mida on kajastatud lõputöös, on E.Vilde tee 94 ja Akadeemia tee 34. Mõlemad munitsipaalelamud on rekonstrueerimise läbinud sajandi alguses ning nüüd on otsustanud Linnavaraamet mõlemasse hoonesse investeerida, et teostada hoonetele renoveerimine. Renoveerimisele lähevad elamute fassaadid, avatäited, siseviimistlus, soojussõlmed ja valgustussüsteemid. Kuna mõlemas hoones elavad inimesed, kes ei väärtusta seda, mida neile on pakutud, seepärast arvatakse, et peale renoveerimist ei lähe mööda kaua aega, kui tekivad probleemid siseviimistlusega. Mitte ehitustehnilised, vaid elanike poolt põhjustatud põhjustel. Teostatud ülevaatuse läbinud Akadeemia tee 48 korrashoid oli positiivne. Puudused, mis fikseeriti on seotud heakorratöödega, automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemiga ja evakuatsioonitee läbipääsu tagamisega. Nende likvideerimine ei nõua suuri ressursse, mida ei saa väita E.Vilde tee 94 ja Akadeemia tee 34 kohta. Sotsiaalmajutusüksused, millele teostati ülevaatused on hetkel veel heas seisukorras, kuid autor leiab, et lähima paari aasta jooksul hakkavad tekkima suured probleemid. Esiteks, hea seisukord tuleneb sellest, et hooned on, kas hiljuti ehitatud (Männiku tee 92, Varre tänav 7 ja Kauge tänav 4) või läbinud renoveerimise (Paagi tänav 8 ja Tuulemaa tänav 6). Probleemid hakkavad tekkima, kuna hoonete projekteerimis staadiumis ei ole ilmselgelt kaasatud haldus ja hooldus taustaga inimesi. Ülevaatuse tulemuste põhjal saab järeldada, et munitsipaalelamud on halvemas seisukorras ning vajavad rohkem investeerimist kui sotsiaalmajutusüksused. Olemasolult on munitsipaalelamud ja sotsiaalmajutusüksused erinevad. Erinevus seisneb selles, et sotsiaalmajutusüksuses on kohapeal kontaktisik, kes hoiab olukorda kontrolli all ning aitab elanike. Kõige problemaatilisem munitsipaalelamu on E.Vilde tee 94 ja sotsiaalmajutusüksus on Tuulemaa tänav 6. Soovitatakse seoses lõputöö tulemusega, et haldus ja hooldus taustaga inimesed tuleks kaasata projekteerimis koosolekutele. Selle tegevuse puudumisel tekib olukord, kus haldurid peavad hiljem lahendama prboleeme, mis on tingitud kinnisvara korrashoiu spetsialistide puudumisel projekteerimis staadiumis. Hea näide on Männiku tee 92, kus pesuruumis puudub ventilatsioon ja aknad ei käi lahti. Samuti soovitatakse muuta riigihangete seadust. Tallinna linnas võidab riigihanke firma, kes pakub oma teenust kõige odavamalt. Autori arvates ei ole see mõistlik ning kõige odavamalt pakutav firma tuleks kohe riigihanke konkursilt eemaldada. Kõige odavamalt pakutav teenus ei ole üldjuhul piisavalt pädev. Tellija eeldab, et võidab rahaliselt, aga pikemas perspektiivis, kus vaja teha haldus ja hooldus töid, mis tulevad ebapädevast töövõtjast, hoopis kaotab. Ülevaatuse kokkuvõtteks saab öelda, et kõik puudused on lahendatavad. Mõned vajavad rohkem ressursse ja tähelepanu kui teised. Puuduste likvideerimisel saame tagada Tallinna linna abivajavatele kvaliteetse, nõuetele vastava ning rahulolu pakkuva elamis keskkonna.Nimetus Piiratud juurdepääs Rebase Rehielamu Rekonstrueerimine ja Korrashoiu Kava Koostamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021) Sarapuu, Ingo; Paap, Leena; Roode LiiasTänapäeva kiirenevas elutempos