Lõputööd (LK ja RT)
Kollektsiooni püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Lõputööd (LK ja RT) Autor "Gorbatšova, Aleksandra" järgi
Näitamisel1 - 1 1-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Avatud juurdepääs Vedrutüüpi kompenseerimisseade vajalikkus ja tööpõhimõtted kontaktvõrgu süsteemis(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-03) Gorbatšova, Aleksandra; Ojala, RitaKäesolevas töös uuriti edukalt Balti riikide kompenseerimisseadmetes tekkivaid probleeme ning määrati optimaalsed seadmed kasutamiseks arvestades tänapäevaseid kasutusea nõudeid ning arvestades minimaalset hooldust. Sellest tulenevalt on antud töös pakutud edasiseks kasutamiseks välja tänapäeval kõige töökindlam kontaktvõrgu kompenseerimisseadmed – vedrutüüpi kompenseerimisseadmed. Töös oli oluline välja tuua seadmete paigaldamise küsimused, kuna uued vedrutüüpi kompenseerimisseadmed erinevad põhimõtteliselt olemasolevatest kompenseerimisseadmetest ning AS Eesti Raudtee ja VAS “Latvijas dzelzceļš” olemasolevad juhendid ei kirjelda uute seadmete paigaldusviisi. Töös määratletakse kompenseerimisseadete kasutusala, võttes arvesse Balti riikide kliimaomadusi, ning määratakse kasutuspiirangud, võttes arvesse kompenseerimisseadmete ja kasutatavate juhtmete konstruktsiooniomadusi. Käesolevas töös on kindlaks tehtud kompenseerivate seadmete tootjad, kes on hästi tõestatud ja toodavad Balti riikide tingimustesse sobivaid kompenseerivaid seadmeid. Minu arvates on kõige sobivam kompensatsiooniseade firma Pfisterer kompensatsiooniseade, mis võimaldab kompenseerida juhtmeid laias temperatuurivahemikus olulisel pikkusel ankrulõikudel. Töös on esitatud ka samm-sammult kompenseerimisseadmete paigaldamise tehnoloogia AS Eesti Raudtee ja VAS "Latvijas dzelzceļš" jaoks. Seda tüüpi seadmete kasutamise põhieelduseks on, et tootja lubab seadet kasutada töötemperatuuril kuni -40° C. See võimaldab seda seadet kasutada uutes projektides, hinnates tingimata juhtme pikenemise vastavust temperatuurimuutuste vahemikule ja tootja poolt valitud tüübi jaoks deklareeritud vedrukompenseerimis seadme maksimaalset pikenemist. Koormustega kompenseerimisseadmete kasutamise võimatuse tulevikus (eeldan tulevikus seda tüüpi kompenseerimisseadmete täielikku loobumist) põhjustab järkjärguline üleminek täiesti hooldusvabale kontaktvõrgule. Lisaks, vaatamata sellele, et Eesti ja Läti raudteede eeskirjades, mis ei ole veel kehtetuks tunnistatud, on maksimaalne ankurduslõigu pikkus 1800 m, nõuavad kõik kompenseerimisseadmete tootjad tegelikkuses kuni 1400 meetri ankurduslõigu pikkust. Seega saame tulevikus kõigil juhtudel nendele seadmetele üle minna. Antud teema edasiarenduseks – vedru tüüpi kompenseerimisseadmete kasutamise mõttes – peaks olema kompenseerimisseadmete paigaldamine uutesse kohtadesse. Tegemist on kompenseerimisseadmete paigaldusega portaali otse rööbasteede telje kohale, mis aitab vältida pikki ankurdatud ja mittetöötavaid juhtmete harusid mitmeteelistes jaamades. Selle teema edasiarendamine on vajalik tüüpkonstruktsioonide väljatöötamisega, mille alusel uute hangete läbiviimisel esitatakse tehnilised nõuded. Kompenseerivate seadmete kasutamine, mis on kinnitatud rööbastee telje kohal risttaladel, eriti suure arvu rööbasteedega jaamades, väldib pikki mittetöötavaid ankurdatud kontaktvõrgu harusid, mis läbivad kogu jaama. Arvestades asjaolu, et töö sisaldab juhiseid seadmete paigaldamiseks, metoodilisi aluseid juhtmete pikenemise arvutamiseks, teavet kompenseerimisseadmete tootjate kohta koos seadmete tehniliste andmetega, pean seda tööd kasulikuks praktiliseks kasutamiseks AS Eesti Raudtee ja VAS "Latvijas dzelzceļš" elektrivõrkude osakondadele (sealhulgas kontaktvõrgule).