otsivad paljud linnainimesed väljundit linnakärast puhkamiseks, soetades omale vana maakodu. Eestis on palju möödunud sajandi algusaastatel ehitatud taluhooneid, mida on võimalik veel taastada. Vana maja soetamisel peab tekkima visioon, mis arvestab vanade taluhoonete iseloomu ja iseärasusi. Ajalooga hoonet renoveerima hakates on oht hoone surnuks remontida, tehakse liiga kiireid otsuseid kasutades mitte sobivaid materjale ja teostusvõtteid. Et säilitada hoone ainulaadne ilme, saab kaasaegset mugavust taluhoonetesse tuua ka nii, et see silma ei riivaks. Lõputöö eesmärk on leida ühtne kontseptsioon vana talukoha taastamiseks ja säilitamiseks. Kaasajastada rehielamu, rikkumata selle arhitektuurilist pärandit, kasutades kinnisvara haldamise ja hooldamise professionaalseid teadmiseid. Valitud objektiks on Velise jõe ääres asuv Rebase talu, asukohaga Kurevere küla, Märjamaa vald, Raplamaa. Maakodu valikul oli otsustavaks teguriks säilinud esialgne arhitektuuriline lahendus ja koheselt tekkinud emotsionaalne side. Eluhoone on rehielamule omaselt jagatud kolmeks. Ida poolses otsas on kambrid ja teise otsa jääb rehealune. Hoone keskel on kõrge parrelaega rehetuba , mille keskel on suur reheahi. Maaüksuse üle vaatamise käigus selgitati välja hoonete seisukorrad ning kahjustuste ulatused. Olemasolevate tehnosüsteemide olukorrad ja puudused. Uuriti hoonete ehitusaluse pinnase geoloogiliste kihtide omadusi, pinna- ja põhjavee taset. Ehitusaluse uuringu aluseks võeti 600 meetri kaugusel, lääne suunal asuva puurkaevu projekti andmed. Hoonete seisukorra hindamisel ja analüüsimisel lähtuti kinnisvara korrashoiu tehnilistest KH kartoteegi juhend kaartidest ja Joosep Metslangi poolt koostatud 2018 aastal ilmunud raamatust „Vana Maamaja Käsiraamat“. Töös on kirjeldatud rehihoone konstruktiivsete osade rekonstrueerimise ettepanekud koos hoone vajalike tehnosüsteemide kaasajastamisega. Eeltoodu põhjal teostati energiatõhususe arvutused, eesmärgiga parandada hoone kasutusmugavust ja kuluoptimaalsust. Eesmärk on taotleda eluhoonele B energiamärgist. Abi-hoone ait-sauna renoveerimise soovitus on säilitada hoone võimalikult algupärasena, muutes kasutusotsarvet sauna likvideerimise näol ja ruumid kasutusele võtta tööruumidena. On kirjeldatud kõrg- ja madalhaljastuse olukorda ning lahendusena kasutada maastiku arhitekti poolt koostatud haljastuse projekti. Käsitletud on kinnisvara korrashoiuga seotud kasutusea ja eluhoone eluea strateegia kujundamist koos korrashoiu kava määratluse ja koostamisega. Töös on kirjeldatud kinnisvaraüksuse kapitalikulude ja ülalpidamiskulude mahud ning koostatud on lühi- ja pikaajalise perioodi eelarve. Kokkuvõttena saab öelda, et hajaasustuses asuva kinnisvaraüksuse korrastamisel on kasulik leida professionaalne kinnisvara haldamist ja hooldamist tundev usaldusisik (konsultant), et saavutada kõige kuluoptimaalsem ja positiivsem lahendus maakodu rajamisel.Nimetus Avatud juurdepääs Rekonstrueerimis- ja halduskulude analüüs Akadeemia tee viiekorruselise korterelamu näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-10) Viidas, Kerli; Piiling, Rasmus; Leit, Iris; Hamburg, AntiAntud lõputöö eesmärk oli analüüsida korterelamute renoveerimise erinevaid võimalusi, selle otsest mõju haldus-, hooldus- ja avariikulude jaotusele enne ja pärast ning selgitada selle käigus välja kõige optimaalseim lahendus. Analüüsi teostamiseks on aluseks võetud Akdeemia tee viiekorruseline korterelamu, mida ei ole pärast valmimisaastat (1963) renoveeitud. Analüüsis (variant 0) on arvesse võetud ainult hädavajalike tööde teostamise vajadus, Selle paketi puhul hoonet ei soojustata, välja ehitatakse soojustagastuseta ventilatsioon ning tööde tulemusel energiakulu kasvab 31 kWh/m2 aastas. 0-paketi ehitusmaksumuseks kujunes 730 000 € koos käibemaksuga ja korteriomanikule lisanduv kulu koos pangalaenuga on kuus 1,53 €/m2. Selline renoveerimiselahendus annab inimestele juurde ainult täiendava laenukoormuse ning suurenevad kommunaalkulud. Analüüsist selgub, et kui rekonstrueerida hoone st soojustada välisseinad ja katus, vahetada aknad kaasaegsemate vastu (variant 2), siis selliselt renoveerides saavutab energiatõhususarvu ETA 136 kWh/(m2 ⋅ a) (C klass). Renoveerimise maksumus on ca 1 925 000 €, võttes arvesse KredExi poolset toetust saame laenumakseks koos kommunaalkuludega 1,7 €/m2 . Kuid, kui lisaks eelnevale parandada välistarindite U-väärtusi veelgi ning lisada soojustagastusega ventilatsioon, saame renoveerimismaksumuseks ca 2 010 000 €. Selline lahendus saavutab energiatõhusarvuks 117 kWh/(m2 ⋅ a) (B klass). Laenusumma selliselt lahendades on võrreldes eelmisega küll suurem, kuid tänu soojustagastusega ventilatsioonile väheneb küttekulu sedavõrd, et laenumakseks koos kommunaalkuludega oleks isegi väiksem ehk 1,6 €/m2 . Järeldusena võib öelda, et täisrenoveerimist on otstarbekam planeerida koos soojustagastusega ventilatsiooniga, mis annab parema tulemuse rahaliselt ja lisaks oluliselt parema sisekliima eluruumides. Analüüsides tehaselisi rekonstrueerimispakette, mille energiatõhususarv on 104 kWh/(m2 ⋅ a) (variandis 8) ja 117 kWh/(m2 ⋅ a) (variandis 7), variandiga 5, mille ETA arv on 117 kWh/(m2 ⋅ a). Saab tulemuseks, et olulist mõju energiatõhususele ning kommunaalkuludele ei saavutata, küll aga on tehalseline rekonstrueerimine kallim ca kolmandiku võrra. Samas saab selliselt renoveerides KredExi poolt toetust protsentuaalselt sedavõrd rohkem, et olulist erinevust just võrreldavate variantide puhul ei leitud. Analüüs näitab, et kui juba renoveerida maja tervikliklikult. Parandada oluliselt välistarindeid ning lisada ka soojustagastusega ventilatsioon, kuid kombineerida erinevate energiaklasside vahel, parandades U- 54 väärtusi välistarindites ning muutes ka erinevaid soojustagastusega ventilatsiooni lahendusi (variandid 2, 3, 5, 6, 7, 8), siis saame renoveerimismaksumustes väga erinevaid tulemusi. Siiski suurt mõju inimeste rahakotile see ei anna. Selline tulemus on tingitud KredExi poolsest erinevatest toetusmääradest, mis on otseselt seotud saavutatava energjaklassimääraga. Analüüs näitas, et rekonstrueerimine ei muuda oluliselt haldus- ja hoolduskulusid. Rekonstrueerimata hoonetes on halduskulud keskmiselt 0,08 €/m2 ja osaliselt või täielikult rekonstrueeritud hoonetes on 0,08 €/m2. Keskmised hoolduskulud rekonstrueerimata hoonetel on 0,034 €/m2 ja rekonstrueeritud hoonetel 0,031 €/m2 . Rekonstrueerimata hoonetel kulub keskmiselt avariitöödeks 0,059 €/m2 ja rekonstrueeritud hoonetel keskmiselt 0,039 €/m2 . Tulemustest selgub, et mõju haldus- ja hoolduskuludele on küll väike, aga saavutatakse märgatav kokkuhoid ära hoitavate avariitööde pealt. Informatsiooni paremaks edastamiseks korteriomanikele valmis teabeleht kütte, elektri, sooja tarbevee tootmise ning remondifondi kulude kohta, enne ja pärast rekonstrueerimist. Toodi välja kulud keskmise 1-, 2-, ja 3-toalise korterite kohta. Kalkulatsioonides arvestati võimalike maksete suuruseid, kui korteriühistu saab toetust KredExist ja lisaks võtab pangast laenu kulude katteks 20 aastaks. Keskmise 1-toalise korteri kulud olid enne rekonstrueeerimist 37,3 €, mis pärast rekonstrueerimist suurenesid 48,6 € võrra. 2-toalise korteri kulud suurenesid 88,8 € võrra ja 3-toalise korteri arved 113,1 € võrra. Pärast rekonstrueerimist suurenesid ühe korteri kulud 2 €/m2. Selle töö raames analüüsiti küll viiekordse hoone näitel rekonstrueerimise kulutõhusust, kuid samas on vähe uuritud suuremate, näiteks 9-kordsete ja kõrgemate hoonete rekonstrueerimise kulusid, mis oleksid järgnevate uurimustööde võimalikud teemad. Teiseks, Tallinna linna korteriomanikel on võimalik taotleda nii KredExi kui ka linnapoolseid toetuseid, samas on probleem maapiirkonna kortermajadega, mis on tihti halvemas seisus, need on ka väiksemad kui uuritud hoone ning nende elanikel on rahalised vahendid piiratumad. Seetõttu oleks oluline analüüsida selliste majade rekonstrueerimise tulusust ja toetuste saamise võimalusi.Nimetus Avatud juurdepääs Rekonstrueerimis-ja halduskulude analüüs Akadeemia tee viiekorruselise korterelamu näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-10) Piiling, Rasmus; Viidas, Kerli; Leit, Iris; Hamburg, AntiAntud lõputöö eesmärk oli analüüsida korterelamute renoveerimise erinevaid võimalusi, selle otsest mõju haldus-, hooldus- ja avariikulude jaotusele enne ja pärast ning selgitada selle käigus välja kõige optimaalseim lahendus. Analüüsi teostamiseks on aluseks võetud Akdeemia tee viiekorruseline korterelamu, mida ei ole pärast valmimisaastat (1963) renoveeitud. Analüüsis (variant 0) on arvesse võetud ainult hädavajalikde tööde teostamise vajadus, Selle paketi puhul hoonet ei soojustata, välja ehitatakse soojustagastuseta ventilatsioon ning tööde tulemusel energiakulu kasvab 31 kWh/m2 aastas. 0-paketi ehitusmaksumuseks kujunes 730 000 € koos käibemaksuga ja korteriomanikule lisanduv kulu koos pangalaenuga on kuus 1,53 €/m2. Selline renoveerimiselahendus annab inimestele juurde ainult täiendava laenukoormuse ning suurenevad kommunaalkulud. Analüüsist selgub, et kui rekonstrueerida hoone st. soojustada välisseinad ja katus, vahetada aknad kaasaegsemate vastu (variant 2), siis selliselt renoveerides saavutab energiatõhususarvu ETA 136 kWh/(m2 ⋅ a) (C klass). Renoveerimismaksumus on ca 1 925 000 €, võttes arvesse KredExi poolset toetust saame laenumakseks koos kommunaalkuludega 1,7 €/m2 . Kuid, kui lisaks eelnevale parandada välistarindite U-väärtusi veelgi ning lisada soojustagastusega ventilatsioon, saame renoveerimismaksumuseks ca 2 010 000 €. Selline lahendus saavutab energiatõhusarvuks 117 kWh/(m2 ⋅ a) (B klass). Laenusumma selliselt lahendades on võrreldes eelmisega küll suurem, kuid tänu soojustagastusega ventilatsioonile väheneb küttekulu sedavõrd, et laenumakseks koos kommunaalkuludega oleks isegi väiksem ehk 1,6 €/m2 . Järeldusena võib öelda, et täisrenoveerimist on otstarbekam planeerida koos soojustagastusega ventilatsiooniga, mis annab parema tulemuse rahaliselt ja lisaks oluliselt parema sisekliima eluruumides. Analüüsides tehaselisi rekonstrueerimispakette, mille energiatõhususarv on 104 kWh/(m2 ⋅ a) (variandis 8) ja 117 kWh/(m2 ⋅ a) (variandis 7), variandiga 5, mille ETA arv on 117 kWh/(m2 ⋅ a). Saab tulemuseks, et olulist mõju energiatõhususele ning kommunaalkuludele ei saavutata, küll aga on tehalseline rekonstrueerimine kallim ca kolmandiku võrra. Samas saab selliselt renoveerides KredExi poolt toetust protsentuaalselt sedavõrd rohkem, et olulist erinevust just võrreldavate variantide puhul ei leitud. Analüüs näitab, et kui juba renoveerida maja tervikliklikult. Parandada oluliselt välistarindeid ning lisada ka soojustagastusega ventilatsioon, kuid kombineerida erinevate energiaklasside vahel, parandades U-väärtusi välistarindites ning muutes ka erinevaid soojustagastusega ventilatsiooni lahendusi (variandid 2, 3, 5, 6, 7, 8), siis saame renoveerimismaksumustes väga erinevaid tulemusi. Siiski suurt mõju inimeste rahakotile see ei anna. Selline tulemus on tingitud KredExi poolsest erinevatest toetusmääradest, mis on otseselt seotud saavutatava energjaklassimääraga. Analüüs näitas, et rekonstrueerimine ei muuda oluliselt haldus- ja hoolduskulusid. Rekonstrueerimata hoonetes on halduskulud keskmiselt 0,08 €/m2 ja osaliselt või täielikult rekonstrueeritud hoonetes on 0,08 €/m2. Keskmised hoolduskulud rekonstrueerimata hoonetel on 0,034 €/m2 ja rekonstrueeritud hoonetel 0,031 €/m2 . Rekonstrueerimata hoonetel kulub keskmiselt avariitöödeks 0,059 €/m2 ja rekonstrueeritud hoonetel keskmiselt 0,039 €/m2 . Tulemustest selgub, et mõju haldus- ja hoolduskuludele on küll väike, aga saavutatakse märgatav kokkuhoid ära hoitavate avariitööde pealt. Informatsiooni paremaks edastamiseks korteriomanikele valmis teabeleht kütte, elektri, sooja tarbevee tootmise ning remondifondi kulude kohta, enne ja pärast rekonstrueerimist. Toodi välja kulud keskmise 1-, 2-, ja 3-toalise korterite kohta. Kalkulatsioonides arvestati võimalikke maksete suuruseid, kui ühistu saab toetust KredExist ja lisaks võtab pangast laenu kulude katteks 20 aastaks. Keskmise 1-toalise korteri kulud olid enne rekonstrueeerimist 37,3 €, mis pärast rekonstrueerimist suurenesid 48,6 € võrra. 2-toalise korteri kulud suurenesid 88,8 € võrra ja 3-toalise korteri arved 113,1 € võrra. Pärast rekonstrueerimist suurenesid ühe korteri kulud 2 €/m2. Selle töö raames analüüsiti küll viiekordse hoone näitel rekonstrueerimise kulutõhusust, kuid samas on vähe uuritud suuremate, näiteks 9-kordsete ja kõrgemate hoonete rekonstrueerimise kulusid, mis oleksid järgnevate uurimustööde võimalikud teemad. Teiseks, Tallinna linna korteriomanikel on võimalik taotleda nii KredExi kui ka linnapoolseid toetuseid, samas on probleem maapiirkonna kortermajadega, mis on tihti halvemas seisus, need on ka väiksemad kui uuritud hoone ning nende elanikel on rahalised vahendid piiratumad. Seetõttu oleks oluline analüüsida selliste majade rekonstrueerimise tulusust ja toetuste saamise võimalusi.Nimetus Piiratud juurdepääs Rekonstrueerimislahendused ja parendusettepanekud Mahla tn 70 korterelamule(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-01-06) Siim, Janet; Paap, LeenaElamu tööeaks loetakse keskmiselt 50- 70 aastat, seega võib öelda, et tänaseks päevaks tööstusliku elamuehituse perioodil ehitatud korterelamud on nii füüsiliselt kui moraalselt vananenud ning ei vasta kaasaegsetele nõuetele. See tähendab, et nende korterite väärtus kinnisvaraturul on madal ja inimeste silmis väheatraktiivsed. Käesolevas lõputöös on vaatluse alla võetud 1966. aastal ehitatud korterelamu. Töö eesmärgiks on anda ülevaade hoone olemasolevast seisukorrast, kaardistada konstruktsioonide ja tehnosüsteemide kahjustused ja puudused. Seejärel pakkuda välja põhimõttelised rekonstrueerimis-lahendused, et vähendada energia tarbimist, parandada hoone välisilmet ja sisekliimat. Parendusettepanekud tehakse ka selleks, et tõsta korterite väärtust kinnisvaraturul ning pakkuda elanikele mugavamaid elutingimusi. Hoonele koostatakse korrashoiukava, mis on soovituslik kasutusele võtta pärast ehitustöid, et säilitada hoonet ning selle osi parimal võimalikul viisil. Lõputöö teema on valitud autori isiklikust huvist pakkuda Mahla 70 korteriühistule lahendusi elamistingimuste parandamiseks ja kinnisvara eluea pikendamiseks. Antud objekt kuulub autori portfelli ning olles kursis elanike erinevate muredega, soovis autor pakkuda lahendusi, mis garanteeriksid neile igapäevaste murede vähenemise paremate elamistingimuste näol.Nimetus Avatud juurdepääs Renoveerimise kontseptsioon Vindi 7 korteriühistu näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-11) Volkovskaja, Daria; Paap, LeenaLõputöö raames koostati renoveerimise kontseptsioon Vindi 7 korteriühistule. Käesolevat lõputööd kasutab kõnealune korteriühistu üldkoosolekul renoveerimistöödega alustamise nõusoleku saamiseks ja Kredexi toetuse taotlemisks. Antud lõputöös analüüsiti 1970. aastal ehitatud korterelamut. Töö põhineb enamasti visuaalsel vaatlusel, mida autor kaardistas koos lõputöö juhendaja ja KÜ juhatusega. Hoone hetkeolukorra uurimise raames selgus, et objekti olulisemateks puudusteks on suured energiakulud, puuduv ventilatsioonisüsteem, reguleerimata küttesüsteem ning niiskukahjustused keldris, pööningul ja fassaadil. Lahendusena pakub lõputöö autor välja lisasoojustada välissein, sokkel ja keldriseinte maa-alune osa. Selleks tuleb teha kaevetöid ja lõhkuda välistrepp. Vundamendi soojustööde lõpetamisel tuleb trepid taastada ning katta ilmastikukindla ja libisemiskindlate plaatidega vajalikud kohad. Lisaks on oluline rajada sillutusriba kaldega majast eemale. Välisseinte lisasoojutamisel oluline on uued aknad paigaldada metallist kinnititega soojustuse tasapinda. Lodžadele on vaja paigutada uus soojustus. Oluline on hinnata varikatuse seisukord ning vajadusel need asendada. Katuse lekked on vaja likvideerida ning tihendada katuseluugi ümbrused. Pööningu põranda vana täide tuleb asendada uue lisasoojustamisega ning kokku viia välisseina soojustusega. Lisaks tuleb uuendada kogu hoone küttesüsteem, mille raames on vaja keldris asuv soojussõlm, seadmed ja torustik demonteerida ning paigaldada uus automaatne soojussõlm koos kolme soojusvahetiga. Uuendatud soojussõlme torustikud peavad olema isoleeritud ning süsteem tuleb ümber seadistada uuele küttegraafikule. Korteritesse tuleb paigaldada uued radiaatorid termostaatventiilidega. Hoone renoveerimisel tuleb rajada mehaaniline soojustagastusega ventilatsioonisüsteem. Keldrikorrusele ja trepikodadele paigaldada värskeõhuklappid ning välisseintel tuleb paigaldada kanalid seina välispinna soojuskihi alla. 51 Oluline on rekonstrueerida veevarustuse ja olmekanalisatsiooni süsteemide osad ning uuendada elektrikilpide kapid terves majas. Lisaks tuleb paigaldada liikumisanduritega vastavad valgustid trepikodadesse ja keldritesse. Samuti oli töös välja toodud ka renoveerimisprotsess, mis hõlmab endas tehnilise konsultandi kaasamist, hoone tehnilise seisundi hindamist, pangalaenu ja Kredexi toetuse saamise protsessi kirjeldust ning ühistu koosoleku ja hoone rekonstrueerimise läbiviimist. Antud töös renoveerimisetööde kogumaksumuseks oli eelarvestatud 1 293 765 eurot ilma käibemaksuta. Kuna 2023 aasta detsembrikuu seisuga ei ole veel Kredexi Rekonstrueerimistoetuse 2022-2027 rahastamise voor avatud ning arvestades asjaoluga, et hetkel Euroopa Liidu alal on kiiresti muutuv majanduslik olukord, on lõputöö autori poolne soovitus ja ettepanek korteriühistule, taotlusvooru avamise tähtaegade selgumisel, vaadata üle rekonstrueerimise maksumust ning vajadusel viia sisse eelarve muudatusi.Nimetus Piiratud juurdepääs Renoveerimisprojekti SmartEnCity renoveerimislahendused valitud kortermajade näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021) Münt, Helen; Tõugjas, HannesAja möödudes on paljud kasutuses olevad hooned muutunud tänapäeva mõistes ebatõhusaks, ebamugavaks ja energiakulukaks. Seda probleemi saab parandada renoveerides vanad hooned. SmartEnCity projekti raames teostatud hruštšovkade renoveerimine on hea näide läbimõeldud ja nutikast lahendusest. SmartEnCity projekti raames renoveeritud hoonetes teostati terviklahendusena hoonete konstruktsioonide renoveerimine, tehnosüsteemide täiendamine või täielik asendamine, nutikodu süsteemi lahendus, päikesepaneelide paigaldamine ning hoone üldise esteetilisuse parendamine renoveerides trepikojad ja keldrid. Märkimisväärse ning uudse lahendusena kasutusele võetud nutikodu süsteem muudab hooned lihtsasti käsitletavaks ja mugavaks. Nutikodu süsteemi abil saavad elanikud jälgida oma energiatarbimist ning reguleerida kütet ja ventilatsiooni. Lisaks aitab süsteem tuvastada tulekahjuhäireid, jälgida päikesepaneelide tootlikust ning võrrelda korterite ja majade energiakasutust. Analüüsides renoveerimistulemusi selgus, et renoveerimise eesmärgi ehk energiasäästu, hoonete nutikaks, tänapäevaseks ning mugavaks muutmise nimel sai teostatud suur hulk töid. Seejuures näiteks nutikodu täisfunktsionaalsuse saavutamine on siiani käsil. Hetkel on käsil videofono süsteemi arendamine. Eesmärk säästa renoveeritud hoonetes energiat sai osaliselt kinnitust. Selgus, et Tähe tn. 2 hoone puhul on energiatarbimine kaugküttesoojuse tarbimiselt ning vee soojendamise kulult vähenenud ligi poole võrra ning Pepleri tn. 10 hoone puhul ligi 30% võrra. Pepleri tn. 10 puhul peaks energiatarbimine vähenema veelgi. Hetkel on hoones käimas küttesüsteemi häälestus ning seetõttu pole saavutatud maksimaalset energiasäästu. Tiigi tn. 3 puhul saab asjakohased andmed energiasäästu osas 2022 aastaks, kuna renoveerimine lõppes 2020 sügisel. Elanike rahuloluküsitlusest nähtus, et kohati on uute süsteemide ja tehnoloogiate kasutuselevõtt tekitanud hoone elanikes segadust ning arusaamatusi. Mõned elanikud ei olnud teadlikud süsteemi täpsest toimivusest ning seetõttu ei osanud reguleerida näiteks kütet ja ventilatsiooni endale meeldivaks. Seejuures peaks tegelema elanike ja hoonete kasutajate teadlikkuse tõstmisega uue keskkonna ning uute süsteemide osas. Renoveerimise puhul on väga oluline ka renoveerimisjärgne hooldus ning viimases peatükis välja toodud tehnosüsteemide hoolduskava annab teostamist vajavatest tegevustest hea ülevaate.Nimetus Piiratud juurdepääs Saunade hooldus ja ehitussoovitused(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-15) Vovtsok, Jevgeni; Pärtel, AndoSelles lõputöös, mis on koostatud kinnisvara korrashoiu eriala raames, keskenduti erinevate saunatüüpide strateegiliste, taktikaliste ja operatiivsete tegevuste terviklahenduse väljatöötamisele. Töö fookuses olid saunad, mis on tiheda kasutussagedusega ning nõuavad korrashoiuks erilist tähelepanu. Valitud teema põhjusena tõusis esile asjaolu, et saunade müügi, hooldamise ja kasutamise kontekstis pakutakse sageli eraldi korrashoiulahendusi kõikidele osadele ja süsteemidele. Autori seisukohast tuleks aga saunale läheneda tervikuna, arvestades erinevate saunatüüpide omadusi. Kuna saunad on kõrgema ohuriskiga, on oluline juba planeerimise faasis läbi mõelda kõik vajalikud tegevused ja kulutused, tagamaks sauna pikaajaline ja ohutu kasutusmugavus. Eesmärgiks seati kontseptsiooni väljatöötamine, mis tooks kasu nii omanikule, haldajale, hooldajale kui ka heakorra tagajale. Tulemuseks oli tehnoloogiline lahendus omanikule, korrashoiustrateegia haldajale, hoolduskava hooldajale ning hügieeni tagamise sagedused ja vahendid heakorratöötajale. Töös võrreldi erinevaid saunatüüpe, analüüsiti tehnoloogilisi lahendusi ning antud oli hinnanguline ülevaade soetamis- ja kasutuskuludest. Samuti käsitleti seadusest tulenevaid norme ja nõudeid, sealhulgas tuleohutust. Terviklahenduse väljatöötamine andis üksikasjaliku ülevaate kõigist vajalikest tegevustest, tagades optimeeritud ekspluatatsioonikulud. Lõputöö teises osas keskenduti standardiseeritud korrashoiukava koostamisele, mis oleks kooskõlas riiklike normidega. Selline lähenemine tagas kõigile osapooltele üheselt arusaadava tegevuskava ja vähendas avariiliste rikete ning ohutegurite tõenäosust. Teema valikul mängis olulist rolli vajadus leida terviklahendus sauna kavandamiseks ja korrashoiuks, kuna olemasolevad allikad ei pakkunud piisavalt ülevaadet kõikidest vajalikest tegevustest sauna kasutusperioodi jooksul. Seega on kompleksne lahendus eriti vajalik neile, kes ei oma spetsiifilisi teadmisi ehitus- ja kinnisvara valdkonnas. Kokkuvõtvalt võib öelda, et antud lõputöö loob raamistiku, mis võimaldab terviklikult ja süstemaatiliselt läheneda erinevate saunatüüpide korrashoiule, tagades nende pikaajalise kasutusmugavuse ja ohutuse.